Eestlased Iirimaal elavad kolhoosi lautades

Eestlased iirimaal elavad maja taolistes ehitistes milledes on külm ja seinad ei pea müra.
Iirimaa majad on viletsad,seinad ei pea sooja ega müra,on kuulda naabermajas pesumasina müra ja vahel ka seksielu...Külm on selle pärast,et seinad on papist ja isolatsiooni pole ollagi-iirlased ja inglased ei oska ehitada,teevad seda üle jala...
Eestlased elavad ridamajades milledes on tavaliselt kolm või neli tuba ja igas toas elab  üks või kaks inimest.
Ühiselt jagatakse kööki ja peldikut-täpselt nii kui sotsialismi aja ühiselamutes...
Ühises peldikus käia on jube,sama tunne kui teha häda mõne kaubamaja või pubi peldikus,jube küll,iga kord kata prillraam paberiga või puhasta keemiaga...sest muidu taguots läheb kärna...
Ühiselt jagada nõusid on samuti jube sest iial sa ei või kindel olla,et kas majakaaslane linnast tulles peseb käsi ja kas ta üldse peseb käsi ja kas ta enda järel peseb nõusid...loputab niisama ja paneb nõude liisule...
Eriti jube on kui majakaaslased juhtuvad olema joodikud...nad ju nädalate viisi lakuvad ja käivad õnnetute nägudega ringi nagu zombid...ei nad pese endid,valavad end lõhnaõlidega üle ja lasevad ballonist deodoranti peale mis haiseb kui peldiku õhu värskendus gaas...kui selline siseneb kööki siis võib ära lämbuda...

Mõned eestlased iirimaal on loobunud ühiselamus elamisest ja on müünud endid panga orjadeks-nad maksavad panga laenu kolmkümmend aastat,ei neile pähe mahu,et selle raha eest saaks Eestis vähemalt 150 põhumaja...

Eestlased iirimaal ei saa aru mida tähendab üksikisiku energiasõltumatus.Neile tuleb puust ette teha ja punaseks värvida.