Riik tahab seada tuuleenergeetika arenemisele piiri

Riik tahab seada tuuleenergeetika arenemisele piiri (0)
Ministeeriumi kava soodustab teiste taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.30. september 2005 00:00
FOTO: Priit Simson Töös oleva elektrituru seaduse muutmise eelnõu kohaselt tahetakse tuuleenergiale seada piirang 200 gigavatt-tundi aastas (GWh/a), mis jätab ruumi veel vaid kolme Pakri tuulepargi jagu.
Pakri Tuulepark OÜ esindaja Hannu Lambi sõnul võivad elektrituruseaduse muutmise korral jääda teostamata mitmed suuremad juba ettevalmistatud tuuleenergia Kyoto ühisrakendusprojektid.


Tuuleenergia piiramisega võetakse Lambi arvates võimalus kasutada vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste müü-gist saadavat lisaraha rohelise elektri omahinna alandamiseks.


Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kütuse ja energiaturu talituse peaspetsialist Viive Šavel põhjendas piirangut sellega, et kiiresti arenevale tuuleenergiale lisaks tuleb soodustada ka teiste taastuvate energiaallikate, eelkõige aga prügilagaasi ja puidu kasutuselevõtmist. “Kui aastaks 2010 peab Eesti taastuvatest allikatest pärit elektri osakaal brutotarbimisest moodustama 5,1%, siis see ei tähenda, et eelisõigus peaks selles tuuleenergial olema,” rääkis Šavel.


Šavel märkis, et praegu kaalutakse rakendada tuuleenergia suhtes kahte skeemi. Neist esimese kohaselt oleks Eesti Energial kohustus tuulest toodetud energiat osta 200 GWh/a, hinnaga 81 senti kilovatt-tund (kWh). Sellest üle mineva peaks tootja ise kokkulepitud hinnaga müü-ma.


Teise võimalusena tahetakse kehtestada toetus, mida hakataks maksma tuuleenergia tootjaile iga müüdud kilovati pealt kehtestatava piirmäära ulatuses. Juhul kui ettevõte müüb elektrit hinnaga 40 senti kWh, katab toetus 41-sendise vahe.


Samas lisanduksid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Jaan Tepi hinnangul viimasel juhul tuuleenergia tootjale elektri ülekande ning bilansi hoidmisega seotud kulud. “Keegi ei julge enam sellesse valdkonda investeerida,” ütles Tepp.




Arendamine küsitav


Pakri Tuuleparkide OÜ juhataja Martin Kruusi hinnangul seadusemuudatus olemasolevat tuuleparki ilmselt ei mõjuta, küll aga muudaks see küsitavaks tuulepargi edasise arendamise. “Eelnõu eesmärk on ilmselt seada piir uutele tulijatele,” arvas ta.


Tepi arvates näitab muudatus rohelist tuld soojuse ja elektri koostootmisjaamade arendajatele.

Viive Šaveli sõnul hakatakse uue korra puhul toetama ka koostootmisjaamade rajamist, mis kasutavad kütusena turvast ja tavajäätmeid.



Elektri tootmine tuuleparkides


•• Prognoosi järgi on 2010. aastal energia brutotarbimine 8627 GWh, sellest 440 peab olema toodetud taastuvatest allikatest. Uue korra kohaselt jäetakse sellest tuuleenergiale 200 GWh, mida on võimelised tootma tuulepargid koguvõimsusega ligi 75 MW.

•• Praegu rajatud tuuleparkide koguvõimsus on umbes 35 MW.

•• Läänemaal Hanila vallas avatakse täna Rõuste tuulepark võimsusega 8 MW. Rõuste tuulepark on saarlaste ettevõtte Roheline Ring OÜ teine tuuleenergeetikaprojekt Hanila vallas. Esimese tuulepargi rajas firma kolm aastat tagasi Rõustest kümmekonna kilomeetri kaugusele Virtsu külje alla. Tuulepark koosneb neljast 2 MW nimivõimsusega 85 m kõrgusest tuulejõujaamast. Rõuste tuulepargi maksumus oli ligi 138 miljonit krooni. Kapital on peaasjalikult kodumaine, pargi ehitamist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

•• Rajamisel on tuulepargid Viru-Nigulas (24 MW), Ontikal (56 MW), Kundas (7 MW), Türisalus (22 MW).

•• Eesti Energia Põhivõrk OÜ-l on sõlmitud liitumislepingud Pakri (18,4 MW) ja Rõuste tuulepargiga (8 MW). Lisaks nendele on viis liitumislepingut 192,4 MW ulatuses. U.K

Party 30. september 2005 00:38:48 Teata sobimatust kommentaaristnojah piiramine on küll üks lahedamaid meetodeid asja kiiremaks arendamiseks...

kuulp�he 30. september 2005 02:59:06 1 Teata sobimatust kommentaaristNo õelge kulla inimesed, kuidas võib taolisi pidureid küll maapind kannatada? Ilmselt jälle mingi papp mängus praegustelt elektritootjatelt tädile tasku. No ei ole ju normaalse inimese jutt.Ei ole.Kui kogu maailm teeb kõik selleks, et rohelise elektri tootmist arendada jka suurendada, siis meil leidub kipspäid, kes seda hoopis pidurdavad.Tituleerige nüüd mind kelleks tahate ja võtke vastutusele kui soovite, aga au sõna sellised tüübid tuleb tõesti lausa füüsiliselt hävitada, kui muud moodi enam ei saa. Kurat, kas siin riigi eesotsas tõesti ainult debiilid ongi?

progressiivne 30. september 2005 09:19:47 Teata sobimatust kommentaarist
Eesti riigi eesotsas ei ole debiilid, vaid TARGAD ÄRIMEHED. Kui vaja, tõestavad nad varsti ära ka jalgratturite negatiivse mõju Eesti naftaimpordile ja iga jalgrattur peab maksma LITSENTSI/TRAHVI.


petka 30. september 2005 07:27:07 2 Teata sobimatust kommentaaristProbleem on selles et tegelikult praegu Eestis toodetav tuuleenergia ei ole roheline energia, s.t. tuulejaamade töötamise tõttu peaaegu ei vähene põlevkivi põletamine, kuna põlevkivikateldes hoitakse praktiliselt sama võimsusega tuld all nii siis kui tuulejaamad töötavad kui ka siis kui tuulejaamad ei tööta. See on nii praeguse tuulest saadava energia ajas ebaühtlase laekumise tõttu.


Tuuleenergia tootmise tõttu väheneks põlevkivi põletamine reaalselt vaid siis kui Eesti tuulejaamad oleksid ühendatud ühtsesse võrku naaberriikide tuule- ja hüdrojaamadega (kui meil tuul ei puhu, siis naaberriikides ikka puhub ja vastupidi), kui meil oleks üles seatud energiasalvestid (näiteks maa-alused suruõhusalvestid) või kui tuulejaamad asuksid 7 km kõrgusel taevas, kus tuul puhub peaaegu kogu aeg keskmise kiirusega üle 20 m/s.





Aga ometi, tuulejaamade installeeritud kW maksumus isegi koos energiasalvestite maksumusega on ikkagi madalam kui tuumajaamadel. Rääkimata ekspluatatasioonikuludest, tuumakütusest ja tuumajaamade ning tuumakütuse jääkide utiliseerimiskuludest.

nemka 30. september 2005 07:56:24 Teata sobimatust kommentaarist
esteks sellest rohelisest võrgust. Miks ta ometi roheline peab olema? Teeme siis veel lisaks ka tuumajaamade elektrivõrgu, söejaamade ja gaasijaamade - hah, see on ju sulaselge jama. Samuti peaks igal tarbijal (tädi Maali Kapa-Kahalas kah) evima seinas.... 3 pistikut.


Ühendatud võrk on võrk, see haarab enesesse kõiki tootjaid. Kuid võrgu stabiilse töö tagavad siiski stabiilse toodanguga jaamad. Mis on kasvõi sama tuulegeneraatori töö tagamiseks vajalik.


Siis ma veel eriti rõhutaks seda "kui meil oleksid.. oleksid..." Mingite generaatorite tõstmine jahoidmine mainitud kõrgusel vajaks Ühendatud Tuumajaamade Võrgu pingelist tööd ööpäevaringselt.


Tootmises doteeritud (riiklikul ja eratasemel) ja maksunduses soositud tuulegeneraatorite elektrihinna võrdlemine tuumajaamadega on JAMA.


Mürkrohelised või muidu puuduliku haridusega inimesed ei tohiks nõndamoodi diskrediteerida rohelist mõtteviisi.


Maa-alused suruõhusalvestid! Mia madre!


petka 30. september 2005 09:47:57 Teata sobimatust kommentaarist
Tuumajaamasid ja kivisöejaamasid doteeritakse kogu maailmas jätkuvalt oluliselt suuremal määral kui tuulejaamasid. Artiklites on olemas konkreetsed numbrid selle kohta kui palju kordi suurem on EL-s tuuma- ja kivisöeenergeetikale antavad subsiidiumid


tuulesubsiidiumitest.


Maa-alused suruõhusalvestid on reaalselt olemas USAs ja Saksamaal, võimsus ühel ligikaudu 100 MW, majanduslikud näitajad on avalikustatud.



petka 30. september 2005 07:31:07 Teata sobimatust kommentaaristTuulejaamadega nenfde praegusel kujul küll formaalselt täidetakse EL suunist toota 5,1 % elektrist taastuvallikatest, kuid tegelikku põlevkivi põletamise vähenemist praktiliselt ei toimu. Mis ei tähenda et tuuleenergiat ei peaks arendama - on vaja vaid tulevikus täiendada olemasolevaid jaamu energiasalvestitega, mitmeid riike katva võrku ühendamisega.

elekter 30. september 2005 09:07:15 Teata sobimatust kommentaaristMahu piirangud on sellel üritusel puhtalt tehnilist laadi. Kui tahetakse suuremas koguses tuulegeneraatoreid püstitada siis peab keegi ka vastava koguse reserveerivat võimsust välja ehitama. Selle väljaehitamise maksumus on vähemalt sama suur kui tuulegeneraatori enda maksumus. Kui tuulenergeetika arendajad arendaksid komplekselt välja ka nimetatud reserveeriva võimsuse siis ei prooviks riik enam piiranguid seada. Praegu peaks riik ise need võimsused välja ehitama ja seda meie elektritarbijate rahakoti arvelt. On loomulik et riik väldib liigseid kulutusi oma maksumaksjale. Praegune elektrivõrk ja elektrijaamade struktuur lihtsalt ei võimalda suuremat hulka tuulegeneraatoreid liita.

Tegelikult 30. september 2005 09:15:41 1 Teata sobimatust kommentaarist Pakri tuulepargis toodetud kWh hind on natuke üle 50 ssent/ kWh. Ja seda ka imelühikeseks aetud tuulepargi tasuvusaja juures.


Just hõlpkasum on tuulikute buumi esilekutsuja.


Eesti elanikule aga tähendab see vajadust kinni maksta 500 000 - 600000 kW üleseatud tuulikute korral tuulikuid eksportinud riigi töötajatele üle 4 miljardit töötasu, 2 miljardit intressitulu laenude ja liisingute eest mida kasutatakse tuuleparkide rajamiseks ning peale selle kasum elektrimüügist 30 senti/ KWh.


Arenenud riigid on muutnud keskkonnahoiu alase tehnika müügi endale kullasooneks.


Eesti sugused riigikesed, kus riigijuhid aga ei mõtle muule kui söömisele , s... ja n... , selle asemel, et tõsiselt toetada innovatsiaooni ja tootearendust ,viivad oma rahva viimased kopikad naabritele.


Kahtlemata on tuulikud vajalikud, eriti seoses uuringutega võtta vesinik massiliselt kasutusele autotranspordis, kui selleks oleks vaja taastuva energia alased uurimstööd ja tootearendus viia rahastatavatesse prioriteetidesse .


See on tegevus, mis aitab riigil muutuda targaks riigiks ja hoida raha kodus oma majandust arendamas.

petka 30. september 2005 09:50:17 Teata sobimatust kommentaarist
Mitmete suurusjärkude võrra suuremas mahus kui tuulejaamu, on Eesti riik subsideerinud aastate jooksul ka põlevkivienergeetikat.


Algern 30. september 2005 09:21:55 Teata sobimatust kommentaaristPuidu eelistamine tuulele elektrienergia tootmisel on muidugi inimmõistuse tipp. Põhjenduseks võivad küll olla probleemid energia salvestamisel, kuid siis tuleb tegeleda nende probleemidega. Eesti ei ole ometi pioneer tuuleenergia kasutamisel, kindlasti on olemas teistel riikidel, eriti aga Taanil lahendusi selles vallas.

Tegelikult 30. september 2005 09:35:22 Teata sobimatust kommentaaristViited olulistele organisatsioonidele


Energy Framework Programme





Viited teistele assotsiatsioonidele


European Wind Energy Association


American Wind Energy Association


British Wind Energy Association


Bundesverband Windenergie (BWE)


Danish Wind Industry Association


Finnish Wind Energy Association


jaankaplinski 30. september 2005 09:38:03 Teata sobimatust kommentaaristPuidu põletamisel elektritootmiseks pole eriti perspektiivi. See ei ole roheline energia ja on taastuvenergia vaid tingimisi. Kui tahame olulise osa elektrist (ja soojusest) toota puitu põletades, kõrvaldame hulga biomassi looduslikust ringlusest, kus putukad, seened jt. seda aegamisi lagundavad ja niimoodi huumust toodavad. Elu on aeglane "põlemine", kui seda kiirendame, tekitame "ökoloogilise lühiühenduse", millel on halvad mõjud nii meie metsadele kui mullale. Hävitame oma tõelist rahvuslikku rikkust.

progressiivne 30. september 2005 09:43:45 Teata sobimatust kommentaaristTuuleenergia on LOOMULIKULT Eestile kahjulik, kuna eelnenud kommentaaridest sain teada, et lollid ja vähearenenus eestlased suudavad toota vaid jäätmeid/prahti ja sellest pussu-energiat valmistada. Sellepärast peabki kõik muud energiaallikad ÄRA KEELAMA - kui see pole vahetevahel juhtumisi sõbraliku Slantsõ PÕLEVKIVI.


- Küll need taanlased-hollandlased on ikka palju LOLLIMAD EESTLASTEST - kasutavad tuule-energiat!? Kuhu nad küll selle panevad kui liiga kõvasti puhub?!


Tuulikute ehitusraha pole aga Eesti tööliste palkadeks minev ega Slantsõ sõpru toetav mammona ja selletõttu investeerime PRÜGI-SITA kogumisse ja pussugaasi - see on ju MEIE OMA , MADE-IN-ESTONIA !


Pealegi räägib artiklis RIIGI-TÄDI,et 5,1% taastuvenergia SISSE (!!!) peab mahtuma pussugaas ja turbasoe ja... - VALETAMISE SISU on see, et aastaks 2010 peab VÄHEMALT 5,1% energiast olema "roheline", VÕIB AGA OLLA kasvõi 51 % !!!


Jelagu Jeesti VABATURUMAJANDUS !Elagu TARGAD MAJANDUSMEHED ja NAFTA !


Kogu probleem on TUULE-AKTSIISI-MAKSU puudumine ja nii võib riigikassa koos transiidiäriga kõhnaks jääda. Isegi majandusminister võib nii kõhnaks jääda.

petka 30. september 2005 09:56:45 Teata sobimatust kommentaaristto progressivne:


Eesti ja Taani vahe on see et Taanis on tuule vähesuse ajal Taanimaal võimalik elektrit sisse osta Norra hüdroelektrijaamadest ja isegi Saksa tuulejaamadest, ning Taani soojuselektrijaamade võimsust saab kiiremini reguleerida kui Eesti põlevkivijaamade võimsust.





Eestis aga ei saa enne merekaabli valmimist sedaviisi elektrit sisse osta ja põlevkivijaama võimsust ei saa kiiresti tõsta kui tuul äkitselt vaibub.

progressiivne 30. september 2005 11:23:20 Teata sobimatust kommentaarist Petkale:


Kas energia-arenduses vaatavad jeesti targad ainult tagasi: "..meie aeglased vanad põlevkivijaamad...".


Kas on tõesti ÜLE MÕISTUSE Euroopa Liidu sisene vabaturg ja ka PARATAMATU energia-vabaturg? Kas tõesti nn.pussu-energia on "..ainuke jeesti oma ja õige..." ja TASUTA PUHUV TUUL paha??!


Kas tuul ongi sellepärast perspektiivitu ja paha, et kaugemas perspektiivis võib ohustada megahinnaga (ja megamaksudega!!) naftat/põlevkivi??!

valpar 30. september 2005 13:38:54 Teata sobimatust kommentaarist Kes see riik on? Mis ta nimi on? Sest riik ei ole kes ja ta ei taha midagi. Seal peavad olema mingid inimesed, kelle käsi on mängus.

H�droenergia 30. september 2005 13:41:57 1 Teata sobimatust kommentaaristInfoks, kes ei tea, et Eestis on võimalik toota ka hüdroenergiat. Kahjuks küll, poliitikute-ametnike ükskõiksusest, lühinägelikkusest ja harimatusest tingituna, on ära keelatud hüdroenergia tootmine 112 jõel, millel oleks olnud võimalik kasutusele võtta 70MW võimsust. Sellega tõmmati kriips alla hüdroenergia arengule Eestis.


Tänasega loeme tuuleenergiast, millele sujuvalt tõmmatakse vesi peale.


Homme, kui peaks arenema hakkama, puidu-, turba- ja prügigaasi põletamise energeetika, tõmmatakse sellele vesi peale.


