Ülikooli omad ajavad pööblile kärbseid pähe

http://www.saade2020.com/

Passiivmajades elavad pered kulutavad küttele kümme korda vähem kui teiste uute majade omanikud. Piltlikult öeldes on passiivmajas tavalise toa ärakütmiseks vaja ainult kolme sajavatist pirni. Sama tulemuse annavad näiteks ka jõulukuusel põlevad kümme küünalt (1 küünal on 30W). loe lisa...
http://www.tuit.ut.ee/173974

Mis on passiivmaja? print

Tavaliselt kütab maja keskküttesüsteem koos torude, radiaatorite ja õli- või gaasikatlaga. Sellise süsteemi soojusvõimsus on ca 100 W/m2. See tähendab näiteks, et maja soojana hoidmiseks peaks toa iga ruutmeetri kohal peaks põlema üks sajavatine pirn.

Passiivmaja puhul on idee, et soojakadusid vähendatakse niipalju, et maja saaks ära kütta ainult sissejuhitavat õhku soojendades. Arvutuslikult on see võimalik, kui soojuskoormus ei ületa 10 W/m2. See arv saadakse järgmiselt:

* värske õhu vajadus on tavaliselt 1 m3 õhku ruutmeetri elamispinna kohta tunnis;
* õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50°C ;
* maksimaalne soojuskoormus võrdub seega:

soojuskoormuse valem2.bmp


Hea ruumikliima tagamise eesmärgil on passiivmajas kontrollitud õhuvahetus möödapääsmatu. Kui lähtuda standardsest õhuvajadusest 30 m3 inimese kohta tunnis ja eeldusest, et inimese kohta tuleb majas 30 m2, on värske õhu vajadus minimaalselt 1 m3/(m2 h). Sissejuhitavat õhku ei soojendata kõrgema temperatuurini kui 50 °C põhjusel, et sellest ülespoole hakkab see halvasti mõjuma sisekliimale. Korrutus õhu soojamahutavusega 0,33 Wh/(m3K) annab tulemuseks, et soojuskoormus tohib olla maksimaalselt 10 W/m2. Selle näitajaga saab maja mugavalt ära kütta, andes vajaliku väga väikese koguse lisasooja ainult sissejuhitavasse õhku. See kehtib muuhulgas kõikide eluruumide kohta sõltumata kliimast. Välised olud hakkavad mõjutama alles seda, kui raske on soojakadusid piirides hoida, mis võimaldab koos niivõrd väikese lisasooja ja vabasoojusega bilanssi kokku saada.

Eelnevaga uuesti võrdlust tuues: tavalise toa ärakütmiseks on vaja nüüd ainult 3 sajavatist pirni. Sama tulemuse annavad näiteks ka jõulukuusel põlevad 10 küünalt (1 küünal on 30W).

Soojusvajadus on viidud nii madalale, et eraldi „aktiivsest“ küttesüsteemist (katlast, korstnast, soojatorudest) saab loobuda. Vajaliku koguse lisasooja saab majja viia koos värske õhuga, mida sinna juhitakse nii või teisiti.

Passiivmajaks nimetatakse seega sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist (ja ka kliimaseadmest) saab seetõttu loobuda.

Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele 10 korda vähem, kui teiste uute majade omanikud. See on võimalik, kuna maja on:

1) väga hästi soojustatud,

2) see on ehitatud lisaks õhutihedana,

3) ilma külmasildadeta;

4) selle akende paigutus ja kvaliteet võimaldab päikeseenergia passiivset ärakasutamist;

5) soe, mida muidu ventileerimisega majast välja juhitakse võetakse soojavahetiga tagasi sissetulevasse õhku.

Nende 5 põhimõtte järgimine võib anda passiivmajastandardiga hoone väga erineva arhitektuuri ja materjalikasutuse puhul. Passiivmaja võib olla nii kivi- kui puitkarkasshoone, selle soojustus võib olla tehtud enamiku tuntud materjalidega. Optimeerimiseks on teadlikult jäetud piisavalt mänguruumi.

[1] temperatuuride vahe