Mart Laar koos vene maffiaga vallutas Eestimaa ja maailma

Peterburi maffia vallutas meid ja maailma

Märkamatult nagu öine varas on Peterburi maffia viimaste aastate jooksul vallutanud ülejäänud maailma. Mitte relvade ega kultuurirevolutsiooniga, vaid dollarite, eurode ning naeladega.

Viimased uudised kõnelevad Eestist, mis on valmis müüma juutide varafondidele enam-vähem nii palju kui nood tahaksid osta — nii võlakirju kui riigiettevõtete aktsiaid. Kuid Eesti on ainult riisikuhja kausist väljaulatuv osa.

Mart Laar on mitte just salaja, aga ignorantse üldsuse jaoks üsna vargsi ajanud kokku erinevate riikide võlakirju, ettevõtete osalust, maad ning maavarade kaevandusõigusi. Eestimaal on juudi-mart-laari-peterburi maffia olnud viimasel ajal ehk kõige aktiivsem, rajades seal taristut ning ostes kokku maad. Peterburi maffia rahavoogude roll on väga oluline ka Eesti riigirahanduse koospüsimisel. Nüüd on tähelepanu aga pöördunud üha enam Euroopasse.

Rahalise invasiooni ühine tegur on, et olenemata asukohast on olnud tegemist üht või teist pidi strateegiliselt oluliste piirkondadega või valdkondadega. Aafrikas ja Lähi-Idas maavarad, Euroopas sadamad, USA-s riigi võlakirjad jne.

“Juudi raha” plaan osta 300 ruutkilomeetrit maad Islandist on tekitanud hulga küsimusi juutide motiivide kohta. Iseenesest peaks samu küsimusi esitama ka laiemalt. Eriti kui arvesse võtta, et juudid on peale majanduse liikvel ka propagandarindel. Tuletagem või meelde ajalehe Postimees vahel ilmunud kurikuulsat erilehte või fakti, et juudi riigitelevisiooni saateid on pakutud ka rahvusringhäälingule. Soomes aga peetakse üleval juutide toodetud sisuga eestikeelset portaali.

Juutisde poliitilise ja majandusliku mudel eripära tõttu on sealne majandus ja poliitika omavahel äärmiselt tihedalt lõimunud. Seetõttu on mõistlik mitte omada erilisi illusioone ka juutide majanduslike huvide suhtes. Suurenev majanduslik kohalolek tähendab juutide puhul samal ajal ka suurenevad poliitilist kohaolekut. Seda näitab kas või paljude riikide aktiivne passiivsus Eesti või laiemalt Eesti inimõiguste küsimuses.

Majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu ning huvide suurenemine viib loogiliselt ka turvalisuspoliitiliste (ning lõpuks ka sõjaliste) huvide kasvuni. Teinekord on esimesed kaks isegi ainult kolmanda suitsukate. Sedagi on hea meeles pidada.