mail.joelahtme.ee

Eestis on tuuleenergeetika
võrreldes selle ala
suurriikidega (Saksamaa,
Taani) alles lapsekingades.
Seevastu
põlevkivienergeetikas
oleme negatiivses mõttes
tšempionid.
Viimastel aastatel on kaevandatud
14,5 miljonit tonni põlevkivi aastas.
Sellega kaasneb samaaegselt umbes
145 miljoni m3 põhjavee väljapumpamine.
Võrdluseks - see on umbes
sama palju, kui on 6,5 kordne Tallinna
linna aastane veetarbimine.
Põlevkivielektrijaamade kasvuhoonegaaside
emissioon oli sama aja
jooksul 15 miljonit tonni ehk niipalju,
kui põlevkivi ahju lükkame, niipalju
saastet õhku paiskame. Lisaks kaasneb
kaevandusalade maapinna deformatsioon,
aheraine- ja poolkoksimäed
ning tuhaplatood, mis haaravad
enda alla suuri maa-alasid (1870 ha),
mida saaks muul otstarbel kasutada
- metsandus, põllumajandus vms.
Tuulikupargi alust maad saame aga
põllumajandusliku maana edasi kasutada.
Lisaks on tuulikute ehitusala
tunduvalt väiksem – ca. 50m2.
Tuuleenergia ümber tekitatud
müüdid
Tuuleenergia ümber on tekitatud
hulgaliselt müüte. Kui varem peljati
, et tuulikud tapavad linde ja nahkhiiri,
siis nüüdseks, kui eriuurimused
on selle väite ümber lükanud, on
tekkinud uus müüt - tuulikute tootmiseks
kulub rohkem energiat, kui
see ise kogu oma elu jooksu toodab.
Õnneks ei pea see paika. Nii tuulikute
tootjad kui ka tuuleparkide arendajad
on teinud mitmeid arvutusi ning
leidnud, et tavalise tuulekiiruse (7-8
m/s) korral suudab tuulik tootmisele
kulutatud energia tagasi toota umbes
3-5 kuuga.
Arvatakse veel, et tuulikud tekitavad
terviseprobleeme, kuna nad
emiteerivat infraheli, müra ja varjude
vilkumist ja loovad oma läikivate labadega
discoefekti.
Nimetatud faktorite puhul on lahenduseks
tuulepargi täpne planeerimine
ja modelleerimine. Pealegi
kaetakse tiivikute labad tänapäeval
matistava värviga, mis takistab päikesevalguse
peegeldumist. Madalasagedusliku-
ehk infraheli puhul
aetakse tihtilugu segi või isegi segatakse
kokku kaks erinevat nähtust,
mis kannavad samanimelist terminit:
herts (Hz). Üks on helilaine kõrgust
ja teine elektri värelussagedust märgistav
Hz. Infraheliks nimetatakse
heli, mille sagedus on nii väike, et inimene
seda heli enam ei kuule. Eesti
Vabariigi määruses “Töökeskkonna
füüsikaliste ohutegurite piirnormid
ja ohutegurite parameetrite mõõtmise
kord” nimetatakse infraheliks heli,
mille sagedus on alla 20 Hz. Tuulik
sellist heli ei põhjusta. Probleemid on
tekkinud kahe erineva tehnilise parameetri
ekslikul samastamisel: elektrivõrgu
Hz arvatakse olevat sama mis
infraheli Hz. Infraheli on võrreldav
kuuldamatu, kuid tuntava õhulainena
– nt plahvatuse juures tunneme enne
õhulööki ja siis kuuleme müra. 20Hz
tasemega infraheli jaoks peab väga
lühikese aja jooksul toimuma palju
madalsageduslikke lööke (normaalne
bassihääl algab alles 80 Hz ja sopran
300 Hz), mille põhjustaja saab olla
􀁙􀁄􀁌􀁇􀀃 􀁙􀁬􀁊􀁄􀀃 􀁖􀁓􀁈􀁗􀁖􀁌􀁌􀂿􀁏􀁌􀁑􀁈􀀃 􀁈􀁏􀁈􀁎􀁗􀁕􀁒􀁒􀁑􀁌􀁏􀁌􀁑􀁈􀀃
müratekitaja (elektrooniline muusika).
Tuulik kirjeldatud helisid ei põhjusta.
Kui rääkida elektrivõrgu hertsidest,
siis nendega mõõdetav värelus
võib vanemate tuulikute puhul põhjustada
häireid kodumasinate töös.
See värelus ei ole aga õhulainetega
edasikantav ega ka kuuldav.
Rõhutatakse, et tuuleenergia on
kallis ja seetõttu vastuvõtmatu. Kallis
on tuulik eelkõige investorile, kes kulutab
tuulepargi püstitamiseks sadu
miljoneid kroone. Samas on tuuliku
käitlus, võrreldes tavalise soojus- või
tuumaelektrijaamaga, odav, kuna
see ei kasuta põletamiseks väliseid
ressursse ning ta ei tekita jäätmeid
(tuhk, kasvuhoonegaasid), mida
oleks vaja ladestada. Probleeme pole
ka toormega, kuna tuul puhub kõikjal
ja alati.
Tuulikute hinnad ja tasuvusaeg
Tuulegeneraatori püstitamise hin-
􀁑􀁄􀁎􀁖􀀃􀁏􀁒􀁈􀁗􀁄􀁎􀁖􀁈􀀃􀁆􀁄􀀑􀀃􀀔􀀓􀀓􀀓􀂼􀀒􀁎􀀺􀀃􀀋􀁑􀁗􀀑􀀃􀀳􀁄􀁏-
􀁇􀁌􀁖􀁎􀁌􀀃 􀂁􀁋􀁈􀀃 􀀕􀀖􀀓􀀓􀀃 􀁎􀀺􀀃 􀁗􀁘􀁘􀁏􀁌􀁎􀁘􀀃 􀁓􀂁􀁖􀁗􀁌􀁗􀁘􀁖􀀃
maksis ca 47 milj. EEK) ja tasuvusaeg
on 10 aasta piirimail. Tuulik toimib
mõnes mõttes „pensionisambana”
- tuulik toodab oma 25-30- aastase
eluea juures 15-20 aastat kasumit (va.
hooldustasud).
Eesti tuuleenergia maastik
Hetkel on Eestis installeeritud
􀁗􀁘􀁘􀁏􀁈􀁓􀁄􀁕􀁎􀁈􀀃􀁎􀁒􀁊􀁘􀁙􀁽􀁌􀁐􀁖􀁘􀁖􀁈􀁊􀁄􀀃􀀖􀀗􀀃􀀰􀀺􀀏􀀃
mille toodang moodustab ligikaudu
1,5% Eesti elektri brutotarbimisest.
Suurim tuulepark on hetkel Pakri
􀁗􀁘􀁘􀁏􀁈􀁓􀁄􀁕􀁎􀀃􀀋􀀔􀀛􀀏􀀗􀀃􀀰􀀺􀀌􀀑􀀃􀀳􀁏􀁄􀁑􀁈􀁈􀁕􀁌􀁗􀁄􀁙􀁄􀁌􀁇􀀃
parke on Eestis aga ligikaudu 500
􀀰􀀺􀀃 􀁈􀁈􀁖􀁗􀀑􀀃 􀀮􀁘􀁌􀀃 􀁓􀁄􀁏􀁍􀁘􀀃 􀁓􀁏􀁄􀁑􀁈􀁈􀁕􀁌􀁗􀁄􀁙􀁄􀁗􀁈􀁖􀁗􀀃
ja arendatavatest projektidest ka
lõpplahenduseni jõuab, näitab üksnes
tulevik.
Janar Õunpuu
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon