Tuuleenergiat on vaja kasutada

Tuuleenergiat on vaja kasutada

JÜRI UTT,
energeetik
Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid.

Eesti asub mere kaldal ja paljudele eestlastele oli meri tööandja ning kuni eelmise sajandi alguseni olid purjelaevad pikkadel reisidel põhilised liiklusvahendid merel. Teiseks suureks valdkonnaks oli tuulikute kasutamine vilja jahvatamisel. Tehnika pealetung pani auru- ja hiljem sisepõlemismootorid laevadele ning vilja hakati jahvatama juba elektrimootorite jõul, purjekate kasutusalaks jäi sport, tuuleveski kohaks sai aga muuseum.

Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektritootmiseks. Esimesed katsetused muuta tuuleenergia elektrienergiaks on sajandivanused. Tuuleenergiast elektrienergia tootmine on oluliselt lihtsam ja ohutum kui elektrienergia tootmine soojus- ja tuumajaamades – pole vaja katlaid, turbiine ega tuumareaktoreid. Tuuleenergia ei ole nii kontsentreeritud kui teised kütused ning generaatorid (koos tiivikutega) on suurte mõõtmetega ja võimsused väikesed.

Praegu on Eestis paarkümmend tuulikut

Eestisse paigaldatud suurima võimsusega tuulik on 3 MW, Eesti elektrijaamade ühe turbiingeneraatori võimsus on 200 MW. Võrreldes võimsusi, siis ühe 200 MW seadme puhul oleks vaja paigaldada peaaegu 70 tuulikut võimsusega 3 MW, see aga nõuab suurt pindala ja kohta, kus ikka tuult ka on.

Möödunud aastal oli Eesti Vabariigi kõige suurem elektrivõimsuse tarbimine üle 1500 MW. Lugedes kokku kõikide tuuleparkide elektrilised võimsused, mida soovitakse püsti panna, on see arv juba suurem kui vabariigi suurim tarbimisvõimsus. Kahjuks on üks asi soov ja teine asi tegelikkus. Praegu on Eestis paigaldatud natuke rohkem kui 50 MW tuulegeneraatoreid.

Ida-Virumaale soovitakse paigaldada tuulegeneraatoreid koguvõimsusega 250-300 MW, nende tööde maksumuseks kujuneks 5-6 miljardit krooni. Praegu ei tööta Ida-Virumaal ühtegi tuulegeneraatorit, kui mitte arvestada Lüganuse-Kiviõli maantee ääres asuvat kuni kümnekilovatist generaatorit. Üks suuremaid soove on olnud tuulegeneraatorite paigutamine Hiiumaa kanti merre ja neid soovitakse paigaldada üle saja.

Naabrite kogemus

Meie naabritel Lätil, Leedul ja Soomel oli aastatagustel andmetel kõigil paigaldatud tuulegeneraatorite võimsus alla 100 MW, seega Eesti neist eriti palju maha ei jäägi. Saksamaal, Hamburgist paarsada kilomeetrit põhja poole on piirkond, kus ühelt kohalt võib näha vähemalt sadakonda tuulegeneraatorit, kusjuures küllaltki lähedal asuvad majad ning mitte kaugemal kui 10 meetrit tuulegeneraatori sambast näksivad punikud rahulikult rohtu.

Sõites Malmöst rongiga üle silla Kopenhaagenisse, võib näha meres seisvaid kümneid tuulegeneraatorite maste. Saksamaa on maailmas esikohal paigaldatud tuulegeneraatorite võimsuse poolest ja seda on rohkem kui 20 000 MW, peaaegu 10 korda rohkem kui Narva elektrijaamade võimsus.

Arvatavasti on Taani üks riik, kus elaniku kohta on paigaldatud tuulegeneraatorite võimsus suurim – peaaegu üks kW elaniku kohta. Eestis on see näitaja umbes 40 W. Sakslased ja taanlased on suutnud saavutada tuuleenergia kasutamisel väga kõrge taseme ning nad pole avastanud ka suurt tuulegeneraatorite loodusvaenulikku mõju.

Millised on tuuleenergia plussid ja miinused?

Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest paigaldatud tuulegeneraatorid ei vaja mingisugust lisakütust ning tuulegeneraator töötab ilma õhuheitmeteta ega tegita ka muid jäätmeid. Viru-Nigula (nimetatud ka Tüükri) tuulepargi ühe kolmemegavatise generaatori töö nimivõimsusel ööpäeva jooksul vähendaks umbes kahe vagunitäie põlevkivi põletamist Narva jaamades.

Kuid tuul ei allu inimese tahtele ja tuulegeneraator saab toota elektrienergiat, mis on taandatud generaatori nimivõimsusele, 1500-2000 tundi aastas. Viru-Nigula tuulepargi töö vähendaks aastas kuni 60 000 tonni põlevkivi põletamist, atmosfääri jääks heitmata kümneid tuhandeid tonne nn kasvuhoonegaase.

Eestis võeti sellel aastal vastu seadus, mis lubab paigaldada ja ühendada elektrivõrguga kuni 400 MW tuulegeneraatoreid ning nii väheneks põlevkivi põletamine ligi miljon tonni.

Tuulegeneraatorid saavad tööd teha siis, kui on olemas tuul, tuulevaikuse puhul tuleb leida elektrienergia kuskilt mujalt või tuulega toodetav kuidagi salvestada. Eestis salvestamise praktilised võimalused puuduvad ja naaberriikide abi kasutamise kohta selles valdkonnas pole vist tehtud mingeid majanduslikke kaalutlusi.

Meil on olemas kaabelliin Eesti ja Soome vahel, mille läbilaskevõime on 300 MW , seega suurema koguvõimsusega tuulegeneraatorite olemasolul ja tuulevaikuse korral võiks neid kaableid rohkem olema. Vaevalt aga meie naabrid tahavad meie toodetud tuuleenergiast toodetud elektrit salvestada ja siis meile tagasi müüa – see oleks kallis lõbu, seega on tõenäoliselt tuulevaikuse puhul oma põlevkivi kasutamine otstarbekas.


Laupäev, 14.7.2007