Päikesepaneelidest present laeb tukkuva auto akusid
19. november 2009 13:56
Lisaks sellele on spetsiaalsest tagatiivast väljuv Solar Shelf ka heaks kaitseks päikese käes seisvale autole endale. See blokeerib auto värvi kahjustavad ja salongi saunaks kütvad päikesekiired, muutes need ühtlasi elektrienergiaks.
Veidi robustne lahendus on üks konkursi Roheline Elu finalistidest. Üritusest võttis osa enam kui 3700 disainerit, vahendab Design Boom. Mõte on kena, tagatiib kohmakas. Teose autor on Hiina disainer Leon Zhu.
Miks siis mitte juba need päikesepaneelid auto katusesse, kapotti ja pakiluuki sisse ehitada? Ning kindlasti on võimalik taolise voltuva katte asemel ka juba pehmet ning hõlpsamini ja kenamini ladustatavat materjali kasutada.
Nali naljaks, ent päikesepaneelid ning kuldse kera suunalt saabuva energia kasutamine on tulevikus aina igapäevasem. Tänini mõjub see kõik mingi mängu ja lisalahendusena, ent hiilib aina otsustavamalt argiellu.
Kommentaarid:
Viido Polikarpus, viido.polikarpus@energysmart.ee, 19.11.2009 14:45
Euroopa Liidu mõte on selles, et igaüks jagab teistega seda, mida tema teeb kõige paremini, tarbijale mõjub see nii, et ta saab parima kvaliteedi kõige odavama raha eest. Kasum tuleb massitoodangust. Poola on tohutud kartulikasvatamise farmid, Hispaania kasvatab tsitruselisi, Kreeka oliive jne. Eestil pole mingit mõtet hakata näiteks oliivikasvatajaid toetama. Veel vähem oleks mõtet kas või rahvuslikus mõttes maksta toetusi oliivikasvatajatele ainult selle pärast, et need on kasvatatud Eestis. Tegemist on küll ekstreemse näitega, aga jutus on ju oma iva olemas.
Mis juhtub aga siis, kui me leiaksime Eestist kulda? Või naftat? Kui paljud meie talupidajad kasvataksid siis veel kurki või tomatit? Peale põlevkivi ei leidu Eestis kahjuks mingit muud sellist maavara. Kulla leidmine on sama kahtlane. Kuid kullast parem on miski muu. Midagi, mis kestab miljoneid aastatid – see on päike. PV (Photo voltaic) päiseenergia tööstus. PV on käinud juba pika tee ja päikesepaneelid on praegu produktiivsed ja kasulikud. Uued päiksejälgiad, (trackers) maximeerivad suvetaevase saak ja lume heledus talvel suudab samuti tekitada energiat. EL ühendab energiakaabliga Poola ja Leedu ja kui see on valmis, siis liigutakse Läti ja Eesti poole. See tähendab, et Eesti energiavõrgustik ühendatakse Euroopa omaga ja Eesti ei sõltu siis enam Venemaa energiavõrkudest. Kogu selle loo ilu peitub selles, et te võite nii anda kui võtta – kui te toodate rohkem energiat, kui te suudate ise tarbida, siis saab teenida vahelt. Krieger Baltic Wind Energy Plan ühendab praegu ja tulevikus rannikul tuulefarme Euroopa energiavõrgustikuga. Mõned eestlased teevad raha sellega, et müüvad tuuleenergiat Lätile, kes maksab peaaegu kaks korda rohkem kW tunni eest, kui teeb seda Eesti. Ükskõik, kes energiat müüb või ostab, kasu saavad sellest kõik inimesed. Mida leidlikumad ja efektiivsemad me oleme, seda enam me tuleviku energiavarud tagame.
Tuuleenergia kasutamine on hea seal, kus seda saab luua. Aga sellest ei piisa. Mida me põhja-Euroopas vajame, on see, et me peame tootma rohkem energiat ja see tähendab võimalust. Eesti peab tõsiselt kaaluma päikesefarmide loomise peale. Kujutage ette Eestit, mis on kaetud päikesepaneelidega, mis toidavad Euroopat taastuvenergiaga. Nii nagu saudi araablased on nautinud hüvesid, mis on tulenenud nende geograafilisest asendist, võib-olla on nüüd Eesti kord seda nautida. Eesti on lauskmaa, kus elab vähem kui poolteist miljonit inimest, kes elavad suures osas linnades. ülejäänud osa Eestist on tühi. Mis võiks olla parim tee raha tegemisel, kui just neis piirkondades luua just sinna päikesefarmid? Kui te otsustate kasutada päikeseenergiat vilja kuivatamsel või farmi igapäevaelus, siis te hoiate kokku, makstes ainult energia tootmise ja selle tarbimise vahe eest. Teie kodu ja teie talu tasub enda eest ise ja kui te olete puhkusel, siis te teenite isegi rohkem, kuna te sel ajal ise midagi ei tarbi. Energy Smart Estonia plaanib ehitada Kurenurme päikesefarmi, et tõestada, et päikesefarm on võimalik, isegi vajalik, eriti kui Eesti loodab jõuda kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseni 2020. aastaks.
Viido Polikarpus
A, 19.11.2009 15:43
Viido... mulle tundub, et sa oled natuke ohohooo...
Päikesefarm Eestis? Miks mitte siis juba Gröönimaal või Lapimaal? Päikest ei ole Eestis nii palju, et seda oleks kasulik energia kogumise jaoks rakendada, vähemalt mitte massiliselt, isegi kui see praeguste energiahindadega võiks olla kasumlik ei sobi see Eesti asukohaga ja siin on mõtekam hakata kasutama muid alternatiivseid energiaallikaid, sest hetkel mil Araabiamaad või Aafrika lükkavad oma kõrbed päikesepaneele täis kukub energia hind nii palju, et siin vähese päikesega nurgakeses pole seda mõtet enam toota. Küsimus, ei ole mitte niivõrd selles kas see Eestis ära ei tasu - kindlasti tasub sest tulu on suurem kui kulu, küsimus on selles kas sama raha muudesse võimalustesse investeerides ei oleks tulu suurem. Kui ma investeerin 100 000 krooni, et hakata tootma õhupalle ja see mulle iga aasta 10 000 krooni kasu toob ei tähenda, et see veel kasulik oleks, juhul kui mul õnnestuks 100 000 kroonise investeeringuga kondoome tootes 50 000 teenida.
No comments:
Post a Comment