http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=365268&q=Lotila
Sami Lotila on Tallinnas ja Helsingis elav Soome ajakirjanik.
04.02.2010 07:01
Armsad lugejad, aeg on käes. Oleme jõudnud finišini. Viimaks! Ei, ma ei räägi seksist, aga sellest, et see on minu viimane lugu Õhtulehes! See oli tore suhe, aga nüüd on see läbi. Kindlasti olete kõik kurvad, aga elu läheb edasi ilma minuta.
Kas peaksin jätkama?
Võib-olla ma siiski kirjutan edasi, aga ainult siis, kui te seda väga soovite! Jälgin kommentaare Õhtulehe veebileheküljel. Kui enamik kommenteerijatest soovib minu jätkamist, siis ma jätkan. Valik on sinu.
Aasta alguses on kombeks teha ennustusi tuleva aasta suhtes. Minul seevastu pole vaja neid teha, sest ma tean kindlalt, milline on Eesti vabariik aasta pärast, ehk jaanuaris 2011. Kohe räägin sulle!
Aga enne seda midagi positiivset Eesti meeste saunakommete kohta: viimasel ajal on saunalavadel olnud pükstega mehi näha varasemast vähem! Põhjusi on kaks: esimene on see, et paljud pelgavad sattuda minuga samasse sauna Kalev SPAs või teistes Eesti spaades; ja teine see, et Eesti mehed vaevalt enam käivad saunades, sest sada krooni maksev sauna- või ujulapilet käib suuremale osale lihtsalt üle jõu.
Niipalju aisakelladest seekord. Palju muud huvitavat olen ma küll Eestis viimasel ajal näinud. Tartus kohvikusse Pierre tuli Eesti noorpaar, arvutid kaasas. Nad istusid laua taha kõrvuti, ja hakkasid saatma teineteisele elektronkirju! Kaalusin pikalt, kas visata nende läpparid puruks ja sundida neid suhtlema näost näkku.
Kui rääkida rumalusest, tuleb meelde Eesti rahvastikuprobleem ehk see, et nutikad lahkuvad ning lollid ja pelgurid jäävad. Nii see oli juba esimese Eesti ajal ning tulemuseks oli diktatuur ja vabatahtlik ühinemine Nõukogude Liiduga. Eesti rahvastikupoliitikat saab võrrelda Eesti tööpoliitikaga ehk tulemused on umbes sama katastroofilised kui Liisi Koiksoni näitlejatöö filmis "Detsembrikuumus".
Peaaegu kõik minu eestlastest sõbrad ja tuttavad on juba lahkunud Eestist ja tagasi nad ei pöördu. Tendents jätkub, sest palgad ja õppetoetused siinmail on naeruväärselt madalad, töö- ja juhtimiskultuur otse nõukogude ajast, ja peaaegu kõik elamispinnad Euroopa standardite järgi elamiskõlbmatud.
Korterid jäävad tühjaks
Põhjamaade väljaanded kirjutavad, kuidas suurem osa Eestisse viimastel aastatel ehitatud korteritest jääb igavesti tühjaks, sest potentsiaalsed ostja muutuvad tasapisi nõudlikumaks ka siinmail. Milleks osta korter majja, milles ei ole sauna, jalgrattahoidlat, pesutuba, keldrit – praktiselt mitte midagi peale nelja isoleerimata seina? Ja kust leida väärikalt käituv, tööd mitte pelgav majahaldur?
Aga kuidas on lood Eesti sõjaväega või pigem selle loomisega aastal 2010? Oma armeed Eestisse ei teki nii kaua, kui võimul on pelgurite põlvkond. Pelgurite põlvkonna esindajate tundemärgid on: pelgab peeglit ja igasugust füüsilist tegevust, on vähe haritud, ei mõista sõnade moraal ja patriotism tähendust.
Sama sünge on Eesti ettevõtluse tulevik. Euro kasutuselevõtmine ei too tagasi välisinvestoreid, neidsamu välisfirmasid, kes juba lahkusid halva infrastruktuuri, ahnete ametnikete ja vastutust kartvate töötajate tõttu. Helsingi ülikoolis äsja valminud doktoritöö järgi otsivad välisfirmad Eestist ainult sigaodavat ja paindlikku ehk ametiühinguid pelgavat lolli tööjõudu. Tootearengusse välisinvestorid Eestis ei panusta. Panustama peaksid Eesti riik ja Eesti omad firmad, aga nende raha ja oskusteave jäävad nõukogude aega.
Kui Eesti võtab kasutusele euro, muutub hindade võrdlemine Soomega lihtsamaks. Eestlased saavad aru, kui palju asjad maksavad ja kui väiksed nende palgad on. Võib-olla taipavad nad ka seda, kui ülemakstud Eesti rahvasaadikud on Eesti elatustaset arvestades. Soome sisekogutoodang on umbes 15 korda suurem kui Eesti oma, aga Eesti riigikogu liikmed teenivad ainult kaks korda väiksemat palga kui Soome Eduskunta liikmed. Imelik, eks? Eesti maksumaksja, oma riigi rahvasaadikute palga maksad kinni sina ise, saad aru?
Eesti Venemaa parasiidiks?
Viletsamaks lähevad käesoleval aastal ka Eesti riigi ja omavalitsuste pakutavad teenused ehk näiteks arstiabi, haridus ja sotsiaaltoetused. Ilma Euroopa Liidu kingitud abirahata variseks puruvaene Eesti kokku juba homme. Eesti arengut takistab ebaõiglane maksusüsteem, mis nülib vaeseid ja keskklassi, aga soosib väheseid rikkaid. Soomes koguvad maksuraha peale riigi ka omavalitsused, ja veel kui palju! Kolm korda rohkem kui terve Eesti riik!
Eesti jääb Soomest maha kiirenevas tempos. Soomlased saavad juurde uusi teid, parke, trammiliine, koole ja spordihalle, eestlased mitte.
Eesti juhid ei soovi välisvõlga piisaval määral võtta, mis on lolluse tipp. Riigi ülesehitamist võib võrrelda maja ehitamisega. Maja ei saa kunagi valmis, kui üritad ehitada oma säästudega. Vaja on pangalaenu. Tõsi küll, Eesti-suguse mitteusaldusväärse riigi puhul kipub laenuintress hirmuäratavalt kõrgeks. Umbes sama mõistlik on Eesti valitsuse komme ehitada ja investeerida majanduse kõrgpunktis ja keerata rahakraanid täielikult kinni madalseisus. Tulemused on näha: nälgiv töötute zombie-armee.
Eesti ainus võimalus on hakata parasiitriigiks ehk klammerduda mõne arenenuma riigi külge, et imeda ja kasutada selle riigi resursse ja võimalusi. Eestlane soovis paradiisi, aga temast sai hoopis parasiit! Eesti peab valima, kes see suurem ja jõukam naaberriik võiks olla. Venemaa? Läti?
Aga head toitu ja teenindust saab Eestis ka aastal 2010. Seda pakuvad restoran Stefani Pärnus ja Olde Hansa Tallinnas. Mis on nendel ühist? Õige, omanikud on välismaalased, täpsemini soomlased. Positiivne on seegi, et ka aastal 2010 on Eesti täis ilusaid ja toredaid naisi, kes on välismaa meeste suhtes väga positiivselt häälestatud.
Kõike head, lugejad, ja võib-olla ka kohtumiseni – saunalaval või Õhtulehe veergudel!
No comments:
Post a Comment