Katse ja eksituse teel said tallinlastest talunikud

http://www.epl.ee/artikkel/473397

Katse ja eksituse teel said tallinlastest talunikud
3 arvamust

Tahe õppida ja maal elada on viinud mitme­kümnepealise piima­kitsekarjani, kuigi tead­misi alguses nappis.
Rein Sikk 14. juuli 2009 08:00

Viis aastat õppimist ja uurimist on teinud Mare ja Rein Kotsinist kitsetalunikud.

Õigupoolest on Mare ja Rein Kotsin tallinlased, kellel sai pealinna elust villand. Leiti maja, mis sest, et väsinud olemisega, osteti, koliti sisse. Lääne-Virumaale Voorse külla, kus on vaid neli suitsu.

„Ühe asja tegime enesele selgeks: maal elamine ei tähenda maal ööbimist, nagu paljud nn maainimesed teevad, vaid seda, et töö, mis leiba annab, peab olema oma talus ja maal,” jätkab Rein. Kotsinid uurisid nii lehmapidamise kui ka maasikakasvatamise võimalusi, aga valisid kitsed. Head väiksed rahulikud loomad ja milline piim, koostiselt rinnapiimale väga lähedane!

Kui viis aastat tagasi kitsede kasuks otsus langes, ei saanud neid kohe õuele tuua. Selgus, et kohapealsed kitsed on kõik siniverelised, sokud kargasid oma õdesid ja mis piima kvaliteedist või looma tervisest siis sai juttu olla. Nii tuli esimesed kaks kitse ja neli talle tuua Elva kandist.

Praegu on karjas 26 piimalooma ja hulk tallesid, kes loetakse kokku sügisel. Kitsede käsitsi lüps­miseks kulub kaks tundi hommikuti ja kaks õhtuti. Et kitsepiim oleks parima kvaliteediga, käisid talunikud infot hankimas kogunisti maaülikooli teaduritelt. „Nüüd võime ka teistele seletada, milline õige söödaratsioon olema peab,” lisab perenaine.

Emakeelset kitsepidamiskirjandust Eestis napib. Ka kohalik loomatohter, kelle käest algajad farmerid käisid nõu küsimas, tunnistas, et ülikooliski ei ole kitsedele liiast tähelepanu pühendatud, ikka on lehmad-sead olnud kõige tähtsamad. Nii on tulnud kõik ise enesele selgeks teha.

See ei puuduta ainult piimaandmist, vaid ka tooteid. Esimesena tehti hapupiimast kodujuustu. Siis kefiiri. Esimene oma kitsepiimajuust valmis mullu internetist leitud retseptide abiga. Nüüd on juustu viit eri sorti, aga needki arenevad pidevalt.

Nimetamata on veel kõige erilisem toode, mida kiites laulab Rein pikalt ja innustunult kui lõokene – nimelt kišöör. Nime mõt­lesid nad ise välja, liites sõnad kits ja šedööver. Tegemist on kitsepiimast määrdejuustuga. „Kišöör annab hommikul sellise vaimse ja füüsilise laksu, et kõik läheb linnulennul,” räägivad õnnelikud kitsepidajad laudast kostva tallede määgimise ja kolmehäälsete koerakilgete saatel. Mare lisab retsepti kitselihahautisest, mis öise ahjus podisemise järel olla nii pehme, et kondid-luud supsti liha seest välja tulevad.

Iseõpitud loomapidamine

Abikaasad tunnistavad: kõik talus on tehtud katse ja eksituse meetodil. Iga päev lisab tarkust. Kitsed annavad perele elatist, laatadel kauplemine lisab suhtlemislusti ja tuntust tarbijate hulgas. Plaanid vaatavad lauda uuendamise ja suure juustukeldri poole, nahaparklast rääkimata. „Oleme selgeks saanud, et üks asi korraga, siis on pettumused väiksemad tulema,” ütlevad abikaasad. Töötuks jäänule julgevad nad aga soovitada hakata kitsi pidama.

„Ilusat aega!” ütleb Rein lahkumisel. Selgitab, et aeg võib olla raske või kitsas, aga ilusaks suudab igaüks ta sellest hoolimata mõelda. „Õnne jaoks pole palju vaja,” kostavad Rein ja Mare ning põllult kostab kinnituseks mitmehäälset mökitamist.

Kitsed pole loetud

•• Põllumajandusministeeriumi andmeil kasvatatakse kitsi kõige rohkem Pärnumaal, kus 31. märtsil 2009 oli neid registrisse kantud 430, järgnesid Läänemaa 271 ja Saaremaa 226 kitsega. Kokku 2212 kitse registris.

•• Maaülikooli andmeil oli Eestis eelmisel aastal tegelikult umbes 4000 kodukitse, kellest põhi­osa elab Ida-Virumaal, kus neid peetakse ühe-kahekaupa.

•• Veel 1993. aastal oli Eestis neli korda vähem kitsi.

Viis tarkust

•• 1••

Pidev õppimine

Surfa internetis

Kogu aeg tuleb end arendada, uusi teadmisi hankida, uudishimu peab olema püsiv ja internetis surfamine järjekindel. Vaid nii saadakse ajapikku spetsialistiks.

•• 2••

Pidev õpetamine

Reklaam tarbijatelt

Lisaks enese harimisele tuleb harida ka oma toodete tarbijat, seletada talle järjekindlat ja ausalt, mis on toote sees, kuidas see valmib ja mis on selle tarbimisest kasu. Väiketootja toodete püsiostja muutub niimoodi ajapikku ka tema reklaami­agendiks.

•• 3••

Üks asi korraga

Sea eesmärke

Ette tuleb võtta üks asi korraga ja alles siis, kui see tehtud, tasub järgmist alustada. Muidu killustub kõik. See aga ei välista kaugemate eesmärkide olemas­olu.

•• 4••

Untsuminekud õpetavad

Ära karda vigu

Kui asi untsu läheb, ei ole mõ­tet nutta, vaid vigadest tuleb õppida, sest just katse ja eksituse meetod viib edasi. Karta ei tule vigu, vaid vigade kordamist.

•• 5••

Silmad särama

Säilita rõõmus meel

Isegi siis, kui asjad ei lähe just nii nagu kavatsetud, peavad silmad särama.