http://www.epl.ee/artikkel/582075
Peaminister Andrus Ansip on üsna kindel, et Ruhnu ja Kihnu ümbrusesse ligi 300 tuulikut püstitada sooviv Eesti Energia selleks valitsuse jah-sõna ei saa.
Urmas Jaagant, toimetaja 19. august 2010 12:59
„Et reserveerida 100 km2 meie akvatooriumi ühele äriühingule, ei pea ma kindlasti mõistlikuks. Lihtsalt niisama küsimise peale ei peaks äriühingutele akvatooriumis eriõigusi andma,” leidis peaminister tänasel valitsuse pressikonverentsil.
„Üks küsimus on territooriumi suuruses, teine küsimus ka meetodis, kas on õige reserveerida igaks juhuks äriühingule mingid merealad, teades, et sellises mahus tuulkuid Eestile vaja ei lähe,” lisas Ansip. „Ma eeldan küll, et järgmisel nädal valitsuse jaatavat vastust ei tule.”
Eestis on praegu juba tuulikuid koguvõimsusega 140 MW ja doteerida on valitsus lubanud 600 MW ulatuses. Lepinguid on juba üle 740 MW ja kui need tuulikud, mida Eesti Energia soovib rajada veel käiku lasta, tuleb juurde 1400-1500 MW, Eesti miinimumtarbimine on 400, aga tipp ei küüni praegu 1600-ni, arutles peaminister.
„Kui võtta kõik kavad kokku, oleks võimsust 4000 MW. Kuhu siis see ülejäänu panna? Tundub et dotatsioon on saanud liiga suur, investorite huvi tuuleparkide vastu on liiga suur, aga elanikud neist väga huvitatud ei ole,” sõnas Ansip. „Mulle küll väga vastuvõetav ei ole, et peaksime oma pärlid Kihnu ja Ruhnu ümbritsema tuulikutega.”
Eile kirjutas Eesti Päevaleht, et majandusministeerium läkitas valitsusse Eesti Energia taotluse broneerida endale Liivi lahes viis suurt ala, kus saaks analüüsida enam kui 300 meretuuliku püstitamise võimalikkust.
2 comments:
ELMER JOANDI 19. august 2010 15:20 vasta
Meretuulepargid on Eesti madalas meres tasuvad dotatsioonitagi.
Tänu 600MW piirile muutuvad meretuuleparkide rajamisel maismaatuulikud konkurentsivõimetuks ja jäävad olulises osas ilma subsiidiumita.
Ansip siinkohal räägib iseendale vastu. Just meretuuleparkide rajamine võtab (peaks võtma) ebaefektiivsetelt tootjatelt subsiidiumi ära.
Seega pigem tuleks maismaatuulikuid igati pidurdada, meretuulikuid arendada ja seda 600MW piiri paigas hoida või allapoole tõmmata.
Muidugi oleks tore, kui see toimuks vaba konkurentsi tingimustes - näiteks Elering viiks kaabli merde kohale ja siis kõik kasutaksid seda nagu jaksaks...
Ja toredam kui tuulikud ehitataks eestis.
Ning seejärel soomlased täidaks oma taastuvenergia arendamise kohustust Eestist ostetud tuuleelektriga.
Aga, isegi kui seda kõike ei juhtu, siis on maismaatuulikud konkurentsivõimetud ja meretuulikud konkurentsivõimelised ilma suuremate subsiidiumiteta.
Rääkida meretuulepargi juures vaesest tädi Maalist kes peab elektri eest rohkem maksma - see pole õige.
TUULIKI KASONEN-LINS 19. august 2010 16:27
Härra Ansip eksib vist kogemata tuuleenergia dotatsiooni juures valitsuse lubadustega. Soodustuse maksmine lõpetatakse praeguste seaduste järgi tuuleenergiale siis kui aastas on toodetud 600GWh! tuuleelektrit, mitte kui koguvõimsus saavutab 600MW. Siin on väga põhimõtteline erinevus, 600GWh saab aastas täis juba ~350MW koguvõimsuse juures.
Post a Comment