Paljudes riikides on soojuspumbast saanud väga populaarne kütmismeetod

Paljudes riikides on soojuspumbast saanud väga populaarne kütmismeetod. Aastal 1999 paigaldati Euroopa Soojuspumba Liidu (EHPA) andmete kohaselt Euroopas 52 000 soojuspumpa ning 2003. aastal juba 125 000 soojuspumpa
Kuigi Rootsi on juba praegu soojuspumpadega hästi varustatud, plaanitakse seal 2010. aastaks soojuspumpade arv kahekordistada. Soomes paigaldati 2003. aastal 4000 komplekti, ning aastaks 2010 prognoosib Soome Soojuspumba Liit 20 000 soojuspumba paigaldust.
Ammutades loodusliku soojuse veest, maast ja õhust on soojuspumbad saanud taastuva energia allika staatuse Šveitsis, Madalmaades, Taanis, Soomes ja Norras. Šveitsi Energeetikaameti toetusel on soojuspump üks tegureid pidevates kampaaniates, mis on suunatud võitlusele kasvuhooneefekti vastu ja taastuva energia kasutamise propageerimiseks. Euroopa Liidus on soojuspumbad valmis tootma 12 protsenti taastuvatest allikatest genereeritavast energiast.
Soojuspumpade efektiivsus on tingitud sellest, et nad ei kasuta kütmiseks energiat, vaid energia kulub soojuse transportimisele. Soojuspump transpordib 1 kW/h elektrienergia kulutamisega keskeltläbi 4 kW/h soojusenergiat.
Lisaks efektiivsusele on soojuspumbad ka keskkonnasäästlikud, sest nad ei tarvita fossiilseid kütuseid, vaid transpordivad energiat ümbritsevast keskkonnast. Samuti on võimalik rakendada tootmisprotsessides eralduvat soojusenergiat. Muidugi ei saa väita, et soojuspumbad töötavad 100% keskkonna energial, sest elektrienergiat kulub ligikaudu 25% saadud energiast. 100% ökoloogilist energia kasutamist saab väita juhul, kui elektrienergia toodetakse tuulegeneraatoriga.
Seadmete valikul tasub lähtuda vajadustest: kas maja on renoveeritav või uus; kas soovitakse, et soojuspump katab kogu soojusvajaduse või seda rakendatakse lisakütteallikana; millise väljund temperatuuriga peaks olema küttevesi. Tavaliselt on max temperatuur 55 kraadi, kuid soovi korral võib max väljund temperatuur olla ka 65 kraadi. Arvestama peaks, et mida kõrgem on väljund temperatuur, seda väiksemad on nii kasutegur kui pumba võimsus. Seetõttu peab soetama märksa kallima ja võimsama seadme. Praktilisem lahendus on paigaldada hoonesse madalatemperatuurilised küttejaotussüsteemid (põrandaküte ja alumiinium radiaatorid), mis ei vaja suuremat tempertuuri kui 55 kraadi.
On olemas seadmeid, mis võimaldavad toota ka kõrget temperatuuri (kuni 65 kraadi sooja tarbevee jaoks) samaaegselt, kui toodetakse kütteosale madalamat temperatuuri( põrandaküte - 35 kraadi ja alumiinium radiaatorid - 55 kraadi). Neid pumpasid nimetatakse kuumagaasi laadimisega soojuspumpadeks. Sellistel pumpadel on teiste pumpadega võrreldes kõrgem kasutegur, nad on oluliselt ökonoomsemad ning pikema elueaga, sest kõrge temperatuur saavutatakse madalamatel survetel ja sellega säästab oluliselt kompressorit.
Maasoojuspumbal on kasutegur kõrgem, kui õhksoojuspumpadel ja kütmisel ei jää nad hätta ka käredaima pakasega, sest 1,1 – 1,2 m sügavusel maa pinnases on temperatuur ikkagi plussis.
Kui kaevamine tekitab probleeme (nt ei taheta haljastust rikkuda, vms), siis on võimalik paigaldada ka õhk-vesi soojuspump. Sellisel juhul peaks külmaperioodil arvestama lisakütteallikaga (elektritenn, keskkütte kamin, õli-, gaasi- või tahkeküttekatel).
Õhk-õhk tüüpi soojuspumbad sobivad väiksemat tüüpi majadesse, korteritesse ja kontoritesse, kus õhul on võimalik tsirkuleerida takistusteta, sest funktsioonilt on nad soojapuhurid, mille kütteallikaks on väline soojuspump.
Soojuspumba võiks paigaldada ekspert või koolituse saanud inimene, sest see tagaks garantiitingimuste täitmise. Tehnikas pädevamad inimesed saavad paigaldusjuhendit kasutades kindlasti ka ise hakkama.
Hinnast rääkides peab soojuspumba soetamisel arvestama kogu projektiga. Koguprojekti maksumus hõlmab: soojuspumpa, soojaveesüsteemi, välist kaevetööd(maasoojuspumbal) ja paigaldustööd koos seadistamisega. Siinkohal on oluline teada, mida projekt sisaldab ehk mida tarbija temalt küsitava raha eest saab. 200 m2 maja projekti maksumus võib olla isegi kuni 50 000 kr hinnavahega. Peamiselt tekib hinnavahe suuremast automatiseerimise osakaalust, lisatarvikute paigaldamisest ja seadmete funktsionaalsusest. Sama tootja kallimad mudelid on üldjuhul ka ökonoomsemad, mugavamad ja täisautomaatsed e. iseseadistuvad vastavalt välistele ja sisemistele keskkonna tingimustele. Keerulisemate mudelite tasuvusaeg on üldjuhul lihtsamate mudelitaga sama, sest kallim investeering toob kaasa väiksemad püsikulud ehk ekspluatatsioonikulud. Seega kallima, automatiseerituma ja ökonoomsema mudeli igaaastane kokkuhoid küttekuludelt on suurem.
Eesti Soojuspumba Liit (ESPEL) annab 2010. aasta prognoosiks 1 000 soojuspumpa, st iga kolmas uue maja ehitaja. •







Soojuspumba tööpõhimõte

Paigaldamisviisid

Galerii

Artikkel

Eelised

Mitsubishi õhksoojuspumbad








Täna, 22.10
4..7
Reede, 23.10
3..6
4..7
Laupäev, 24.10
2..5
5..8
Pühapäev, 25.10
1..5
5..8




EcoComfort OÜ | Mõisatee 10 | Jüri, Harjumaa | Tel. 56 499 355 | info@ecocomfort.ee