inseneR

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/mati-lukas-kiretult-tasuta-ja-tasulisest-korgharidusest.d?id=32696747&com=1
Praegu on ju nii,et inimene õpib kakskümmend viis aastat...õpib pähe mitu entsüklopeediat...ja selle tulemiks on heal juhul patent mis müüakse maha sentide eest...summa eest mis ei korva õpinguaastaid ja ammugi ei taga äraelamist...
Või siis kõrgkoolide vilistlased punuvad välismaale ja hakkavad seal elama ja tööl käima turvameestena... vms.

inseneR, 21.08.2010 09:28
Kui Eesti oleks tootmispõhine jõukas maa, kus tootearenduse tõttu on kõrge teaduse tase, siis ehk võiks haridus olla tasuline, sest noorel oleks võimalik haridusele kulutatud võlaraha insenerina tagasi maksta.
Meil aga on vaene teadmistepõhine maa, kus domineerib koostetöö ning tootearenduse puudumise tõttu ei teki ka asiseid probleeme ülikooli teaduslaborile lahendamiseks. Teadus on seetõttu kehva ja isegi selle kehva teaduse tulemusi pole võimalik tooterahaks teha, et maksta inseneridele korralikku palka.

inseneR, 21.08.2010 10:07
Noojaah, 21.08.2010 09:53

# Peamine on, et sest haridusest ühiskonnale otse või kaude kasu oleks.#

Kõrgtehnoloogilise omamaise tootmiseta ja seega tootearenduseta teadmistepõhise ühiskonna jaoks pole eriti vaja, ei loodus- ega teahnikateadusi ega ka vastavat kõrgharidust.
Määravam osa mõjuritest ülikooli jaoks asub keskkonnas, kus ülikool toimib. On väga erinev, kas ülikool toimib jõukas, kõrge tootmise ja teaduse tasemega tootmispõhises Šveitsis või vaeses teadmistepõhises riigis, mis asub tähestikulises nimestikus Eritrea ja Etioopia vahel.

inseneR, 21.08.2010 11:31
mann, 21.08.2010 10:14
#Alustada tuleks sellest, et erakoolide omanikud peaksid lõpetama õppejõududele surve avaldamisega suhtuda üliõpilastesse kui klientidesse ja näha neis endis vaid klienditeenindajaid, kelle ülesandeks on hoolitseda selle eest, et klient oma raha mujale ei viiks, st võimalikult valutult kindlustada neile lõpptulemus, mille eest nad maksid.#

Jah, õppejõud pole vaba panema eksamil hindeid, mis vastaks üliõpilase vastustele.

#Haridusametnikud peaksid sügavuti uurima Soome haridusmudelit, mõistmaks selle edukuse fenomeni ja sealt midagi õppima.#

Asi pole niivõrd ülikoolis, kuivõrd keskkonnas, kus ülikool toimib. Soomes on ülikool hoopis muus keskkonnas, kui Eestis. Võttes üle Soome mudeli ei pruugi see toimida meie ühiskonnas. Seal on jõukas tootmispõhine ühiskond. Meil püritakse teadmistepõhiseks, sest arvatakse, et ei suudeta saada tootmispõhiseks. Mittetootmispõhisus aga tähendab kohe vaesust ja vahendite nappust. Samuti tähendab mittetootmispõhisus kõrgtehnoloogiliste töökohtade ja sellega ka kõrgemate palkade nappust ning õppimismotivatsiooni vähesust erksamatele peadele.

#Statistiliselt suure kõrghariduse omandanute näitajaga ei ole midagi teha, kui riigis lokkab ebakompetentsus isegi riigijuhtimise tipptasemel.#

Kõrgtehnoloogilise tootmisega riigi elanik tunneb ennast justkui püksata, kui riigist kaotada kõrgtehnoloogiline tootmine, jõukuse ja asiste teadusprobleemide allikas, tehnilise kõrghariduse motivaator.
Kõrgtehnoloogilise tootmiseta riigi elanik ei tunne mingit puudust "pükstest", sest on harjunud ilma hakkama saama. Talle tunduvad isegi naeruväärsena nende seisukohad, kes pükse kannavad.