Turbabriketi tootja areneb kolme aastaga kolm korda efektiivsemaks

Turbabriketi tootja areneb kolme aastaga kolm korda efektiivsemaks

Turbabriketi tootja AS Sangla Turvas alustas möödunud sügisel investeeringuid tehnoloogiasse, mis tõstab tootmise efektiivsust kolm korda ja aitab turbatootja taas välisturgudel konkurentsi.

Enamus Sangla Turba toodangust läheb eksporti, mistõttu konkureeritakse maailmaturu hindadega. Ent vananenud tehnoloogia suur inimtööjõu osakaal ning elektrienergia tarve sõid ära konkurentsieelise ja kasumi. „Ilma investeeringuteta oleks ettevõte majanduslikult väga raskes seisus, jätkusuutmatu ning välisturgudele poleks meil asja,“ ütleb Sangla Turba nõukogu esimees Mati Miil.

Neli aastat otsiti lahendust, kuidas vananenud energiakulukat tootmistehnoloogiat asendada. Miili sõnul tõstatus ilmastikukehvadel aastatel probleem, kuidas täisvõimsuseta tootev tööstus suudab katta kulusid, mille suurus ei sõltu tootmismahust.

Teine probleem oli kvalifitseeritud tööjõud, mida vananenud tehnoloogia rohkelt vajab, kuid mida Sangla piirkonnal pakkuda ei ole. Kuna piirkond ei suuda ettevõtet vajaliku arvu nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajatega varustada, peab ettevõte regulaarselt leidma vahendeid tööjõust tulenevate tehniliste vigade parandamiseks ning arvestama ajakuluga, mis selleks läheb. Kaadrivoolavus on suur, kuna tööle ja tulemustele motiveeritud tööjõud piirkonnas praktiliselt puudub. 35 aastat vanade seadmetega töötamine tähendas ettevõttele pidevat muret, kas suudetakse täita olemasolevate lepingute müügimahtu.

Turba ümbertöötlemine on tehase suurim nõrkus
Tootmisrabast varutud toorturba keskmine niiskussisaldus on 46–47%. Et turvas briketeeruks, kuivatatakse see niiskusastmeni 8–12%. Kuivatamisjärgselt pressitakse turvas avatud vormikanaliga kahetempliliste pressidega briketiks. Presside tootlikkus on 4,2 tonni tunnis ja templi löögijõud 1200 kg cm2 kohta.

Valmistoodang liigub edasi mööda 80-meetriseid renne, mis hoiavad briketti kogu tee ulatuses surve all ja annavad võimaluse toodangul jahtuda. Renni lõpus kukub brikett transportöörile, mis viib selle valmistoodangu lattu. Rennide peal on loendurid valmistoodangu arvestamiseks.
Selline on praegu ettevõtte suurimaks nõrkuseks olev turba ümbertöötlemiskompleks, mis on tehnoloogiliselt väga tööjõumahukas, keskkonda reostav ja amortiseerunud.

Uus tehnoloogia säästab energiat
Tulevane tootmisprotsess on tehnoloogiliselt samalaadne. Ainus erisus on, et kui praeguse tehnoloogia puhul kannab käideldavat materjali edasi ventilaatoritega tekitatav õhk, siis tulevases töötlemisprotsessis kandub materjal edasi trumli nurga all pöörlemise teel. Juba siin avaldub uue tehnoloogia eelis energia kokkuhoidmisel. Praegu kasutatav õhk on välistemperatuuril, mille ülessoojendamiseks kulutatakse täiendavalt energiat.

Praeguse tehnoloogia energiavajadus on 1800 kW, uuel tehnoloogial aga üle kolme korra väiksem (500 kW). Mati Miili kinnitusel on tegemist täiesti uudse tehnoloogiaga. Tarnija on seda pidevalt täiustanud, sh ajavahemikul läbirääkimistest lepingu sõlmimiseni, ning esialgsest lahendusest võtab uuendatud variant veel 40 kW vähem elektrienergiat.

Uus tehnoloogia koosneb 4 MW võimsuse ja 92-protsendise kasuteguriga Wärtsilä tahkekütusekatlast ja 5,3 t/h vee-eraldusvõimega ning kuni 17,2 t/h tootlikkusega Atlas-Stord Denmar AS kuivatist. Soetatav katel võimaldab põletada laias valikus (tüki suurus, niiskus, kütteväärtus) erinevaid kütuseid (freesturvas, biokütused, puidu- ja muud taimsed jäätmed), nii eraldi kui omavahel segatuna.

Olemasoleva 25 MW võimsusega katla kütteks on võimalik katla eripära tõttu (tolmpõletus) kasutada vaid kütteturvast. Praegune katel on ehitatud omaaegsete tüüptingimuste järgi ning seda ei ole võimalik reguleerida töötama väiksemal võimsusel ja suurema kasuteguriga.
Soetatava kuivati kuivatusahju tootlikkus sõltub käideldava materjali niiskusest. Võimalik on kuivatada suurema niiskussisaldusega materjali, mis maandab riski, et vihmasematel aastatel jääb toodangumaht oluliselt väiksemaks.

