Jõks: seaduste ostmine Eestis ei ole välistatud (3)
(Foto: ERR)
Tiina Jaakson
Advokaadibüroo Sorainen õigusnõunik ja endine õiguskantsler Allar Jõks usub, et praeguse erakondade rahastamise kontrollimehhanismi raames ei ole Eestis seaduste ostmine välistatud.
"Oma kogemuse põhjal võin öelda, et seaduste ostmine Eestis ei ole olemasoleva kontrollimehhanismi raames välistatud. Selliseid näiteid on palju tuua, kus erinevatele huvigruppidele on ette valmistatud sobivad seadused," rääkis Jõks ETV saates "Aeg luubis".
"Minu praktikast on meenutada elektrituru seaduse muudatused, samuti on ka jäätmemajandust reguleerivates seadustes tunda ühe või teise huvigrupi tugevat eelistamist," lisas ta.
Et Eestis saab omale sobilikke seadusi osta, usub ka Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand. Tema manitseb ettevõtjaid ettevaatlikkusele enne, kui nad oma teenitud kroonid erakondade kassasse viivad.
"Ettevõtjad võiksid vastu võtta sellise käitumiskoodeksi, et nad põhimõtteliselt ei anna erakondadele raha, sest see jätab neist mulje kui ebaausalt konkureerivatest ettevõtjatest, kes erakonna toetamise kaudu ostavad endale soodsamat positsiooni turul," selgitas Tarand ja lisas, et erakondade kaudu saavad ettevõtted ka väga suure osa riigihankelist raha enda firmasse suunata.
Tarand lubaks erakondi rahastada ainult liikmemaksudest või liikmete annetustest, sentigi ei tohiks tulla ärimeestelt ega riigieelarvest.
Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus ehk GRECO on kritiseerinud, et Eesti ei ole korralikult taganud erakondade rahastamise läbipaistvust ning julgustab ametivõime jätkama jõupingutusi, et luua Eestis õiguslik raamistik poliitilise rahastamise jaoks.
Siiani on erakondade rahastamise arutelu takerdunud selle taha, kes peaks parteide rahaasju kontrollima. GRECO soovitas, et parteide rahastamist peaks kontrollima sõltumatu organ, kellel on selleks vahendid, näiteks riigikontroll, maksu-ja tolliamet, õiguskantsler või valimiskomisjon. Seaduseelnõu pani kontrollimise kohustuse viimasele, kuid see keeldus põhjendusega, et kontrollijana tegutsemine hakkaks takistama valimiste korraldamist. Keeldunud on teisedki.
"Murettekitav ongi see, et mitte keegi ei taha erakondade kontrollimise funktsiooni võtta. See näitab, et parteid on läinud nii kaugele, et põhiseaduslikud institutsioonid võib-olla juba pelgavad, et sellele pinnale, kus on näha hulk musta pesu ja konflikte, ei tahaks minna," selgitas Tarand.
Poliitikud näevad lahendusena komisjoni, kuhu kuuluksid küll erinevate institutsioonide esindajad, aga lisaks ka nad ise. Jõksi hinnangul selline institutsioon ei toimiks.
"Mulle tundub see sellise näitena, kui vangid hakkavad iseennast valvama. Selline mudel ei hakka toimima. Sellisel juhul ei ole see komisjon vaba poliitiliste parteide mõjutustest, ta ei ole sõltumatu. Ja kui ta ei ole sõltumatu, siis ta GRECO soovitusele ei vasta," rääkis Jõks.
No comments:
Post a Comment