Saturday, September 11, 2010

Passiivmaja ehitamise mõte on ikka mõistlike kuludega ehitamine ja energiasäästust kasu saamine.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=33068319&com=1&s=1&no=80 
KALESY - aknad ja rõduuksed, 11.09.2010 19:16
Passiivmaja ehitamise mõte on ikka mõistlike kuludega ehitamine ja energiasäästust kasu saamine.

Hoone madalal küttekulu ning majanduslik kasulikkus saavutatakse läbi pädeva projekteerimise. Passiivmaja ei ole mõistlik ehitada foorumi juttude põhjal a la mina arvan nii ja sinu jutt on "hülge möla" jne.
Selleks on Euroopas levinud PHPP projekteerimisprogramm kui üks tunnustatumaid asjatundjate hulgas. Leidub ka teisi analooge, näiteks ISOVER'il on soomekeelne analoog, mis tänaseks loodetavasti on juba eesti keelde tõlgitud.

Kõik algab kliimavööndist, sest isegi Tartu ja Tallinna keskmine temperatuuride vahe on 2 kraadi erinev, rääkimata Kesk-Euroopast. Eestis on loogiline, et kui on külmem, siis on kulukam soojustada ja samaväärset tulemust saavutada. Kui näiteks Austrias ehitatud Passiivmaja kütteenergia kulu on 15kWh/m²/aastas, siis on tõenäoliselt samasuguse maja tulemus Eestis 30-40kWh/m²/aastas. Kuigi samaväärse (15kWh/m²/aastas) soojapidavuse saavutamine nõuab Eestis (ja mujal kus on külmem) suuremaid pingutusi projekteerimisel, materjalide valikul ja ehitamisel, on Eestis ehitamine siiski tervikuna täna veel oluliselt odavam (ka on inimeste töötasud muidugi madalamad).

PASSIIVMAJA tähendab hoonet, kus on tänu väga madalatele küttekuludele võimalik loobuda AKTIIVSEST küttesüsteemist. Kasutatakse ära PASSIIVNE päikeseküte hoone kütmiseks (kütteperioodil) läbi lõunakaarde projekteeritud akende. Seetõttu peetakse aknaid väga oluliseks passiivhoone osaks. Aknad ei ole vaid toasooja hoones hoidmiseks, vaid ka passiivseks kütteks vajalik ehitustoode. Lisaks tagavad aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil, kuna nad ei õhka külma.

Suvisel perioodil võib tekkida lõunakaares asuvatel akendel aga ülekuumenemise oht. Passiivmajade projekteerimise kogemusega arhitektidel (näit. Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne) on alati mitmeid lahendusi pakkuda suvise intensiivse päikese varjamise lahendamiseks. Oluline on talvine madala trajektoori ning väiksema intensiivsusega päikese soojus tuppa saada ja suvine kõrgem ning intensiivsem päikeseenergia varjata terasside, varikatuste, katuseräästaste või väliste aknakatete lahendustega. Suviseks jahutamiseks sobib ka öine (jahedam õhk) läbi akende avamise maja tuulutamine. Eesmärk on passiivmajade puhul tagada, et üle 10% aastast ei ületaks hoone temperatuur 25˚C.

Vähemalt sama oluline on ka ventilatsioon (suure soojustagastusega 75-92%), sest vastasel juhul lahkub väga suur osa toasoojast hoonest just viimase kaudu. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisaldustki on võimalik seeläbi ettenähtud normis hoida. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet.

Passiivmaja ehitamise mõistlik perspektiiv on 30 aastat ja leian, et planeerida tuleb ehitamist arvestusega, et tasuvusaeg jääb 10 aasta piiresse.

Mina isiklikult olen arvamusel, et oma olemuselt on passiivmaja pigem põhjalikult planeeritud/projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud hoone, mitte mingi ulmeprojekt.

Täna on minu kogemuste põhjal probleemid Eestis pigem kvaliteetse ehitamisega, sest passiivmaja teist põhilist kriteeriumi õhutihedust (õhuvahetuse kiirus 50pa üle ja/või alarõhuga testimisel), mis peab olema alla 0,6 korra tunnis, ei suudeta kuidagi tagada. Ikka on mõni naelaauk niiskustõkkesse tekkinud, harutoosid isoleerimata, aurutõkketeibil on jäänud paigaldamisel volt sisse või akna/ukselengide isoleerimine pole piisavalt hästi õnnestunud jne.

Tõenäoliselt olete kõik märganud viimaste aastate kütteenergia kulude suurt kasvu. Pole ka saladus, et fossiilsete kütuste maardlate vähenemine ja keerulisemates oludes tootmine (sügavamalt maapõuest, kaugemal rannikust jne) toob tulevikus kaasa aina kasvavad hinnad. Kujutage igaüks ise ette, mis võib maksta korteri või maja kü

 Kalesy- aknad ja rõduuksed, 11.09.2010 19:24
Eelmise kommentaari järg (NB! ilmselt ei mahtunud pikkuse tõttu ära)...

Tõenäoliselt olete kõik märganud viimaste aastate kütteenergia kulude suurt kasvu. Pole ka saladus, et fossiilsete kütuste maardlate vähenemine ja keerulisemates oludes tootmine (sügavamalt maapõuest, kaugemal rannikust jne) toob tulevikus kaasa aina kasvavad hinnad. Kujutage igaüks ise ette, mis võib maksta korteri või maja kütteks vajalik kütus ajaks, mil pensionile jääte? Kas suudate ka siis üha suurenenud küttearveid tasuda oma pensionäri sissetulekutest?

Õigeid valikuid!

Kalesy - aknad ja uksed
Eerik Kirs
www.kalesy.ee



KALESY - aknad ja rõduuksed, 11.09.2010 19:48
PASSIIVAKENDEST - loe lähemalt: http://www.kalesy.ee/Passiivaknad...

KALESY aknad ja uksed
www.kalesy.ee

No comments: