Kaks nädalat tagasi sai keskkonnaministri allkirja Tallinna õhukvaliteedi tegevuskava, mille uuringuosast selgub, et kui seni on linn tegelenud paljuski tööstuslike õhusaastajatega, siis suurimaks probleemiks on hoopis tossavate korstnatega eramajad ja liiklus.
Urmas Jaagant, toimetaja 05. november 2010 15:47 
PM10 (lendtuhk, tahm, pinnase ja teekatte erosioonil tekkivad osakesed) modelleeritud aastakeskmine tase Tallinna linnaosades (2006 a. meteo) Foto: OÜ Eesti Keskkonnauuringute KeskusKeskkonnaameti õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul polnud sellele varem kinnitust. „Siiani on meetmed olnud üldiselt suunatud välisõhu saastelubadega kaetud saastajatele – tööstustele,” sõnas Teinemaa. „Tegelikult peab keskenduma hoopis kodumajapidamiste ahjudele ja liiklusele.”
Töös leiti, et üheks õhukvaliteeti mõjutab enim transpordivahendite poolt tekitatud teekatte kulumine ja heitgaasid, samuti libeduse tõrjeks kasutatavate puistematerjalide osakeste sattumine välisõhku. Mõjuteguritena tulid arvesse ka punktsaasteallikatest pärinevad ja majapidamistes tahkekütuste põletamisel eralduvad osakesed ning Tallinna ümbruse maapiirkondadest pärinev osakeste kandumine pealinna.
Tegevuskava pakub välja rea meetmed õhu kvaliteedi parandamiseks. Näiteks mainitakse ummikumaksu, naastrehvide kasutusaja lühendamist ja ühistranspordi kasutamise soodustamist. Ühe huvitava ideena tuuakse välja tasuta sõit ühistranspordis kõrgendatud saasteperioodidel.
Teinemaa sõnul on paljud otsused, mis õhku puhtamaks teeksid, äärmiselt ebapopulaarsed juba ette. „Ükski võim ei taha neid rakendada näiteks sunniviisilist kaugküttega ühinemisest. See ei ole kindlasti populaarne, aga seda on mujal tehtud.”
Midagi peab Tallinn aga ette võtma, sest kuigi viimastel aastatel on peenosakesi õhus olnud vähem, ähvardab Eesti kohal Euroopa Kohtu kirves. Tegevuskava koostamine algatati paar aastat tagasi just põhjusel, et Euroopa Komisjon oli valmis Eestit Euroopa kohtusse andma, kuna pealinna õhusaaste ületas norme liiga paljudel päevadel aastas. Ja seda mitu aastat järjest. Praegu on menetlus peatatud.
„Viimaste aastate jooksul on peenosakeste tasemed õhus kukkunud. Andmete analüüsimisel on näha, et ilmselt on see seotud majandussurutisega ja liiklusmaht linnas vähenes. Nüüd on oht, et tasemed hakkavad kriisi möödudes jälle tõusma,” tõdes Teinemaa. See tähendab, et ka Euroopa Komisjoni menetlus võib uuesti käiku minna.
Linn: uuring ei ole piisavalt täpne
Tallinna keskkonnaameti arvates Euroopa Kohtu kutset aga karta ei ole, kuna eelmise aasta juunist selle aasta maini tehtud mõõtmiste tulemid jäid piirväärtustest kaks kuni kolm korda väiksemaks.
Tallinna keskkonnahoiu osakonna juhataja Peep Pobbul leidis, et tegevuskava pole ka päris täpne – uuringud ei hõlma kaugkannet ega kajasta seega saateallikaid täielikult. Uuringud näitavad, et piirväärtuste ületamine toimub üheaegselt erinevates mõõtejaamades, mistõttu on vaja välja selgitada allikad, mis põhjustavad saastet väljast poolt linna territooriumit.
„Osad uuringu perioodil olnud piirnormide ületused on tingitud ka looduslikest nähtustest, näiteks õietolmust,” sõnas ta. „Tegevuskava aluseks olevad uuringud ei võimalda määratleda konkreetseid allikaid, mis õhusaastet põhjustavad. Meetmete rakendamiseks on vaja teostada täiendavaid uuringuid.”
Et ühe osa probleemist moodustavad puuküttega majad, Pobbul ei eita, kuid selline kütmisviis iseenesest halb ei ole. „Puiduküte on taastuvenergial põhinev energiakasutus ja korralikult toimivate küttekollete puhul on saastetasemed normikohased. Probleem on kütmine väikekateldes kivisöe või muu analoogse materjaliga,” ütles Pobbul.
Mida linn õhukvaliteedi parandamiseks täpsemalt teha kavatseb, Pobbul ei öelnud, lisas vaid, et jätkatakse Tallinna linn ühistranspordi ja kaugkütte võrgu edasiarendamise poliitikat.
Pildid
Kokku 2 pilti
No comments:
Post a Comment