Tuulepargid - müüdid ja tegelikkus.

http://puhaselu.blogspot.com/2009/10/tuulepargid-muudid-ja-tegelikkus.html

13 October 2009
Tuulepargid - müüdid ja tegelikkus.
Tuulepargid põhjustavad lindude surma, tekitavad tervisele ohtlikku müra, on loomadele ja keskkonnale ohtlikud. Tuuleenergia on kallis ja tuulepark tähendab elektrihinna tõusu."

Neid ja veel teisigi väiteid, millega tuuleparkide vastu võitlejad üritavad inimesi ärevusse ajada ning kahtlema panna, leidub küll ja veel.

On neil tõesti ka alust, või on tegemist tüüpiliste emotsionaalsete väärarusaamadega, ehk "jooksu lastud jänestega" ?


Kokkuvõte mõnedest müütidest ja faktidest.

Väide: Tuulefarmi ehitamise peale kulub rohkem energiat, kui see oma elu jooksul suudab toota.
Fakt: Keskmise suurusega tuulepark tasub ehituseks kulunud energia tagasi umbes 3-5 kuuga. Tuumajaama või kivisöel töötava elektrijaama energiatasuvus on a ca 6 kuud, ehk siis tuulepargi rajamisega kaasnevad energiakulud püsivad nendega võrreldes kenasti konkurentsis.
Tänapäevaste tuulikute keskmine eluiga on üle 20 aasta. Oma eluea lõpetanud tuuliku taasuunendamise kulud ei ole aga märkimisväärselt suured, võttes arvesse toodetud energia kogust ning on üldkokkuvõttes kordades väiksemad võrreldes näiteks tuumajaamale sama aja jooksul tehtavate hoolduskulutustega.

Erinevalt fossilsetel kütustel toimivate elektrijaamade või tuumajaamaga, on tuuleenergia arendamine „pöörduv“ arendamine - kui mingil põhjusel otsustatakse tuulefarmi töö lõpetada, on suhteliselt väikeste kulutustega võimalik taastada esialgne olukord.

Väide: Tuulefarmid ei ole tõhusad ning töötavad vaid 30% ajast.
Fakt: Tänapäevased tuuleturbiinid toodavad elektrit ca 85% ajast ning sõltuvalt tuulekiirusest on nende tootlikkus varieeruv. Aasta läbilõikes toodetakse tüüpiliselt umbes 30% - 40% või veidi rohkem teoreetilisest maksimaalsest võimsusest („koormusfaktor“). Tavapärase elektrijaama koormusfaktor on keskmiselt umbes 50%, ehk ka siin on tuulepargid täiesti konkurentsivõimelised.

Väide: Tuuleenergia vajab turvaliseks tööks dubleerimist või lisavaru
Fakt: Kõik elektritootmise liigid vajavad turvaliseks tööks dubleerimist või lisavaru ning ei ole 100% kindlad ! Tüüpiline on, et elektrienergiat toodetakse piisava varuga kompenseerimaks ka suurima energiajaama lühiajalist katkestust.

Korraliku tänapäevase tuulepargi väljundtugevuse erinevus ülekoormuse või piiripealse tarbimise puhul on praktiliselt märkamatu ning tuuleenergia ei vaja spetsiaalset erladi lisadubleerimist või erilist lisavaru ja toimib täpselt samamoodi nagu tavapärane elektrijaam.

Kogemused näitavad, et ülekoormuse või piiripealse tarbimise puhul on uute tuuleparkide väljundstabiilsus isegi oluliselt parem, kui vananenud kivisöe või põlevkivijaamadel.

Väide: Tuuleenergia on kallis
Fakt: Viimase mõne aastaga on tuule baasil elektritootmise hind tugevasti langenud. Võrreldes aastaga 1990 on tuuleenergia kasutamine maailmas suurenenud rohkem kui neli korda ning sellega on kaasnenud umbes 60% hinnalangus.

Tänapäevane tuulepark on energiatootmises täiesti konkurentsivõimeline, lisaks tuleb tuumajaamade ning põlevkivi- ja kivisöejaamade puhul arvesse võtta ka tuumakütuse tootmise ning fossiilsete kütuste kaevandamisega kaasnevad keskkonnakulud.

Tänapäevase "onshore" tuulefarmi keskmine elektritootmise omahind on umbes 0,03 - 0,04 EUR kilovatt-tunni kohta, mis on võrdväärne uute kivisöe- ja põlevkivijaamade tootmishinnaga (0,025 – 0,04 EUR Kw/h kohta) ning odavam, kui tuumaenergia tootmine (0,07 EUR Kw/h kohta).

