Pärisorjus

Pärisorjus

Elu asemel laen...
Eluasemelaen...Elu asemel laen...Eluasemelaen...Elu asemel laen...Maksad laenu terve elu...oled sama ori kui siberisse küüditatud sunniori kes sai
25 pluss 5...25 pluss 5...25 pluss 5...
Laenu ju maksad terve elu-orjad panka terve elu...
Vanasti mõisate aegu

mõisnikult ühe palgi saamiseks pidi talunik käima nädal aega mõisas tööl.

 ligemale kaks aastat kogus palke ja siis tegi kolmepäevased talgud ja sai omale maja s.o. vaid kaks aastat orjust aga nüüd on 25 pluss 5...25 pluss 5...25 pluss 5...

Pärisorjus

IMF-i majanduspoliitika ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui pangandusest sõltuvuse raskeimat astet iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus(pagendamine välismaale,Küüditamise olemus tänapäeval seisneb selles,et riigivõimud mis on korrumpeerunud ja teenivad IMF-i huve,ning selle tõttu majanduspoliitika on selline,et investeeringud jäävad vaid pealinna ja maarahvas pagendatakse välismaale vabatahtlikult-sunniviisiliselt.

Küüditatud eestlased on meie rahvusele kadunud sest lastest ei saa eestluse edasikandjaid,nad ei õpi eesti keelt,segunevad multikultiks.), nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 1991., pärast maa vallutamist .n.n. ärastamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 90.-ndate algul hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 90.-ndate teisel poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes käsikäes pankade positsioonide tugevnemisega... Ori on inimene kes peab raha välja käima kütuse ja transpordi,toasoojuse ja elektri eest, peab maksma kodulaenu või eluaseme üüri ,on sunnitud ostma toitu-on sunnitud igal sammul käima raha välja mõne teenuse või mõne kauba eest, allub peavoolumeedia ajupesule ja riigivõimude sigadustele( maksab selliseid makse mida riigipiruka lähedal olevad mõned jätised on kehtestanud seaduseks)

Tarbija on ori, linnainimene on kommunaalmaksete,transpordi,teenuste,kaubanduskettide ja pangaori.

Ennemuistsel ajal inimesed kodustasid metsloomi aga veidi hiljem juudid kodustasid inimkonna...Nad muutsid inimkonna tarbijaiks-linnainimesteks ehk orjadeks...nad korraldasid terves maailmas elu sedasi,et igaüks peab rügama tööd teha või äri ajama nii,et higipull otsa ees aga ikka on igaüks kellegile võlgu,ikka peab rabama nii nagu orav rattas,igal sammul tuleb tasuda arveid-selline debiilne elukorraldus tehti normiks ehk normaalseks nähtuseks ja  nimetati monetarismiks,kapitalismiks,liberalismiks-sellisel viisil kõik elanikud üle maailma teenivad ülemaailmse pangandusvõrgu tipus olevaid omanikke...
Juudid tegid inimkonna "laeks" "american dream" ...lasksid lae väga madalale...selleks,et hoida inimeste unistusi,mõtteid madalaina,hoida inimeste püüdeid madalaina,hoida inimesi diktatuuris...

Juudid dikteerivad meie elu sedasi,et justkui maja omamine ja perekonna loomine on lagi kuhu püüda..no see on ju kõigest esmavajadus!!I

Pärisorjus 

Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes käsikäes aadli positsioonide tugevnemisega märgatavalt 17. saj jooksul. Karl XIalgatatud reduktsiooniga kaasnes pärisorjuse kaotamise ja talurahva olukorra parandamise taotlused, mis küll Põhjasõja ning Vene aja saabumisega suuremat vilja kandma ei hakanud.

Pärisorjuse kaotamine 

18. saj lõpul, kui traditsiooniline mõisamajandus vajas uuendusi ning Euroopast jõudsid ka Eestimaale revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed, hakati ka siinmail tõsisemalt kavandama talupoegade olukorra muutmist. Esimeseks sammuks oli 1802. a talurahvaseadus ("Iggaüks..."), millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale ning asutati vallakohtud.

1816. a talurahvaseadusega kaotati pärisorjus - talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime).

Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu.1856. a talurahvaseadus lõi õigusliku aluse raharendile üleminekuks ning talude päriseksostmiseks. Passikorraldus (1863) ja uus vallaseadus (1866) vähendasid talupoja sõltuvust mõisast veelgi, kuid päris lõpu tegi sellele alles mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil.