Kallist raha pole tuulegeneraatori eest vaja maksta, sest Helduri sõnul saab selle valmistada tavalisest elektrimootorist.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=139220

Võid metsas sõita ja kuulata linde
Katrin Pauts
26.04.2003

«Kui tahaks Laimjalga kälimehe juurde minna, peaks vahepeal akut laadima, aga siin saare peal saab kõik sõidud tehtud,» kiidab muhulane Heldur Väärtnõu omanuputatud kolmerattalist elektriautot.
Muhumaa mees Heldur Väärtnõu arvestab, et on oma elektriautoga läinud suvest, kui sõiduk muu töö kõrvalt ja päris oma kätega valmis sai, läbi sõitnud umbes 1500 kilomeetrit. Mees on imeliikuriga tiirutanud nii kodusaarel Muhus kui ka üle väinatammi Saaremaal käinud.

Elektriauto tippkiirus on kõigest 15-16 km/h, kuid müra teeb see-eest vähem kui hobuvanker. Külavaheteel sõites tekib tunne, et oledki vankris, mida veab nähtamatu fantoomhobune.

Tegelikult käitab Helduri autot elekter. Tänu sellele ei saasta liikur heitgaasidega õhku. «Seda võiks nimetada ka ökosõidukiks,» leiab leidur. «Võid metsa vahel sõita, tunda lillelõhna ja kuulda linnulaulu.»

Ohutu ja lihtne

Heldur on liikuri värvinud muhulaste lemmikvärvi, erkkollaseks. Auto on kahekohaline (ehkki abikaasa Aime on resoluutne: «Ei mina küll julge selle peale istuda!») ja kolmerattaline, mis oleksid nagu jalgratta omad, aga samas pole ka. Selgub, et jalgrattalt on pärit paarisrataste kummid ja veljed. Valikut põhjendab Heldur sellega, et jalgratta ratta veeretakistus on kõige väiksem. Auto raskusele vastu pidavad tugevad kodarad treis ta aga 1,5tollisest gaasitorust.

Helduri auto sõidab 12voldise ja 132ampertunnise aku jõul, elektrimootori ehitas ta aga veoauto alalisvoolugeneraatorist. Parema tagaratta juures on kahekordne kettülekanne, mis kannab jõu kombaini haspli ketirattale. «Kõik need jupid taheti omal ajal anda vanarauaks, aga jõudsin enne ära viia.»

Ühe laadimisega sõidab auto 40–45 kilomeetrit. «Muhus ei tohiks sellest puudu tulla,» on Heldur rahul. Koos akuga kaalub sõiduk 170 kg, selle kandejõuks hindab omanik aga 250 kg.

Esialgu on sõiduk rohkem inimeste vedamiseks, sest pakiruumi ehitus on pooleli ning kerge järelkäru alles leiduri mõtetes.

Kolmerattalise sõiduki juhtimine on imelihtne: vajuta aga (gaasi)pedaali ja keera vanalt Ladalt laenatud rooli. «Sellist lahendust pole ilmselt palju, kus esiratta käändtelg on viidud rummu keskele. Esiharki (nagu jalgrattal) polegi vaja,» selgitab Heldur.

Akut hakkab laadima tuul

Piduripedaal on sõidukil muidugi ka olemas. Hoog kahaneb, kui piduriklots surub vastu tagarattarehvi. Mitu korda suurendatud kolmerattalist jalgratast meenutav auto on Helduri kinnitusel palju ohutum kui tavaline võrr.

Praegu laeb Heldur auto akut elektrivõrgust, kuid suvel tahab üle minna tuuleenergiale. Tuulegeneraatori kõik osad on tal nimelt juba olemas, vaja ainult võtta aeg ja asi kokku ning üles panna.

«Tahan, et tuul annaks mulle sooja vee ja valguse. Televiisori jaoks ei saa seda kasutada – see vajab stabiilsemat voolu,» seletab mees ja usub, et tuuleenergia abil kukub kodune elektriarve poole väiksemaks.

Kallist raha pole tuulegeneraatori eest vaja maksta, sest Helduri sõnul saab selle valmistada tavalisest elektrimootorist.

Kuldsete kätega mees poetab oma oskuste kinnituseks, et on endale juba ehitanud näiteks puulõhkumismasina ja ühe erilise sae, millega saab kergesti ükskõik kui jämedaid puid juppideks lasta. Muruniidukeid on ta konstrueerinud aga terve hulga. Külarahvas toob Heldurile parandada kõikvõimalikke kodumasinaid triikrauast õmblusmasinani. «Kõik peale tänapäevaste kõrgema elektroonikaga masinate,» märgib meister tagasihoidlikult.

Haridust on sel nupumehel enda sõnul vaid seitse aastat külakooli. «Ahjaa, elektrikupaberid ju ka,» meenub talle lõpuks. Need sai Heldur nii, et õppis tarkused iseseisvalt ära ning läks ja andis eksami.

«Unes ma masinaid ei näe,» muigab ta. «Aga õhtul voodis mõtlen küll, mida järgmisel päeval valmis teha võiks.»