Taanlased koolitasid tuuleenergeetikuid (1)

Taanlased koolitasid tuuleenergeetikuid (1)


Kursuslaste näpuharjutusena paigutati Rannapaargu lähedale tuulegeneraator.
Biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuses toimus kolmepäevane koolitus tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeerijatele. Neli aastat on Tahkuna poolsaare tipus tuulest elektrit vehkinud valmistada Hiiumaa “valge ingel” – ainus kaasaegne tuulegeneraator Eestimaal.

Kas “valge ingel” vehib ainult ilu pärast või võib sellest Hiiumaale tulevikus ka tulu tõusta? Milline võiks olla tuuleenergia ja taastuva energia perspektiiv Hiiumaal?

Tallinna Tehnikaülikooli Elektroenergeetika instituudi dotsent Peeter Raesaar: “Praegu on seda tulu raske ette öelda. Võimalusi tuulikute paigutamiseks Hiiumaale oleks piisavalt, ka tuuleressurssi oleks siin palju, see on asja üks külg. Teine külg on see, et siinne elektrivõrk on nõrk ja ei võimalda esialgu palju tuulikud tööle panna. Tekib elektripinge võnkumine, kuna tuuliku toodetav elektrihulk muutub vastavalt sellele, kuidas tuult on. Kaugemas tulevikus, kui võrku saaks tugevdada, oleks võimalusi tuulikute paigaldamiseks palju. Praegu ei osata elektrit veel varuda ja see on elektritootmise suur õnnetus, sellepärast peab mandripoolne elektrivarustus muidugi jääma, sest vaevalt on hiidlased nõus tuulevaikuse ajal elektrita olema.

Senine kogemus Tahkuna tuulikuga on positiivne; üks tuulik pole tekitanud pingekõikumisi, aga ta on küllalt pisikese võimsusega. Moodsamad on juba oluliselt võimsamad. Mõistlik oleks neid ikkagi juurde tekitada.

Kohalikud vallavalitsused, kes praegu on ehitusloa andjad, pole veel päriselt kursis, kuhu ja kuidas sellised tuulikud paika panna. Üks asi on elektritoodang, teine asi on keskkonnamõjud: sobitumine maastikku, müra, valguse värelus. Selleks ongi praegune taanlaste koolitus mõeldud, et õppida nende probleemidega arvestama ning välja töötada vastavad normid.

Lahtisi otsi on ka veel seadusandluses, puuduvad reeglid ja terviklik riiklik programm. Kui näiteks sooviksite tuulegeneraatorit püsti panna, pole teada, kelle poole peaksite pöörduma kooskõlastuse saamiseks. Ja veel üks probleem: praegu makstakse Eestis tuuleenergia tootjatele subsiidiumi. On oht, et Eestisse tulevad välismaised tootjad ja tekib olukord, et nemad teenivad kasumit selle arvel, et meie elektritarbija maksab kõrget hinda. Mujal, näiteks Taanis ja Hispaanias, on seadustega paika pandud, et tuulikute omanike hulgas peab olema teatud protsent kohalikke omanikke.

Taani energia- ja keskkonnatarkvarafirma EMD tegevdirektor Per Nielsen hindas tuuleenergia osakaalu Taanis toodetavast elektrist neljateistkümnele protsendile. Tulevikus ehitatakse suurem osa Taani tuulikutest merre ja ehk lähema kümne aasta jooksul kasvab tuuleenergia osakaal neljakümne protsendini.

Hiiumaa jaoks pole ruumiprobleemi, ja tuulikuid võiks püstitada nii palju, et see tagaks Hiiumaa sajaprotsendilise tuuleenergiaga varustamise. Probleemiks on hea ühendus, liinid. Hiiumaa asub mandrilt tuleva liini lõpus ja see on peamine probleem, et liinid pole piisavalt tugevad. Võib olla oleks lahenduseks elektrienergia säilitussüsteemid, kuid praegu on need väga kallid. Kuid arengud on praegu väga kiired, tulevikus leiutatakse uusi süsteeme ja ei tea küll täpselt millal, kuid kindlasti need lahendused leitakse. Esialgu on tuuleenergia kallim, ka Taanis.

Praeguse kursuse eesmärgiks on õpetada inimesi valima tuulikute püstitamiseks parimaid lahendusi; tuuliku energiatoodang sõltub asukohast, arvestama peab töötava tuuliku põhjustatud keskkonnamõjudega.

Ka Per Nielsen märkis Eestis praegu veel puudu olevaid poliitilisi otsuseid ja seadusi, ilma milleta ettevõtjal pole piisavat garantiid paigutamaks raha tuuleenergia tootmisse. Tuulikute tasuvusaeg on pikk – kümme aastat - ja ilma riiklike garantiideta teeb see raha paigutamise tuuleenergia tootmisesse liiga riskantseks. Taanis makstakse tuulest toodetud elektri eest pisut rohkem – umbes 2% enam ja tootjatele on antud kümne aastane garantii hinna säilimiseks. Eestis on selline garantii vaid üheks aastaks ja see ei motiveeri investoreid tegelema tuuleenergia tootmisega.”

“Igati vajalik koolituskursus!” Sellise kommentaari andis toimunud kursusele Säästva Eesti Instituudi kliima ja energiaprogrammi juht Tiit Kallaste, kes ise ka koolitusel osales. “Nõudmine taastuvenergiaallikate laiema kasutuselevõtmise järele on Eestis jõudnud teisele laineharjale. Praegu on ettevõtjate- ja entusiastidepoolne huvi haripunktis, Eestis mõõdetakse vähemalt kümnes paigas tuult selleks, et välja selgitada praktiliselt kasutatav ressurss hja alustada juba järgmisel aastal tuulegeneraatorite püstitamist. Lähimad aastad toovad siin kaasa suure hüppe. Seda julgustab ka septembrikuus jõustunud uus EL direktiiv, mis näeb liikmesriikide keskmisena ette katta 2010.aastaks 22,1% elektritarbimisest taastuvate energiaallikate baasil. Eesti kui üks kandidaatriikidest peab sellega arvestama. Ka Eestis on vaja alustada riigi uue energeetikastrateegia loomisega, kus taastuvenergiale oleks antud vääriline positsioon kõrvuti praeguse fossiilkütuseid kasutaba energeetikaga.”


Harda Roosna Hiiu Leht 25-10-2001