Prognooside kohaselt peaks tuuleenergia hind lähitulevikus veelgi langema ning spetsialistid ennustavad, et umbes 2011 - 21012 aasta paiku on tuuleenergia näol tegemist odavaima elektritootmisharuga turul.

Enamgi veel – tuul on tasuta energiaallikas. Kui tuulepark on juba püstitatud, ei kaasne sellega peale hoolduskulude olulisi lisakulusid nagu näiteks kivisöe või põlevkivi kaevandamine ja transport või tuumakütuse tootmine- , transport ja hilisem ülikulukas utiliseerimine.

Väide: tuuleparke tasub ehitada vaid avamerele.
Fakt: Vaja oleks mõlemat tüüpi tuuleparke. Hetkel on maismaa- ehk „onshore“ tuulepargi ehitamine oluliselt ökonoomsem kui sama võimsusega tuulepargi rajamine merele (offshore).

Müüt: tuulepargid on koledad ja ebapopulaarsed.
Fakt: See on kõige tüüpilisem ja samas rumalam väide tuuleparkide vastaste poolt.

Samahästi võin ju väita, et minu arvates on tervet Eestit katvad eletripostid inetud ja "häirivad silmapiirini ulatuvat vaadet“ (parafraseering Hiiumaa tuulepargi vastaste väitest).
Asjadesse ei saa suhtuda emotsionaalselt, pealegi on ilu, nagu üteldakse , vaataja silmades.

Ilus või mitte, see on igaühe isiklik subjektiivne arvamus, minule näiteks jätavad avamere tuulepargid väga võimsa ja sügava mulje. Pealegi - tuuleparke ei ehitata ilu või väljanäituse pärast !

Muideks – erinevates riikides läbiviidud küsitluste statistika näitab, et keskmiselt 80% inimestest toetavad tuuleenergia arendamist ja suurem osa neist arvavad, et tuulepark täiendab vaadet ning maastikku ja moodustab ümbritsevaga koos huvitava ning kindlasti meeldejääva koosluse.

Põhimõttelisi tuuleparkide vastaseid on küsitluste kohaselt vähem kui 10%. Ülejäänud veidi rohkem, kui 10% inimestest on neutraalsel seisukohal, sageli seetõttu, et neil puudub info ning kokkupuude tuuleparkidega.

95% inimestest, kes elavad tuuleparkide läheduses on rahul, et nede piirkonnas on tuulepark ja nad saavad tarbida puhast ning keskkonnasõbralikku energiat ning toetavad igati tuuleparkide edaspidist arendamist. Küsitlustest selgub, et mida kaugemal elab inimene tuulepargist, seda rohkem kaldub tema arvamus neutraalse poole, suurem poolehoid ja toetus on inimestelt, kes elavad tuulepargile lähemal !

Väide: tuulefarmid on lindudele ohtlikud ja põhjustavad lindude hukkumist.
Fakt: Et tegemist on keskkonnaohutuse seisukohast väga olulise väitega, on selle uurimisele pööratud päris palju tähelepanu. Siiani ei ole tuvastatud ühegi tuulepargi puhul lindude populatsiooni vähenemist või massilist hukkumist. Koostöös keskkonnakomisjonide ja ekspertidega, on tuulegeneraatorite ehitust oluliselt täiustatud, et tagada suurim võimalik ohutus lindudele ja loomadele. Arendamine ja täiustamine jätkub pidevalt.

Kõrvutades erinevaid tegureid, mis mõjuvad lindudele ohtlikult, on tuulepargid lindudele üks väikseim riskifaktor !

USA´s (näiteks) hukkub igal aastal autode või ehituskonstruktsioonide (vastu aknaklaasi lendamine näiteks) tõttu sadu korda rohkem linde kui tuuleparkide tõttu ! Hulkuvate kasside poolt tapetud lindude arv ületab tuuleparkide tõttu hukkunud lindude arvu rohkem kui kümme korda. Ka naftareostuste tõttu hukkub igal aastal kümneid kordi rohkem linde, kui tuuleparkide tõttu. Ainuüksi Exxon Valdez´i naftareostuse tagajärjel hukkus umbes 500 000 lindu.

Radariseired Taanis ja mujalgi näitavad, et linnud lendavad tuuleparkidest üle ohutus kõrguses ning „korrigeerivad“ oma lennukõrgust mitte vähem kui paarsada meetrit enne tuuleparki.

Natukene siis numbreid kah.
Lindude hukkumise põhjused (keskmine aastane näitaja):

* Ehitised ja kõrghooned : 58,2%
* Elektriliinid: 13,7%
* Kassid: 10,6%
* Autod ja muud liiklusvahendid : 8,5%
* Pestitsiidid: 7,1%
* Tele ning kommunikatsioonimastid: 0,5%
* Muud põhjused kuni 2%
* Tuuleturbiinid: vähem kui 0.01%
* Lennukid: vähem kui 0.01%

Väide: tuulefarmid tekitavad häirivat müra ning on inimestele ja loomadele ohtlikud.
Fakt: Üks kõige laialdasemaid uuringuid tuuleparkide mõjude kohta, on Taanlaste ligi kaheksa aastast kestnud uuring, mille käigus jälgiti tuuleparkide mõjusid keskkonnale, inimestele ning mereloomadele/kaladele. Uuringusse kaasati ka tuulepargi rajamisele eelnenud uuringute andmed.
Selgus, et avamere tuuleparkidel (offshore) negatiivsed mõjud ümbritsevale praktiliselt puuduvad.

Sama kinnitab ka näiteks Inglismaa Kuningliku Linnukaitseühingu poolt läbiviidud uurimus, mille kokkuvõttes kirjutatakse : „Olemasolevad tõendid kinnitavad, et nõuetele vastavalt ehitatud tuulepargid ei kujuta endast märkimisväärset ohtu lindudele ning nende rändele“.

Suurte tuuleparkide puhul tekitab osades tedlastes küll muret mööda tuulikute konstruktsiooni vette kanduv võimalik vibratsioon, samas ei ole ükski uuring siiani leidnud ega kinnitanud mingit tuuleparkide ohtu või negatiivset mõju kaladele, veeloomadele ja teistele vees elunevatele organismidele. Ainus kinnitustleidnud negatiivne kõrvalmõju on süvavette ehitatud tuuleparkide võimalik mõju ümbruskonna suurte vaalade kommunikatsioonile.

Sageli väidetakse, et tuuleparkide läheduses elamine on inimestele kahjulik, sest tekkiv väidetav müra ning infraheli mõjuvad halvasti enesetundele, võib tekitada ärevust ning stressi ja väsimust.

Enamasti on kurtjate näol tegemist inimestega, kes olid juba eelnevalt tuulepargi ehitamisele vastu ja nende väidetevad "tuulepargist tekkinud haigusnähud“ on pigem psühhosomaatilist laadi, kui tegelikult tuulepargi mõjudest tekkinud. On tõepoolest esinenud üksikuid juhtumeid, kus tuulepargi lähedus võib inimest mõjutada, neil juhtudel on enamasti aga tegemist ülitundlikkusega.

Fakt on see, et kõiki juhtumeid, kus inimene kurdab väidetavalt tuulepargi poolt tekitatud kahjulike mõjude üle tema tervisele, uuritakse ja analüüsitakse väga põhjalikult ning vajadusel tehakse vastavaid muudatusi ning täiendusi. See on nii turbiinitootjate kui ka tuulepargi rajajate endi huvides, sest sellest võib sõltuda antud tuulepargi või ka terve tuuleenergia tootmise tulevik.

Samuti on kõikide tuuleparkide arendajate huvides muuta turbiinilabad veelgi aerodünaamilisemaks, sest lisaks väiksemale müratasemele, tähendab see ka suuremat efektiivsust ja tootlikkust.

Nii üksikute tuulegeneraatorite kui ka tervete tuuleparkide poolt tekitatud mürataset on uuritud ja uuritakse ka edasi väga paljudes riikides.
Alates aastast 1980, kui rajati esimene tuulepark, on tuuleturbiine oluliselt muudetud ning täiustatud ja tänapäevaste uute tuuleparkide müratase on viidud nii kuuldavas kui ka mittekuuldavas spektriosas võimalikult madalaks. Loomulikult töötatakse pidevalt selle nimel, et taset veelgi vähendada.

Tänapäevase keskmise suurusega tuulepargi müratase 350m pealt ei tohi olla suurem kui 35 – 45 dB.

Võrdluseks:

* vaikne magamistuba = ca 35dB
* tüüpiline maakoha looduslik öine taustmüra = ca 40 dB
* sosinal rääkimine 0,3m kaugusel = ca 35dB.

