Avalik ja tasuta elektriautode laadimise koht !

http://www.pealinn.ee/?pid=110&nid=6495&lang=5
Majanduse lükkaks käima Eesti elektriauto tööstus
28.09.2009 Oliver Õunmaa

Eestisse võiks luua elektriautotööstuse, kui riik Norra eeskujul elektrisõidukid maksudest vabastaks ja riigiametnikud nendega ringi sõidaks.

Eelmisel nädalal avas linn Vabaduse väljaku maa-aluses parklas Eesti esimese avaliku ja tasuta elektriautode laadimise koha. Elektriautosid Eestis siiski napib, seni on meil nende ainuke maaletooja ja propageerija ZEV Motors OÜ.

Ettevõtte tegevjuhi Teet Randma sõnul on esialgu tegemist rohkem missiooni ja hobi kui raha teenimisega. «Lõime firma, et elektriautondust arendada,» selgitas Randma. «Eesti elanikud on suhteliselt konservatiivsed, eelistavad näiteks luksust säästlikkusele ja uuendustele, nii et suurt huvi seni kahjuks pole. Praegu on siin registreeritud kokku vaid neli-viis elektriautot.»

Maksuvabastus naaberriikides

Randma kinnitusel oleks huvi suurem, kui elektriautod oleks riiklik prioriteet: «Riigiasutused võiksid võtta kas või linnas sõitmiseks kasutusele elektrisõidukid ja vabastada need maksudest. Nii näitaks riik eeskuju ja looks eelduse, et ka rahvas elektriautosid üha rohkem kasutama hakkaks.»

Meie naaberriikides on elektritranspordi eelisarendamine pigem reegel kui erand, ütles Randma. «Norra on naftamaa, ometi tegutseb seal kaks suurt elektriautode tööstust,» nentis ta. «Elektrisõidukid on Norras vabastatud ummiku-, käibe- ja impordimaksust, need võivad tasuta parkida ja kasutada ühistranspordi radu. Samuti on välja arendatud suur laadimispunktide võrgustik. Eri soodustusi on teinud ka Soome, Rootsi, Taani ja Holland.»

Nii plaanib Stockholm avada sada avalikku laadimispunkti, Helsingis avati esimene selline tänavu. Selle aasta maikuust on Helsingis võimalik sõita ka elektrilise taksoga.

Elektritransport on odav

Randma sõnul suudaks ZEV juhul, kui riik vastava turu tagaks, luua kohaliku elektriautotööstuse. «Esimene oma valmistatud elektriauto on meil olemas,» kinnitas ta. «Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas. Praegusel kriisiajal oleks Eestisse vaja arengumootorit. Koos teiste ettevõtetega, kelle teenuseid me kasutame, looksime hulga töökohti. Kui toota autosid kohapeal, tuleb see odavam, kui neid sisse osta – viimasel juhul tõstab transport sõidukite hinda teinekord viiendiku võrra.»

«Meie potentsiaal selles sektoris on täiesti olemas ja elektriautode tarkvara ja teenuste-süsteemide loomisest võib saada üks Eesti uue majanduskasvu võti,» leidis ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Praegu plaanib ZEV alustada elektriautode masstootmist hoopis Hiinas. «Hiinlased on olnud meie elektriautost väga huvitatud,» lausus Randma. «Sel juhul läheks enamik toodangust samuti teistesse riikidesse.»

Randma andmetel maksab elektriauto sõidukilomeeter 40 senti, kokkuhoidlikul kütust põletaval autol aga üks kroon ja 20 senti. Seetõttu näeb mees tulevikku ka elektrilisel ühistranspordil ja postisõidukitel. «Praegu võivad bussid ühe laadimisega sõita kuni 300 kilomeetrit,» rääkis ta. «Arvan, et bussipargi ümberehitamine elektri peale maksaks umbes 300 miljonit. Samas hoiaks bussid aastas sõidukulude pealt kokku 40 miljonit, nii et kuue aastaga oleks investeering tasa teenitud.»

Tasuta elekter ja parkimine

Elektriautosid on juba praegu võimalik Tallinnas tasuta parkida. Vabaduse väljakul saavad Eestis registreeritud elektriautod parkida tasuta parkida aasta jooksul. Samuti tasub linn parklas nende akude laadimiseks kuluva elektri eest.

«Tallinn kavatseb teha elektriautode laadimiskohad kättesaadavaks teisteski parklates,» kinnitas Savisaar. «Samuti tuleks elektrisõidukite laadimiskohtade rajamisega arvestada juba uusehituste planeerimisel.»