Valmista ise kast, mis keedab lisaenergiat kasutamata !

http://www.juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=99

...Talvine laupäeva hommik. Perenaine asetab supileeme pliidile, lisades hakitud kapsa ja juurikad. Peale vaevalt 5 minutilist keetmist võtab ta poti pliidiraualt ja asetab selle kummalisse kasti, mis on seest vooderdatud ajalehe ribade ja fooliumiga. Perenaine sulgeb kasti hoolikalt ja võtab selle autosse kaasa. Pere sõidab maale nädalavahetust veetma. Jõudes maakoju, võtab perenaine eelpool kirjeldatud kasti lahti ja serveerib perele kuuma suppi, mis valmis kasti sees autosõidu ajal ilma lisaenergiat kasutamata...

Eelpool kirjeldatud toidu „keetmist“ heinakasti abil on kasutanud juba meie esivanemad. Eriti laialdaselt kasutati heinakasti aga näiteks II maailmasõja ajal, kui küpsetusõli ja kütust oli raske leida. Sõltuvalt kastist, toidust ja selle kogusest võib soojustatud kast ehk heinakast säästa ca kaks kuni viis korda energiat võrreldes toidu valmistamisega pliidil. Mida kauem peaks toit pliidil keema, seda rohkem energiat võidab. Näiteks heinakastiga võib keeta viis potti kuivi ubasid sama energiahulga kasutamisega, mis muidu kulub ühe poti ubade keetmiseks.

Soojuse säilitamise ehk nn heinakasti abil toiduvalmistamise põhimõte on lihtne. Harjumuspärase toiduvalmistamise korral kaob pliidiraualt potile antav soojus potilt õhku ja energiat peab üha enam juurde andma. Heinakasti abil keetes lastakse toidul pliidil keema minna ja keedetakse toitu mõni minut olenevalt osakeste suurusest. Näiteks riisi viis minutit, koorimata kartuleid mõni minut kauem. Peale seda jätkub toidu valmimine heinakastis, kus säilib keemistemperatuuri lähedane temperatuur. Arvestades, et isoleeritud kast hoiab enamuse energiast endas, siis pole vaja ka anda potile lisaenergiat, et keetmisprotsessi lõpule viia. Toit võib küll heinakastis valmida kuni kaks korda aeglasemalt, kuid kuna heinakastis ei kee toit pudiks, siis koka nn valveaeg hoitakse kokku. Samuti ei ole toidu serveerimisega kiiret, toit säilib tunde kuumana. Lisaks säilib veidi rohkem ka kasulikke toitaineid ja maitset, sest toitu ei keedeta liiga kõrgel kuumusel.

Heinakasti valmistamiseks sobib igasugune nõu või kast, mida saab soojustada. Heinakasti soojustamiseks on kasutatud heina, põhku, ajalehte, villa, puuvilla, pappi, fooliumi, penoplasti ja muid materjale, mis sobivad soojustuseks (näiteks võib proovida keramsiiti ehk Fibot). Heinakasti soojustus on asetatud kahe eri suurusega kasti või koti vahele. Suvisel ajal võib kaevata näiteks maasisse augu ja selle soojustada. Kõige lihtsamat heinakasti kasutavad palju kogenud perenaised siis, kui nad katavad kartulipoti tekikuhjaga. Matkal võib kasutada ka magamiskoti ja ajalehtede kombinatsiooni.

Igapäevaseks kasutamiseks heinakasti valmistamisel arvesta soojustuskihiks vähemalt 5-10cm sõltuvalt materjalist. Energiakadude vähendamiseks tasub kasti või nõu seinad katta mitmekordse fooliumikihiga. Soodsa ja loodusliku heinakasti saad näiteks valmistada pappkastist, fooliumist ja põhust. Vaja läheb vaid liimi või teipi fooliumi kinnitamiseks. Kuna soojus väljab põhiliselt kasti ülemisest osast, siis võid meisterdada kastile topelt kaaned ja asetada lisaks peale veel mõned terved ajalehed.


Heinakastis saab valmistada toitusid, mis sisaldavad palju vedelikku – supid, hautised, köögivilja keetmine. Mida suurem on pott, seda paremini temperatuur säilib. Väikese poti korral täida kasti ja poti vahelised tühimikud riide või soojustusmaterjaliga. Peale igakordset kasutamist kuivata kast ja soojustus, sest märg soojustus ei hoia kuuma.

Heinakasti saab kasutada ka täpse temperatuuri hoidmiseks. Näiteks juured.ee valmistab heinakastis edukalt jogurtit. Asetades hommikul poti koos piima ja juuretisega (vana jogurt) heinakasti 38C temperatuuril, on õhtuks valmis paks jogurt, mille temperatuur on ca 32 C juures. Seejuures saame ise tegeleda muude tegevustega.
Heinakast:

*

säästab perenaise aega toidu valmistamisel
*

eriti efektiivne suurte toidukoguste valmistamisel
*

toiduained on tänu veidi madalamale temperatuurile maitsvamad ja ilmselt tervislikumad
*

säästab toidu valmistamise energiat ca 20-80%
*

valvab, et vedeliku temperatuur püsib tunde sama
*

võimaldab serveerida toitu kuumana, siis kui vaja


Fotod: www.juured.ee