Tuuleenergia on „healoomuline“ tehnoloogia, mis ei ole seotud saastamise, heitmete ning jäätmetega. Tegemist on nii keskkonna, eluslooduse, kui ka inimeste suhtes ühe kõige turvalisema ja puhtama energiatootmise liigiga.

Ligi 30 aastase ajaloo jooksul, ning ca 100 000 paigaldatud turbiiniga üle maailma, ei ole tuuleparkide tõttu veel ükski inimene saanud viga ega tervisekahjustusi.

Vastuseks viimasel ajal meedias levima hakanud süüdistustele nagu levitaksid tuulepargid suurel hulgal infraheli ja tekitaks seeläbi terviseprobleeme, vastas müra, vibratsiooni ning akustika uurimisega tegelev Dr Geoff Leventhal :

„Julgen väita täiesti kindlalt, et tänapäevase disainiga tuuleturbiinid ei tekita märkimisväärsel kogusel infraheli. Sellistel süüdistustel puudub igasugune teaduslik ning faktiline alus. Tegemist on tuuleparkide vastaste agitaatorite poolt jooksu lastud „jänesega“, et tekitada inimestes vastumeelsust ning ebakindlust tuuleturbiinide suhtes. Kinnitan veelkord – tuuleturbiinid ei tekita sellises koguses ning tugevuses infraheli, et sellel oleks mingit mõju inimestele.“

Viimase kümne aastaga on tuuleturbiinide tehnoloogia väga palju arenenud ning muutunud ning tuuleturbiinide poolt tekitatav heli on praktiliselt märkamatu. Lisaks kehtivad tuuleturbiinidele ning nende müraemissioonile väga ranged nõuded ja piirangud, kaitsmaks elu- ja puhkepiirkondi.

Väide: Tuuleturbiinid tekitavad stroboeffekti (Shadow flicker)
Fakt: Shadow flicker või siis stroboeffekt on termin mida kasutatakse, kirjeldamaks liikuva varju effekti, mis tekib tuuleturbiini laba möödudes vaataja ning päikese vahelt.
Antud effekt saab tekkida vaid turbiini läheduses ning juhul, kui tuuleturbiinid ei ole paigutatud vastavalt nõuetele, mis arvestab antud piirkonna päikeseteekonnaga.

Mitte ühegi praegu tegutseva tuulepargi puhul ei ole strobo effektiga probleeme, sest võimalik varju asukoht päikese päevase teekonna jooksul on kergesti arvutatav ja seeläbi välditakse varju langemist aladele, kus on inimasustus. Kui selgub, et mingil põhjusel ei ole võimalik vätida vilkuva varju langemist mõnele üksikule turbiinile lähedal asuvale elukohale, on probleem kergesti lahendatav näiteks varjavate puude istutamisega.

Lisaks - stroboeffekt saab tekkida vaid nendel laiuskraadidel, kus päikese teekond on piisavalt madal.

Tõepoolest levivad internetis mõned videod, mis peaksid tõestama stroboeffekti olemasolu. Paraku on need kõik filmitud spetsiaalselt õigest vaatekohast ning õige nurga alt, et saada vajalik tulemus. Ühtegi neist ei ole millegipärast filmitud reaalselt elurajoonist või elumajade juures.





Lisan siina Martini kommentaarist lähtuvalt ka mõned viited materjalidele, mida on selle eelneva kirjutamiseks kasutatud. Kasutatud materjalide nimekiri on pikk seega toon välja vaid mõned.


* OME Acoustic consulting report
* SERA briefing
* Addressing Wind Turbine Noise
* Wind Turbine Acoustic Noise by University of Massachusetts


* Leventhall infrasound acoustics

*Environmental noise assesment

* EWEA statistics press release
* Ontario Wind Integration Study
* Annual Report on U.S. Wind Power Installation

* EWEA Dena briefing
* Everpower
* Audubon
* EWEA Grid report summary
* Wind Works

* Bel Acoustic Consulting review
* British Wind Energy Association "Low Frequency Noise and Wind Turbines"
* AWEA Wind Power Facts

* Intermittency analysis final report

* Avian Monitoring and Risk Assessment at Tehachapi Pass

* A Summary and Comparison of Bird Mortality

* Realtor

* KidWind Project

* RSPB
* ACR Noise Report
* Scottish Natural Heritage Comissioned Report Summary
* Wind Power: Managing Variability
* Oxford University Wind Energy Study

* Global Wind Energy Outlook
* Putting Winds impact on birds perspective

* NWCC Avian Collisions with Wind Turbines Summary
* Wind Turbines and birds by Mick Sagrillo