Narvas lastakse täna aastas korstnasse hinnanguliselt 3,5 miljardi krooni eest põlevkivi põletamisel tekkivat soojust.

http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020

Väikeste, alla 100kW gaasiturbiinide elektritootmise kasutegur on 30%, Narva uute 200MW keevkiht-põlevkivikatelde oma 35%. Kuid väiketurbiin annab lisaks elektrile ka üle 50% sooja; Narvas lendab see täna korstnasse. Just tekkiva soojuse ärakasutamisega tõuseb mikrojaama summaarne kasutegur vähemalt 50%ni - ka kõiki gaasistamisega kaasnevaid kulusid arvestades - praeguse põlevkivienergeetika 14%se kasuteguri vastu.

Selle asemel, et osta 15 miljardi eest uued kivipõletamise katlad ja tsentraalsed gaasielektrijaamad, tasuks kaaluda nii korruselamute kui kaubanduskeskuste varustamist gaasil või metanoolil töötavate mikroelektrijaamadega, tagades sellega hajutatud ja sõltumatu elektri- ja soojavarustuse ning samal ajal kasutades neidsamu mikrojaamu tuuleenergia kõikumiste silumiseks.