Energia tootmise loa saamiseks kulub palju energiat

Energia tootmise loa saamiseks kulub palju energiat
Madli Zobel, Roheline Värav 28.05.08


Veel uudiseid



Tuulik ökomessil 2007 (OÜ Futuren). Foto: Sirli PehmeEhkki tundub, et Eestis on rohelisele energiale jah-sõna öeldud, on meil reaalselt õiguslik vaakum ning taastuvenergiat tootvaid seadeldisi on võimalik paigaldada vaid paikadesse, kuhu jaotusvõrk Eesti Energiat ei levita.

Lõunakeskus Tartus paigaldas uue logona kompassi asemele tuuliku, mis toodab elektrit, kuid Eesti Energia võrku seda ühendada ei saa, sest elektri tootmise ressursi maht on juba Eestis nii suur, kui jaotusvõrk vastu suudab võtta ning kellelegi erandit ei tehta.

„Olukord on absurdne,” nendib taastuvenergiat tootvaid seadeldisi müüva OÜ Futuren juht Urmo Lehtveer. „Tegemist on õigusliku vaakumiga. Elame küll Euroopa Liidus, kuid erinevalt ülejäänud Euroopast on meil toodetud taastuvenergia võrku saatmine võimatu.” Eriti tragikoomiliseks teeb Lehtveeri sõnud õigusvaakumi asjaolu, et ei tehta vahet, kas võrku soovitakse lülitada kilovatist, megavatist või gigavatist tootmisseadet.

Lõunakeskusele pakkus Eesti Energia lahenduseks, et tuulik tuleb vormistada tarbija elektripaigaldiseks. „Litsentseeritud insenerid on teinud selleks ettenähtud projekti ja teostusmõõdistused. Elektrit me võrku ei müü, tarbija elektripaigaldist eraldi EE-ga kooskõlastama ei pea,” täpsustab Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott.

Linna piiril tuulte vallas asuva Lõunakeskuse juurde plaaniti alul paigaldada võimsam tuulik, kuid inimasustuse ja kaubanduskeskuse lähedale suurt tuulikut püstitada ei või. Nii pöörleb posti otsas vaid 10 kW tuulik, mille aastatoodanguks oodatakse vähemalt 13 000 kWh ehk siis juulist kehtima hakkavas kodutarbija hinnas võrduks aastatoodang enam kui 18 000 krooniga.

„Energiatootmine ei olnud meil eesmärgiks omaette,” selgitab Lott. „Pigem on saadav elekter ettevõtmisele boonuseks. Meie tuulegeneraatori eesmärgiks oli alternatiivsete ja käepäraste elektritootmise võimaluste tutvustamine.”

“Alternatiivenergia kasutajateks on valdavalt kas väga rohelise ilmavaate esindajad või inimesed ja organisatsioonid, kellel pole nendele seadmetele erilist alternatiivi või kes kasutavad neid suhtekorralduslikel eesmärkidel,” tõdeb Urmo Lehtveer. “Seadusandlikul ja poliitilised tasandil on taastuvenergia, eriti väikeenergeetikaga seotud seaduste ja arusaamade puhul arenguruumi väga palju. Täna on olukord selline, et isegi ettevõtted ja inimesed, kes on valmis investeerima väga pika tasuvusajaga keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse, sisuliselt makstes sellele peale, ei saa seda teha. Või on tehtud asjaajamine nii ebameeldivaks, et sellest loobutakse.”

Alternatiivenergiad toidavad näiteks Nargen Festivali tegemisi Naissaarel, purjekat Lotte ning mitmeid eramajapidamisi saartel või rannikul.

Eesti Energia alustas kaks nädalat tagasi 13 tuulikuga 39 MW tuulepargi rajamist.