Eesti Energia tahab Liivi lahes broneerida hiigeltuulepargid

http://www.epl.ee/artikkel/581979

Elektrivõrke haldava Eleringi hinnangul tahavad ettevõtjad rajada Eestisse liiga palju tuuleparke.

Elektrivõrke haldava Eleringi hinnangul tahavad ettevõtjad rajada Eestisse liiga palju tuuleparke. Foto: Reuters

Mitu kuud kestnud paberite läbivaatamise järel läkitas majandusministeerium valitsusse Eesti Energia taotluse broneerida endale Liivi lahes viis suurt ala, kus saaks analüüsida enam kui 300 meretuuliku püstitamise võimalikkust.

Eile oli valitsuse neljapäevase istungi päevakord veel kinnitamata, mistõttu ei saa väita, et arutelu ministrite vahel kindlasti seekord toimub, kuid lähemal ajal tõotab see siiski aset leida.

Kui Eesti Energia taotlus heakskiidu leiab, saaks ettevõte 50 aastaks eksklusiivse hoonestusõiguse viiele Liivi lahe veteväljale, mis kokku haaraksid enda alla ligi 110 ruutkilomeetrit. Üks võimalik umbes 18-ruutkilomeetrine ala asuks Ruhnu saare juures, ülejäänud neli välja laiuksid aga enamasti Kihnu ümbruses.

Majandusminister Juhan Parts kinnitas, et taotlus on valitsuse poole teele saadetud. Samal ajal rõhutas ta, et tegemist pole valitsuse loaga Eesti Energiale hakkamaks kohe tuulikuid püsti panema.

„See otsus annab ettevõttele võimaluse alustada tegelike uuringutega. Sellega reserveeritakse maa-ala, mida on taotletud, misjärel tuleb alles läbi viia kõiksugused uuringud, nagu näiteks tuule, majandusliku tasuvuse või keskkonnamõju kohta,” rääkis Parts. „Nende uuringute tulemusena pole üldse välistatud, et ettevõte loobub või ehitab vähem tuulikuid,” lisas minister.

Juhul kui võtta aluseks Eesti Energia esitatud taotluses ära toodud maksimaalsed tuulikute arvud, on Eesti mõttes tegemist enneolematu kavaga. Viiele alale võiks paberite järgi panna püsti 308 elektrituulikut, mille koguvõimsus oleks umbes 1500 megavatti. Seda oleks pea sama palju, kui terves Eestis kokku tarbitakse elektrit nn tippajal ehk talve kõige külmematel nädalatel-kuudel.

Alles paari nädala eest avalikustas elektri põhivõrke haldav riigiettevõte Elering oma iga-aastase „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande”, kus juhitakse taas üsna otseselt tähelepanu selgelt ülepaisutatud tuuleenergia tootmise soovidele juba kõige lähemas tulevikus.

Tuuleenergia probleemiks on jätkuvalt tõsiasi, et selle peale ei saa igal hetkel kindel olla: kord tuul puhub ja siis jälle ei puhu. Samuti lülituvad tuulikud välja, kui temperatuur langeb alla 25 miinuskraadi, aga just sel ajal vajatakse elektrit siinmail kõige rohkem. Seetõttu peab elektrivõrku olema ühendatud piisavalt ka neid elektrijaamu, mis tuulest ei sõltu.

Liiga palju tuuleenergiat

Eleringi sel aastal tehtud uuringust selgus, et probleemideta võiks Eestis töötada tuuleparke koguvõimsusega 600 megavatti. Augusti algusest pärinevas varustuskindluse aruandes nenditakse, et sellises koguses või isegi rohkem on tuuleparkidega nüüdseks ka liitumislepinguid sõlmitud. Ehk kokku 745 megavati ulatuses.

Eesti Energia taotletavad Kihnu ja Ruhnu tuulepargid tuleksid lisaks sellele ja riigi energiaettevõtte plaanid pole ainsad.

Elering on kokku arvutanud kõikide võimalike ja vähem võimalike tuuleparkide koguvõimsuse. Kui kõik paberil või ka alles mõttes olevad kavad realiseeruksid, suudaks tuulikud välja panna 3600 megavatti võimsust ehk kaks korda enam kui riigi tipptarbimine.

Võrku haldav Elering aga nendib, et isegi pärast Eestit ja Soomet ühendava teise elektrikaabli EstLink 2 valmimist ei saaks probleemideta võrku ühendada rohkem tuulikuid kui 900 megavati eest.

Tuulikud teevad elektri kalliks

•• Riigi praegune poliitika näeb ette, et aina juurde püstitatavatest tuulikutest saadud rohelisele elektrile makstakse üsna palju peale. Ehk siis tuulikute omanikud saavad võrku müüdud elektri eest rohkem raha kui mitmed tavatootjad. Tõsi, soodustus lõpeb pärast seda, kui tuuleparkide kogutoodang saavutab 600 GWh aastas.

•• Raha selleks tuleb otse loomulikult inimeste ja ettevõtete taskust võrgutasudena. Seega pole mingi üllatus, et inimestele selline asi teps mitte ei meeldi. Uuringufirma GfK poolt suhtekorraldusbüroo PRB tellimusel tehtud ja esmaspäeval avalikustatud uuringust selgus, et tervelt 71% küsitletuist pole valmis taastuvenergia eest tavalisest rohkem maksma.

•• Majandusministeeriumi ülesandel on konkurentsiamet asunud aga taastuvenergiale makstavate subsiidiumite mõttekust uurima. Kas kõrged rohelise elektri toetused on ikka põhjendatud, saab teada kuu-paari pärast.