Rainer Nõlvak, Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige

http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020

Lõpetuseks

Täna on energiatootmine ja -jaotus olukorras, mis sarnaneb aastaga 1993 interneti arengus. See oli aeg, mil kogu internetis töötas vaid 200 veebiserverit ning e-maili kasutasid ainult arvutifriigid. Just sel ajal tehtud õiged otsused ja Eesti võime kiirelt muutuvas olukorras tegutseda andsid meile võimaluse ühe edukaima finantssüsteemi ülesehitamiseks, mis on siiani Eesti majanduse mootoriks. Ka toona tundus uskumatu, et vaid kümmekonna aasta pärast tehakse internetis igapäevatoiminguid ning võimalikuks saavad tasuta videokõned välismaale.

Kahtlemata on sõltumatu energiasüsteemi ülesehitamine suur väljakutse. Sellise ülesande lahendamisega oleks tegu meie helgeimatel peadel nii energeetikas, loodusteadustes, ehituses, elektroonikas kui finantsvaldkonnas. See oleks ülesanne, mis elavdaks Eesti majandust järgmise aastakümne jooksul ning maandaks makromajanduse riski kinnisvarabuumi lõppemisel.

Arvan, et peaksime passiivse, turu avanemist ning välisfirmade turuletulekut ootava strateegia asemel looma kodumaisel kapitalil põhineva, maailma parimate hulka kuuluva energiasüsteemi - just nii, nagu me seda suutsime arvutite ja internetiga Tiigrihüppe puhul.

Usku, et puhas energia on tulevikuillusioon, võimendavad põlevkivitööstusest majanduslikult huvitatud ringkonnad. Põlevkivienergeetika entusiastidelt küsiksin, mis on puhta looduse hind? Kas taanlased on rumalad, et maksustavad kivisöetuha prügimäele ladustamise hinnaga 750 krooni tonnist? Või on midagi viltu meil, et põlevkivituha vedamine prügimäele maksab vaid 10 krooni tonn? Küllap oleksid taanlased nõus saatma oma tuhka ka Ida-Virumaale, selline äri oleks meile umbes kümme korda tulusam kui põlevkivist elektri tootmine. Kui palju maksab sõltumatus? Kas meil on õigust jätta läheneva globaalse energiakriisi tingimustes kasutamata võimalus oma tuleviku energiaprobleemide lahendamiseks? Miks mitte jätta põlevkivi meie kõigi pensionisambaks, tema väärtus ju tõuseb iga aastaga?

Loodetavasti leiame, et käes on aeg kivipõletamise-energeetikast loobumiseks. Sedavõrd soodsat asjaolude kokkulangemist ei teki Eestis niipea. Toolse fosforiidisõjaga alanud võitlus puhtama Eesti eest tuleks lõpuni viia, sellega saaksime lahti ka vanast võlast järeltulevate põlvede ees.