Bioenergiakülad sillutavad endale teed http://kokkuhoid.energia.ee/?id=2133&c_tpl=1012

Bioenergiakülad sillutavad endale teed

Väikekatlamajade biokütusele üleminekust oodatakse kohalikule majandusele turgutust. Erametsakeskuse veetava rahvusvahelise projekti tulemusena peaksid kaks Eestimaa küla mõne aja pärast võtma seni toasooja tootmiseks kasutatud kivisöe- või põlevkivikütteõli asemel kasutusele ainult kohalikku päritolu hakkpuidu.

Ühe pilootalana on luubi alla võetud Saaremaal asuv Leisi vald, teine oma energiamajanduses suunamuutuse käsile võtnud omavalitsus on aga Saare vald Jõgevamaal.



Leisi vallavanem Ludvig Mõtlep rääkis, et kuna uuringud on näidanud, et metsa, mida saab soojatootmise vankri ette rakendada, kasvab valla territooriumil piisavalt, on sihikule võetud Leisi katlamaja rekonstrueerimine. Praegu töötab see kohalikku koolikompleksi küttev väike katlamaja osalt kivisöega.



Nüüd on võetud plaani viia see täielikult üle hakkpuidu põletamisele. Kogu kütuseks töödeldav puit aga tuleks kohalike metsaomanike käest.



Mõtlep märkis, et ühe eeskujuna arutatud Soome ja Rootsi külades laialt levinud mudelit, kus katlamajad on kohalike metsaomanike käes ja omavalitsus ostab sooja nendelt.



Mõtlepi sõnul läheks katlamaja ümberehitus maksma neli kuni viis miljonit krooni. Kuna vallal käib selline summa üle jõu, loodetakse raha saada keskkonnainvesteeringute keskuselt.



Suure hooga



Leisist suurema hooga on aga nn bioenergiaküla arendamise ette võtnud Saare vald. Saare vallavanem Jüri Marozov ütles, et esimese sammuna kavatsetakse juba järgmisel aastal viia kohalikku päritolu hakkpuidule üle vähem kui kolmesaja elanikuga Kääpa küla katlamaja.



Kui praegu kütab see katlamaja vaid endise kolhoosikeskuse korrusmaju, siis uuenduste käigus on ökonoomsuse huvides liita bioküttel töötava keskküttesüsteemiga ka kohalik muuseum ja rahvamaja.



Selle kandi metsaomanikud asutavad ühist ettevõtet Kääpa Bioenergia OÜ, mis peaks hakkama katlamaja kütusega varustama. „Pikemas perspektiivis annaksime soojatootmise üle nendele ning trassid jääksid kompensatsioonimehhanismina vallale,” ütles Marozov. „Hakkpuidu kasutuselevõtus on kasu sisuliselt kõigil kohalikel, kel tükike metsa on.



Austria külades uued jaamad juba töötavad



•• Külades kohaliku biokütuse kasutamisest rääkides tuuakse heaks eeskujuks Austria.



•• Sealgi kuuluvad väikekatlamajad kohalikele metsaühistutele. Metsaühistutel on lepingud metsaomanikega, kes kindlustavad katlamajade varustamise hakkpuiduga.



•• Peale hakkpuidust toodetud soojuse müüvad metsaühistud külaelanikele ka oma jaamades toodetud elektrit. Osa külaelanikke on seejuures needsamad metsaomanikud, kellelt pärineb tooraine.



•• Eesti oludes poleks väikeasulate juurde biokütusega töötavate elektri- ja küttejaamade rajamisel mõtet, sest katlamajade väikese tootmisvõimsuse tõttu ei oleks see majanduslikult mõttekas.



•• Leisi vallavanem Ludvig Mõtlep ütles, et peale Leisi katlamaja jääb oma kohalikule hakkpuidule üleminekut ootama seni põlevkivikütteõli kasutav Pärsama.



•• Saare vallavanem Jüri Marozov aga omakorda nimetas Päevalehele, et peale Kääpa katlamaja hakkpuidule üleviimise on Voore külas kavas hakata arendama põhukütet.



Allikas: Eesti Päevaleht