Turba ümbertöötlemiskompleksi moderniseerimise tulemusena väheneb ettevõtte töötajate arv vähemalt 50 võrra, mis toob tööjõukulude osas märgatava kokkuhoiu.

Oluliselt väheneb ka keskkonda paisatavate jäätmete hulk ning sellest tulenevalt keskkonnareostamisega seotud kulu (saastemaksud, CO2-kvoodi juurdeostmis­kohustus).

EASi suurim toetussumma
Kogu tootmistehnoloogia uuendamine läheb Sangla Turbale maksma 95 miljonit krooni. Investeeringu tasuvusajaks on Miili andmetel arvestatud diskonteeritud rahavoogude alusel 3,2 aastat. Ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseeringuta ei oleks planeeritud investeeringuid suudetud täismahus teha.

Sangla Turvas teeb omavahenditest rajatise ehitusliku poole ja ühildamise, samuti ehitab välja 4000 m2 suuruse valmistoodangu lao.
EAS toetas uue katla ja kuivatielemendi soetamist 26 miljoni krooniga. See on suurim toetus, mis EASi tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute toetamise programmi viimati lõppenud voorus eraldati.

Tootmise efektiivsuse tõstmiseks on tehtud ka edasiste investeeringute plaanid. 8,5 miljonit krooni tuleb investeerida tehase toitesõlmede vahetamisse, hinnanguliselt 10 miljonit krooni kulub uute tootmisväljundite arenduseks (nt aiandusturba pakkimine). Briketi pakkimisliini maksumuseks kujuneb 12 miljonit krooni.

Turbatootja otsib innovaatilisi lahendusi
Sangla Turvas on varemgi otsinud lahendusi tootmise suurele elektrienergia kulule. Kaks aastat tagasi hakkas turbatehas elektrit tootma tuulegeneraatori abil.

Enne tuulegeneraatori püstitamist oli Sangla Turvas enda tarbeks elektrienergiat tootnud turba põletamisega. 500-kilovatisest tuulegeneraatorist tuleva elektrienergiaga pandi aga tööle kuivatusseadmed, mis turvast enne briketeerimist kuivatavad. Ettevõttest kinnitati, et 2007. aasta lõpus Puhja lähedale püstitatud tuulegeneraator on end igati õigustanud.

Varasemad investee­ringud tõstsid turba kogumise efektiivsust

Sangla Turba varasemad investeeringud on muutnud efektiivsemaks turba varumise, mis on tänaseks maksimaalselt automatiseeritud.
Aastatel 2006–2007 investeeris ettevõte turbakorjetehnikasse 13,3 miljonit krooni, 2008. aastal veel 4,9 miljonit krooni.
Toorturba kogumisel rabast on kasutusel nii ümbervallimise kui punker­kogujate meetod. Viimane muudab turbakogumise ilmastikuoludest sõltumatuks.


Kommentaar

Pille-Liis Kello,
EAS-i ettevõtete võimekuse divisjoni direktor

ASi Sangla Turvas investeeringuplaan vastas igakülgselt tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute programmi eesmärkidele, mistõttu investeerimistaotlus ka rahuldati.

Ettevõtte viimaste aastate investeerimistegevus on suunatud pidevale tootlikkuse tõstmisele. Iga investeerimisetapp kõrvaldab strateegiliselt ebaefektiivse tootmise osa ning iga investeering muudab tootmisprotsessi oluliselt kaasaegsemaks, mitte ei ole suunatud seadmete väljavahetamisele.
Ettevõtte tootlikkuse näitaja on tõusnud viimastel aastatel oluliselt kiiremini kui Eestis keskmiselt ning ületanud ka Eesti keskmise taseme. Toetatud tehnoloogia võimaldab veelgi vähendada madala kvalifikatsiooniga töötajate arvu ning kas­va­tada lisandväärtust kiires tempos. Euroo­pa Liidu ettevõtte loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta on sõltuvalt valdkonnast umbes 600 000 krooni.

Kui Eesti ettevõtted tahavad Euroopas konkurentsivõimelised olla, on ainus võimalus teistele tootlikkuses järele jõuda. Sangla Turba investeeringujärgne lisandväärtuse prognoos on juba käesoleval aastal üle Euroopa keskmise.

Ettevõtte kogu tegevus on suunatud ekspordimahtude kasvatamisele, mis on vältimatu eeldus eduka Eesti ettevõtte jaoks. Sangla Turvas omab kindlaid lepingupartnereid välisturgudel, mis annab finantseerijatele kindluse, et investeering viiakse ellu.



Tanel Raig,
Ajakirjanik