Põhu- ja savimajade ehitus kogub populaarsust

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11558&c=0

Põhu- ja savimajade ehitus kogub populaarsust
Taimi Plado	Loe kommentaare (1)
Foto: Taimi Plado MESS • 26.–28. novembril Tartus toimunud ökomessi eesmärgiks oli tutvustada tooteid ja teenuseid, mis aitavad kooskõlas loodusega keskkonnateadlikult elada. Esmakordselt oli väljas maheloomade näitus, sai osaleda erinevate töötubade tegemistes ja saada ökoehitusalaseid nõuandeid. Mahe- ehk ökoloogilise põllumajandusega hakati Eestis tegelema 1989. aastal. Võrumaa on hetkel mahetootjate arvu poolest esikohal. 2008. aastal jõudis poelettidele kodumaine maheliha, esimesed mahemeierei tooted aga vaid mõned aastad varem. Tarbijate huvi oma tervise vastu kasvab ja üha suuremat tähelepanu pööratakse lisaks toidule ka tervislikule elukeskkonnale. Euroopas levinud ökoehitus näitab ka Eestis tõusutrendi. Keskkonnateadlikku ehitust ja säästvat renoveerimist olid messile tulnud tutvustama Ökoehituse Ühingu esindajad. Põhumajade suhtes ollakse umbusklikud Ökoehituse Ühingu esindaja Knut Klaisil on endal põhumaja Põlvamaal. Hoone on elamiskõlblik aastaringselt, kuid kuna maja on väike, vaid 50 m2, siis on see kasutusel ainult suvekoduna. Klais toob esile põhumajade hea soojapidavuse. Põhuseinte soojusjuhtivuseks on mõõdetud 0,16 W/m2K. Võrdlusena võib tuua puidu soojusjuhtivuse, mis on 0,12–0,14 W/m2K. Savimaja vastava näitaja on 0,25 W/m2K. Klais on oma maja ehitanud ainult taaskasutatavatest materjalidest. Selline materjali valik võimaldas omahinna hästi alla viia. Kogu ehitustöö on ise tehtud, sealhulgas ka ahi ja korsten. Ökoehitust käis ta õppimas Saksamaal ja Belgias. Nüüd jagab ta saadud teadmisi kursustel teistelegi. Eestis on tema hinnangul viis-kuus inimest, kes põhumaja ehitust põhjalikumalt tunnevad. Ehitushuviliste ring aga aasta-aastalt laieneb. Põhumajade arvu Eestis on Klaisi sõnul raske öelda, sest mõned inimesed ehitavad ise oma teadmistega ja täpne informatsioon nende tegemiste kohta puudub. Võrumaal ei ole tema teada valminud veel ühtegi põhumaja. Üks olevat siiski tegemisel, karkass on juba olemas. Erinevalt üldlevinud arvamusest, et kõige suurem oht põhust hoonele on hiired, tuleb selleks siiski lugeda niiskust, mis võib olla tingitud nii põhu ebaõigetest koristus- ja pakkimistöödest, ebaõigetest ladustamisoludest, aga võib sattuda konstruktsiooni ka kasutusaja jooksul. Kui põhk ei ole saanud niiskust ja on umbrohuvaba, siis on sellest ehitatud majade eluiga sarnane puitmajade kasutuseaga. Kui hirm näriliste ja niiskuse ees on siiski suur, võib maja ehitusel kasutada põhu asemel järve- ja mereroopakke. Iseenese tarkusest ei maksa maja ehitada Saviukumaja OÜ esindaja Liina Asu-Raag, kelle savimaja valmis neli aastat tagasi, usub, et kõik inimesed, kellel on ehituslikku taipu, saavad lihtsama savi- ja põhuhoone ehitamisega hakkama. Püsivamate majade rajamisel soovitas ta siiski palgata spetsialisti, kes oskaks pakkuda ökoehituse viljelejatele erinevaid lahendusi. Ka Rõuge vallas asuva osaühingu Amain Ehitus omanik Ain Siska ei soovita päris omapäi savi- ja põhumaju ehitama hakata, sest ehitusfüüsikalisi teadmisi on nende tegemisel vaja rohkem kui tavamaja ehitusel. Kui peetakse kalliks eriteadmistega ehitaja palkamist, siis peaks vähemalt konsultandiga nõu pidama. Pole vaja ise hakata jalgratast leiutama, kui teiste vigadest on võimalik õppida. Looduslikud materjalid käituvad erinevalt ja sellega ei osata arvestada. Asu-Raag tunnistas, et praegu teeks temagi oma majas nii mõndagi teistmoodi. 99 protsenti tema majast on tehtud savist, nii põrandad, lagi kui seinad. Teistel soovitab ta saviga mitte liialdada. Mõned hoone osad võiksid olla puidust ja kivist. Savil on omadus niiskust siduda. Kuna väljaandmisprotsess on aeglane, siis on toad liiga kuiva õhuga. Ümbertegemine ja parandamine ei ole aga just eriti odav. Asu-Raagi hinnangul läheb savimaja ehitamine niigi tavamajast veidi kallimaks maksma. Materjal on küll odavam, kuid ajakulu on suurem. Vanade raamatute põhjal teab ta öelda, et käsitsi on võimalik valmistada 500 plokki päevas. Plokkide kuivamiseks kulub kuni kaks kuud. Kergsavimaju on Võru- ja Põlvamaal kokku kümmekond. Sellelgi suvel ehitati kolm-neli maja juurde. Ta usub, et üheks põhjuseks, miks inimesed üha enam ökomaju hindama hakkavad, on allergilisuse tõus. Viimaste uuringute järgi on Eesti laste allergilisus kasvanud ja 18 protsenti kümneaastastest lastest on millegi suhtes ülitundlikud. Siska juhib siinjuures tähelepanu asjaolule, et maja sisekliima on tervislik ja maja saab ökomajaks nimetada ainult siis, kui tegemist on terviklahendusega, see tähendab planeerimisest viimistluseni kasutatakse ökoloogilisi ehitustehnoloogiaid, loodussõbralikke materjale ja seadmeid. Eesti üks suuremaid ökoloogilistest materjalidest valminud hoone, Võrtsjärve külastuskeskus, asub Emajõe alguses Tartu – Viljandi maantee ääres Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuval Rannu-Jõesuu puhkealal. Maja ehitusel on kasutatud puitu, puitlaastu, savi ja põhku.