JARMO TUISK
4. mai 2011 20:32vasta
Autor postuleerib probleemina selle, mis tegelikult on ilmselge. Muidugi ei lahenda elektriautode projekt keskkonna ja taastuvenergia probleeme täielikult.
Selleks on ikka vaja komplekslahendusi, mis täna koondatud taastuvenergia arengukavasse ja transpordi arengukavasse. Väga hea analüüsi säästva transpordi osas on teinud ka Keskkonnaühenduste koda ja ka need soovitused on osalt juba strateegilistes dokumentides sees ja küllap jõuavad ka teised.
Elektriautode projekt on saanud lihtsalt ebaproportsionaalselt palju tähelepanu meedia poolt ja seegi on tegelikult hea, sest see paneb inimesi mõtlema personaaltranspordi keskkonnaaspektide ja energiamahukuse peale.
See siiski ei tähenda, et Eesti ei peaks tegelema elektriautodega. Kui me võtame selle sama elutsüklipõhise lähenemise, siis seda on uuritud ja, näiteks, tuginedes EMPA (Empa - Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology) andmetele on ikkagi elektriauto eelis elutsükli keskkonnamõju osas sisepõlemismootoriga auto ees ca 2-kordne.
Ülevaade uuringust on slaididena saadaval siin:
http://www.cars21.com/files/news/LCApresenation.pdf
Elektriautodest mitmeid kordi vähem pälvis tähelepanu teine CO2 projekt, millega uuendame ühistransporti oluliselt ökonoomsemaks. Investeeringu suurusjärk on enamvähem sama.
Lisainfo siin:
http://valitsus.ee/et/uudised/istungid/otse-valitsuse-istungilt/7040
See Eesti elektriautode ei ole ka mingi eriline turundusprojekt maailmamastaabis, sest suuremad turundus- ja poliitprojektid elektriautosid kasutades viidi Euroopas läbi aastatel 2008-2010, mis kulmineerusid mitmete riiklike koostöömemorandumitega riikide ja autotootjate vahel.
Nii võiks öelda, et Portugal ja Hispaania on Nissani testpolügon, Prantsusmaa Renault oma, Taani Renault/Nissani-Better Place'i oma jne. Aga kõik teavad, et see ei ole nii.
Ja viimaks - isegi kui Eestis oleks aastal 2020 100000 elektriautot, ei ületaks ka halbades stsenaariumites nende energiatarbimine rohkem kui 5% energiatootmisest. Kui uurida energiamajanduse arengukava, siis on selge, et see vajadus on kaetav taastuvenergiat kasutades.
Aga siiski - diskussioon sellel teemal on vajalik ja edasiviiv. Ammu ei ole esitatud personaaltranspordi poliitika tulevikku puudutavaid küsimusi nii palju kui praegu. Seega, veelkord tänud autorile väga õiged küsimusi esitamast.
Selleks on ikka vaja komplekslahendusi, mis täna koondatud taastuvenergia arengukavasse ja transpordi arengukavasse. Väga hea analüüsi säästva transpordi osas on teinud ka Keskkonnaühenduste koda ja ka need soovitused on osalt juba strateegilistes dokumentides sees ja küllap jõuavad ka teised.
Elektriautode projekt on saanud lihtsalt ebaproportsionaalselt palju tähelepanu meedia poolt ja seegi on tegelikult hea, sest see paneb inimesi mõtlema personaaltranspordi keskkonnaaspektide ja energiamahukuse peale.
See siiski ei tähenda, et Eesti ei peaks tegelema elektriautodega. Kui me võtame selle sama elutsüklipõhise lähenemise, siis seda on uuritud ja, näiteks, tuginedes EMPA (Empa - Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology) andmetele on ikkagi elektriauto eelis elutsükli keskkonnamõju osas sisepõlemismootoriga auto ees ca 2-kordne.
Ülevaade uuringust on slaididena saadaval siin:
http://www.cars21.com/files/news/LCApresenation.pdf
Elektriautodest mitmeid kordi vähem pälvis tähelepanu teine CO2 projekt, millega uuendame ühistransporti oluliselt ökonoomsemaks. Investeeringu suurusjärk on enamvähem sama.
Lisainfo siin:
http://valitsus.ee/et/uudised/istungid/otse-valitsuse-istungilt/7040
See Eesti elektriautode ei ole ka mingi eriline turundusprojekt maailmamastaabis, sest suuremad turundus- ja poliitprojektid elektriautosid kasutades viidi Euroopas läbi aastatel 2008-2010, mis kulmineerusid mitmete riiklike koostöömemorandumitega riikide ja autotootjate vahel.
Nii võiks öelda, et Portugal ja Hispaania on Nissani testpolügon, Prantsusmaa Renault oma, Taani Renault/Nissani-Better Place'i oma jne. Aga kõik teavad, et see ei ole nii.
Ja viimaks - isegi kui Eestis oleks aastal 2020 100000 elektriautot, ei ületaks ka halbades stsenaariumites nende energiatarbimine rohkem kui 5% energiatootmisest. Kui uurida energiamajanduse arengukava, siis on selge, et see vajadus on kaetav taastuvenergiat kasutades.
Aga siiski - diskussioon sellel teemal on vajalik ja edasiviiv. Ammu ei ole esitatud personaaltranspordi poliitika tulevikku puudutavaid küsimusi nii palju kui praegu. Seega, veelkord tänud autorile väga õiged küsimusi esitamast.
No comments:
Post a Comment