Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma

Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma

Kui seni kehtisid päikeseenergia kohta väited, et sel moel toodetud elekter on ülikallis ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga.


Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini.

Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik päikesepaneelide hind viia piirini üks euro paneeli võimsuse ühe vati kohta. Veel aastal 2003 oli see näitaja 2,5 eurot. Kahekilovatine päikesepatarei maksaks sel juhul pisut üle 30 000 krooni.

Lõuna-Euroopas tasuks selline paneel end ära aastaga, Kesk-Euroopas kahe aastaga. Põhja-Euroopa kohta CrystalClear arvutusi ei paku. Ligilähedaselt arvutades: keskmiselt paistab päike ööpäevas 12 tundi ning elektri hind on praegune Eesti kodutarbija päevane elektritariif, siis Eestis läheks sellise paneeli äratasumiseks aega pisut kauem kui kolm aastat.

CrystalCleari idee seisneb kasutatava polükristalse ränikihi paksuses, see on vaid 120-160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see näitaja 180-200 mikronit. Siiski saab CrystalCleari puhul rääkida alles uuringutefaasi lõpust, seeriatootmisse võivad uued paneelid jõuda viie kuni seitsme aastaga.

CrystalClear sai oma projekti 28 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole (16 miljonit eurot) Euroopa Liidu teadusrahast. Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks pooleteise tunni päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. Paraku kuulub selline idee ulme valdkonda.

Ekspertide hinnangul võib hetkel tuumaenergia arendamist kindlalt vältiv Saksamaa selle sajandi keskpaigas toota neljandiku tarbitavast elektrist päikesepatareide abil.

Allikas: Novaator












Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma

Kui seni kehtisid päikeseenergia kohta väited, et sel moel toodetud elekter on ülikallis ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga.


Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini.

Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik päikesepaneelide hind viia piirini üks euro paneeli võimsuse ühe vati kohta. Veel aastal 2003 oli see näitaja 2,5 eurot. Kahekilovatine päikesepatarei maksaks sel juhul pisut üle 30 000 krooni.

Lõuna-Euroopas tasuks selline paneel end ära aastaga, Kesk-Euroopas kahe aastaga. Põhja-Euroopa kohta CrystalClear arvutusi ei paku. Ligilähedaselt arvutades: keskmiselt paistab päike ööpäevas 12 tundi ning elektri hind on praegune Eesti kodutarbija päevane elektritariif, siis Eestis läheks sellise paneeli äratasumiseks aega pisut kauem kui kolm aastat.

CrystalCleari idee seisneb kasutatava polükristalse ränikihi paksuses, see on vaid 120-160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see näitaja 180-200 mikronit. Siiski saab CrystalCleari puhul rääkida alles uuringutefaasi lõpust, seeriatootmisse võivad uued paneelid jõuda viie kuni seitsme aastaga.

CrystalClear sai oma projekti 28 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole (16 miljonit eurot) Euroopa Liidu teadusrahast. Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks pooleteise tunni päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. Paraku kuulub selline idee ulme valdkonda.

Ekspertide hinnangul võib hetkel tuumaenergia arendamist kindlalt vältiv Saksamaa selle sajandi keskpaigas toota neljandiku tarbitavast elektrist päikesepatareide abil.

Allikas: Novaator













Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma

Kui seni kehtisid päikeseenergia kohta väited, et sel moel toodetud elekter on ülikallis ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga.


Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini.

Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik päikesepaneelide hind viia piirini üks euro paneeli võimsuse ühe vati kohta. Veel aastal 2003 oli see näitaja 2,5 eurot. Kahekilovatine päikesepatarei maksaks sel juhul pisut üle 30 000 krooni.

Lõuna-Euroopas tasuks selline paneel end ära aastaga, Kesk-Euroopas kahe aastaga. Põhja-Euroopa kohta CrystalClear arvutusi ei paku. Ligilähedaselt arvutades: keskmiselt paistab päike ööpäevas 12 tundi ning elektri hind on praegune Eesti kodutarbija päevane elektritariif, siis Eestis läheks sellise paneeli äratasumiseks aega pisut kauem kui kolm aastat.

CrystalCleari idee seisneb kasutatava polükristalse ränikihi paksuses, see on vaid 120-160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see näitaja 180-200 mikronit. Siiski saab CrystalCleari puhul rääkida alles uuringutefaasi lõpust, seeriatootmisse võivad uued paneelid jõuda viie kuni seitsme aastaga.

CrystalClear sai oma projekti 28 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole (16 miljonit eurot) Euroopa Liidu teadusrahast. Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks pooleteise tunni päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. Paraku kuulub selline idee ulme valdkonda.

Ekspertide hinnangul võib hetkel tuumaenergia arendamist kindlalt vältiv Saksamaa selle sajandi keskpaigas toota neljandiku tarbitavast elektrist päikesepatareide abil.

Allikas: Novaator









Päikesepatareid hakkavad end ära tasuma

Kui seni kehtisid päikeseenergia kohta väited, et sel moel toodetud elekter on ülikallis ning patareide tasuvusaeg ületab nende eluea, siis päikesepatareide uus põlvkond suudab end Kesk-Euroopa tingimustes tasa teenida kahe aastaga.


Peamiselt Euroopa päikeseenergia juhtriikide Saksamaa ja Hispaania ettevõtteid ning teadusasutusi koondav projekt CrystalClear teatas äsja, et on jõudnud päikesepaneelide efektiivsuses uue maailmarekordini: polükristalsest ränist päikesepaneelide kasutegur ulatus kuni 16,4 protsendini. Senine rekord oli USA Sandia laborites tehtud paneelide käes, mille kasutegur oli suudetud viia 15,5 protsendini.

Uue rekordi toel peab CrystalClear võimalikuks, et seeriatootmises on võimalik päikesepaneelide hind viia piirini üks euro paneeli võimsuse ühe vati kohta. Veel aastal 2003 oli see näitaja 2,5 eurot. Kahekilovatine päikesepatarei maksaks sel juhul pisut üle 30 000 krooni.

Lõuna-Euroopas tasuks selline paneel end ära aastaga, Kesk-Euroopas kahe aastaga. Põhja-Euroopa kohta CrystalClear arvutusi ei paku. Ligilähedaselt arvutades: keskmiselt paistab päike ööpäevas 12 tundi ning elektri hind on praegune Eesti kodutarbija päevane elektritariif, siis Eestis läheks sellise paneeli äratasumiseks aega pisut kauem kui kolm aastat.

CrystalCleari idee seisneb kasutatava polükristalse ränikihi paksuses, see on vaid 120-160 mikronit, praegu toodetavate paneelide puhul on see näitaja 180-200 mikronit. Siiski saab CrystalCleari puhul rääkida alles uuringutefaasi lõpust, seeriatootmisse võivad uued paneelid jõuda viie kuni seitsme aastaga.

CrystalClear sai oma projekti 28 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui poole (16 miljonit eurot) Euroopa Liidu teadusrahast. Kui õnnestuks kinni püüda kogu päikeselt maapinnale jõudev energia, võiks pooleteise tunni päikesepaistega tagada maakera aastase energiavajaduse. Paraku kuulub selline idee ulme valdkonda.

Ekspertide hinnangul võib hetkel tuumaenergia arendamist kindlalt vältiv Saksamaa selle sajandi keskpaigas toota neljandiku tarbitavast elektrist päikesepatareide abil.

Allikas: Novaator