EIP kodulehe püsilugeja täpsustus
Vestlustes EIP toetajate ja vastastega on ilmnenud elav huvi hiljuti Iseseisvuspartei kodulehel ilmunud analüütilisele artiklile: "Eesti Statistikaamet - manipuleerija või rafineeritud kurjategija?".Üldjoontes mõistetakse fakti, et statistiliste andmetega manipuleeritakse. Kuid tihti jääb segaseks üldisem eesmärk, mille nimel andmete ilustamine toimub.
Tüüpiline väärarvamus on selline: "Statistikat manipuleeriti vaid ELiiduga liitumise eesmärgil". Sellise arusaama hindan põhimõtteliselt ekslikuks.
Eesti liitumisreferendum toimus 2003 aasta septembris, kui kinnisvaramull polnud veel tekkimagi hakanud, Eesti riigieelarve oli enne ELiiduga liitumist tasakaalus ning Eesti majandus kasvas "loomulikul" teel: raha nagu raba tuli riigiettevõtete müügist, rahvuslike suur- ja keskmiste ettevõtete müügist, okupeerivate otseinvesteeringute kujul ja polnud mitte mingit vajadust Eesti statistiliste andmete "ilustamiseks" ELiiduga liitumist silmas pidades.
Kuueosalise artikli eesmärgiks pole minu arvates mitte Iseseisvusparteile omane ELiidus peituva ohu analüüsimine, vaid näitamine tüüpilistele Kesk-Reformi ja Sots-Isamaa silmaklappidega valijatele, kuidas neid "omade poolt" lollitatakse ja petetakse.
Kinnisvaramulli loomine aastatel 2004-2008 teenis teisi eesmärke: eestlaste laenuorjusesse ajamine näilise edukuse abil ning laenurahade kinnikeeramisele järgnevate pankrottide abil Eesti tegelike rikkuste ülevõtmine. Lisaks muidugi ka mullitamise käigus otsese kasumi väljapumpamine.
Näide1: Tavaline palgatööst elatuv varatu Eesti pere, kelle "võimete lagi" kinnisvaramulli ajal oli väike kahetoaline korter.
Selliste võlaorjusse ajamiseks piisas tööpuuduse ajutisest suurendamisest: nii võtsid/võtavad välispangad korteri üle, inimesed jäid/jäävad ilma oma esimesest sissemaksest.
Elu läheb ikkagi edasi: inimesed üürivad varsti sama korterit välispankadele kuuluvalt kinnisvaralt ning igakuised üürimaksed ületavad igakuiseid laenu tagasimakseid - "boonuseks" on eluaegne üürniku staatus ja varasemast kaela jäänud laenujääk.
Sellistele peredele oleks lahenduseks Iseseisvuspartei seadusemuudatus, mis lühendaks üksikisiku pankroti aja viielt aastalt poole aastani - nii pääseks paljud Eesti pered välispankade võlaorjusest ja nad saaks alustada "puhtalt lehelt".
Selline on EIP lahendi kriisivariant, tõeline lahend tuleks ikkagi rahvusliku majanduse käimapanemise kaudu, EIP eesmärgi - Eesti rahvuslik majandus esmatähtsaks - kaudu.
Näide 2: Edukas, varasid omav Eesti pere, kelle "võimete lagi" kinnisvaramulli ajal oli uus uhke maja ning uus suur auto. Reeglina pidid nad tagatisteks panema oma metsa, põllumaa, ettevõtte, vanematekodu, jne.
Valitsuse poolt etendatud näilise edukuse tulevärgiga jäeti neile ekslik mulje, justkui jätkuks selline üle võimete elamine igavesti. Kui laenurahade põletamisel põhinev ere laastutuli 2008 aastal kustus, jäid/jäävad nad lisaks majale ilma ka reaalset väärtust omavast tagatisest nagu mets, põllumaa, ettevõtted jne, ning see oligi kinnisvaramulli tegelik eesmärk.
Seega polnud statistiliste moonutuste abil loodud kinnisvaramulli tegelik eesmärk mitte ELiitu saamine ja seal püsimine, vaid Eesti rahva laenuorjusse ajamine ning Eesti rikkuste ülevõtmine kuratliku tagamõttega, et oma rahvusliku rikkuse kaotanud rahvas, kelle rahvuslik ettevõtlus on hävitatud, kaotab automaatselt riiklusvõime ja pärib aborigeeni staatuse oma isamaal. Välispankade poolt väljapumbatud kasum on kogu loos oma sisuliselt tähtsuselt väheoluline.
Minu arvates on analüütilise artikli "Eesti Statistikaamet ..." olulisem kaal siiski selles, et see näitab selgelt välisriikide huve esindava Kesk-Reformi ja Sots-Isamaa kliki tegevust Eesti hävitamisel - tegu oli teadliku ja eesmärgipärase poliitikaga.
Eesti Iseseisvuspartei kodulehe püsilugeja
08.11.2010
No comments:
Post a Comment