Niikaua kui poliitikutele on monopoolne "lüpsilehm" EEnergia, ei juhtu midagi.


Trahvi maksame naguinii, kuna kui me ei võta täna Eestis kasutusele kõiki alternatiivseid energiaallikaid (mida meil on kahjuks suhteliselt vähe, ka tuult), siis on see vältimatu.


Jääb ainult loota, et järgmine kord on poliitikutel paremad vabandused, mitte ainult üksteise süüdistamised, kui suhkrutrahvi puhul.


Frodo 30. september 2005 16:48:49 Teata sobimatust kommentaarist
Kui sa 112 Eesti jõge tamme täis ehitad, siis ei kaasne sellega mitte ainult meie jõgede väikesest langust tingitud suhteliselt väike hulk elektrienergiat vaid ka märgatav keskkonnamõju kalade liikumise takistamise, alade üleujutamise jms näol, mis mõningate hinnangute järgi muudavad kogu ürituse üsna mõttetuks.





Kui vaadata asja ainult sellest küljest, et elektrit on niiviisi võimalik saada ja ärgu tulgu need rohelised jälle oma maruradikaalset kala- ja molluskijuttu ajama, siis ei ole probleem muidugi nii hull.


H�droenergia 30. september 2005 13:46:01 Teata sobimatust kommentaaristTäpsustuseks eelnevale:


Keelatud 112 jõele ei olnud mõtet ülejäänuid jõgesid lisada, kuna seal ei ole ka hüdroenergeetilist potensiaali.
LeoLevala 30. september 2005 13:50:51 Teata sobimatust kommentaarist Põlevkivi-elektri hind on kunstlikult madal, sest ei arvestata kõiki keskkonnakahjusid. Nende arvestamisel oleks tuule-elekter tunduvalt odavam. Samuti tuleks võimaluse korral kasutada tuule-elektrit autonoomselt elektrikütteks väiksemates katlamajajades vähendamaks põletisainete kulu.

LeoLevala 30. september 2005 13:57:32 1 Teata sobimatust kommentaarist Jaan Kaplinskile


Lisaks tavametsadele on põhimõtteliselt olemas ka "energiapõllud" kiirestikasvavate puuliikidega. Ja kui tuhk suunata tagasi nendele põldudele,siis ei olegi asi nii lootusetu. Väljalangenud põllumaad on meil piisavalt ning ka tehnoloogia on justkui juba olemas.

Frodo 30. september 2005 16:52:55 Teata sobimatust kommentaarist
Võsa põletamisega kaasneb ka süsihappegaasi jms tekkimine, mis mida meil tänapäeval niigi igalt poolt tuleb, ja mis tuuleenergia puhul puudub... Seadmete tootmisega kaasnevad keskkonnahädad eksisteerivad mõlemal juhul...


elekter 30. september 2005 14:03:53 1 Teata sobimatust kommentaarist to Hüdroenergia: isegi kui sinu pakutud 70 MW on õige, moodustaks see kokku vaid kuni 4% vajalikust võimsusest. Eestis ei ole vett peale Narva jõe.

H�droenergia 02. oktoober 2005 13:39:20 Teata sobimatust kommentaarist
Parem ´a 4% kui mitte midagi!



petka 30. september 2005 14:25:57 Teata sobimatust kommentaaristto hüdroenergia:


Praeguse praktika kohaselt toodavad peaaegu kõik Eesti hüdroelektrijaamad ajas veelgi enam ebaühtlaselt jaotunud energiat, kuna peaaegu kõikides Eesti HEJ-des on mittereguleeritavad turbiinid, toodetud põhiliselt Waterpumps Oy poolt ja minu teada ainult kahes jaamas on korralikud reguleeritavad turbiinid. Mittereguleeritavaid turbiine aga lülitatakse perioodiliselt välja, et koguda vett järgnevaks täisvõimsusel töötamiseks. Kõige rõvedam on asja juures see et vee kogumise ajal ja ka näiteks elektrikatkestuste, jaama muudel põhjustel seisakute ajal jääb jõesäng allpool paisu kuivaks, kalad ja vähid jäävad kuivale.


Hüdroenergiat võiks Eestis arendada vaid juhul kui jaamadel oleksid automaatsed vesiväravad mis turbiinide seiskumise järel otsekohe avaksid veevoolu üle paisu ja kui turbiinid oleksid reguleeritavad ning kalasõbralikud, mida senikasutatud turbiinid ei ole. Ning vee kogumine ning paisjärve veetaseme kõigutamine peab olema keelatud. Ning loomulikult peavad kõikide jaamade juures olema ohtra veega kalatrepid.





Ning ikkagi, ka kõigi nende võtete kasutamine ei õigusta jõgede tammitamisega kalade liikumise takistamist, kuna toodetava energia hulk on ikkagi tühine.


Mõnel juhul on tammidest küll kasu maastiku ilmestamise mõttes.

H�droenergia 30. september 2005 14:26:01 Teata sobimatust kommentaaristto:Austatud elekter.


Paluksin süübida minu kommentaari, kus jutt käib vajadusest võtta kasutusele kõik alternatiivenergia allikad, kuna neid kõiki on Eestis vähe(ka tuult, ´a 20-25% üldisest el. vajadusest, mis kasvab igal aastal)!!!


Loomulikult on meil võimalus uue rajatava kaabli abil ostma Soomest hüdro- ja aatomienergiat. Paluksin siis mitte vinguma hakata, et hind jälle tõuseb.


Unustamata tänast olukorda, mis toimub maailmaturul, taastumatute, fosiilsete kütuste hindadega!!!

petka 30. september 2005 14:45:56 Teata sobimatust kommentaaristTuuleenergiat oleks hea kasutada keskküttekatelde elektriga kütmiseks, sest siis saaks soojust mitmeks tuulevaikuse päevaks akumuleerida veemahutitesse. Siis kaob ära see tuule ebaühtluse häda.


Ja loomulikult ka muude protsesside jaoks, mis ei nõuagi et energia oleks kogu aeg saadaval.


No näiteks teravilja võiks ju jahvatada ainult tuulistel ilmadel, vilja jahvatamisega pole ju kusagile kiiret. Ehk isegi nii et Kohtla-Järvel Nitrofert võiks metanooli ja väetisi toota kah ainult tuulistel päevadel.


Aga et stimuleerida tarbijaid rakendama oma võimsusi vaid tuulistel päevadel, peaks tuulistel päevadel olema tarbija jaoks madalam elektritariif. Igal hetkel kehtivat muutuvat tariifi peaks saama vaadata Internetist ja ka voolumõõtjad peaksid arvestama eri tundidel tarbitud elektrit erineva tariifiga. Selliseid voolumõõtjaid juba toodetakse, vaata näiteks ION-seeria voolumõõtjad.

H�droenergia 30. september 2005 14:52:00 Teata sobimatust kommentaarist to: petka


Rõõm on, et oled asjaga hästi kursis. Lõpuks ometi on keegigi aru saanud, et hüdroenergiat on võimalik toota tänapäevase tehnikaga suhteliselt keskkonnasõmralikult. Tuleb tõdeda, et igasugune inimtegevus-energia on loodusele kahjulik. Või oskad nimetada mõnda???


Olen ka tuttav mõne meie nn.looduskaitsjaga, kes sõidavad tööle autoga, kütavad oma eramut kütteõliga ning kes ajavad sellist juttu, et hüdroenergia tapab kalad, tuuleenergia nahkhiired ja linnud.


Ei saa ka ära unustada, et meie tuntud kalateadlaste uuringutele tuginedes on jõgede paisutamine enamusele kalaliikidele kasulik (haug, ahven, linask jne. NB! ei hakka uuringuid ülesse otsima)


Tänase seisuga Eestis ´a 32 HEJ ei ole veel täheldatud hüdroenergia poolt tekitatud ökokatastroofi kalade ja vähkide seas. NB! Palju vähke hukkus aastaid tagasi(vist oli 2002.a.), kuna meie jõekesed kuivasid või jäätusid põhjani!!! Mida oleks leevendanud võib-olla hoopis paisud jõgedel?!


Huvitav oli kuulata ETV esmaspäevases "Foorumi" saates Kirde-Eesti poliitikutte juttu, et tänane põlevkivi kaevandamine muudab sealset elukeskkonda taastamatult(inimestel jäävad kaevud tühjaks,tekivad tuhamäed, inimesed lahkuvad kodukohtadest, peale kaevandamist jääb tühermaa, mida ka rekultiveerimine ja metsa istutamine ei päästa, jne.). Tuule ja hüdroenergia kasutuselevõtul saame rääkida mõningasest mõjust ´a 5-7 kalaliigile, mida meie jõgedes esineb looduslikult haruarva. Pigem tuleks tähelepanu pöörata röövpüügile ja tulemus oleks kordades suurem. Aga see oleks teine teema.