Noored mehed äkksurevad. Miks?

Noored mehed äkksurevad. Miks?
17.10.2009 12:30
Silmapaistvalt andekas advokaat haaras pärast tenniseturniiri Hispaanias südamest ja suri hetk hiljem perekonna silme all. Lähedased, kolleegid ja sõbrad küsivad, mis küll juhtus, mispärast surevad noored mehed nii äkki. Arter püüdis selgitada äkksurma põhjusi.



Hiljuti vapustas juura- ja spordiringkondi teade, et Hispaanias Marbellas XO sarja tenniseturniiril Offshore Cup suri oma hotellitoas 38-aastane vandeadvokaat Aldo Kaljurand. Traagiline sündmus rabas paljusid – oli ju tegemist oma erialal eduka inimesega, kirgliku spordiharrastajaga, kahe lapse isa ja hea abikaasaga. Kogu tema elu näis olevat ideaalses korras.

Hispaania päikese all, pärast turniiride lõppu pere keskel puhates saabus aga äkksurm. Noore mehe süda seiskus ja elustamine ei andnud tulemusi. Eile saadeti Aldo Kaljurand lähedaste ja sõprade ringis viimsele teekonnale.

Selline traagiline juhtum paneb mõtlema, mida saaksime teha, ennetamaks fataalselt lõppeda võivaid terviseprobleeme. Me kõik ju töötame palju, käime trennis, meil on pered – kas teeme seejuures midagi valesti?

Arvamus, et noor võimekas advokaat ei hoolinud oma tervisest ega käinud regulaarselt arsti juures, ei vasta tõele – klubikaaslaste sõnul tegi mees paar aastat tagasi läbi täieliku tervisekontrolli, sealhulgas koormustesti, mis peaks avastama vähimagi südamevea. Kõik leiti korras olevat, ometi selgus lahkamisel, et täisjõus mehele sai saatuslikuks just südame isheemiatõbi.

Kaljuranna lesk, heategevusliku MTÜ Au­diere juhatuse liige Kristiina Kaljurand on mõistagi liiga rabatud ja segaduses, et tema elu traagiliselt muutnud sündmust lahti mõtestada. «Olgu muld talle kerge,» ütleb ta vastuseks küsimusele abikaasa eluviiside ja harjumuste kohta, et ootamatu surma põhjustes selgust saada.

Mehel nõrgem süda
Mis ikkagi toimub südamega, eriti noorte meeste südamega? Kas äkksurma saab vältida? Arter päris aru ühelt Eesti tunnustatumalt südamearstilt, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhilt Margus Viigimaalt.

Kogenud arst tunnistab, et mehi, sealhulgas tippsportlasi, tabab äkksurm tunduvalt sagedamini kui naisi. «Mehed on kompromissitumad ja võimalik, et mehe süda on kriitilistes olukordades vähem kaitstud kui naisel,» tõdeb ta.

Viigimaa sõnul on kõige levinum äkksurma põhjus seotud kaasasündinud südameanomaaliaga. Tavaliselt on see verinoorte, alla kahekümneste meeste haigus. Välja lööb südamepuudulikkus siis, kui adrenaliinitase on veres kõrge. Üldjuhul ei satu need mehed üldse haiglasse ja ka elustamine lõpeb harva edukalt. Sellist äkksurma saab vältida vaid väga varase põhjaliku terviseuuringuga.

Teine äkksurma põhjustaja on südame vasaku vatsakese hüpertroofia ehk paksenemine. Seegi vaegus võib olla kaasasündinud, ent võib tekkida ka suure treeningkoormuse tõttu. Veel võib süda seiskuda põrutuse tagajärjel.

«Näiteks korvpalluritel ja jäähokimängijatel on tihti suured kehakontaktid, mis võivad tekitada tugeva mehaanilise põrutuse või ärrituse,» selgitab Viigimaa. «Kui süda selle tagajärjel seisma jääb, ei anna elustamine pahatihti tulemusi.»

Muret valmistab ka sagedane valuvaigistavate tablettide tarvitamine. «Kui sporti tegev mees on üle 30 ja suitsetab, on tal tunduvalt suurem võimalus surra südame pärg­arteri trombi tagajärjel tekkinud südameinfarkti,» nendib arst ja lisab, et krooniliste traumade tõttu on valuvaigistite kasutamine sageli suhteliselt kontrollimatu.

«Neid sporti tegevaid mehi, kel kuskilt ei valuta, on vähe, eriti veel vanemas eas,» tõdeb Viigimaa. Teadaolevalt vähendab aspiriin trombiohtu, aga seda tohib võtta vähe, korraga 75–150 milligrammi. Suured valuvaigistiannused seevastu hoopis süvendavad trombiriski.

Tohtri sõnul piitsutavad südant ka igasugused dopinguained ja stimulaatorid, mis jätavad organismi normaalse kaitsevõimeta ja lükkavad n-ö punasesse tsooni, et organism kasutaks ära viimasedki jõuvarud. Ka anaboolsed steroidid, mille abil mehed kasvatavad lihasmassi ja tugevdavad nõnda oma lihaselist võimekust, suurendavad pikas perspektiivis äkksurma ohtu, sest paksendavad südame vasakut vatsakest.

Kuidas aga ära tunda, et süda on haigestunud ja tekkinud isheemiatõbi?
Viigimaa sõnul on infarkt südame-isheemiatõve tagajärg. «See on verevaegushaigus, kus südamelihas ei saa piisavalt verd. Tavaliselt on veresoonte seina muutus pikaajaline protsess. Infarkti vallandab ootamatult tekkiv tromb,» mainib ta.

Doktori sõnul on ammu aegunud arusaam, et veresoonte lupjumine on vanade inimeste häda. Tänapäevase tehnikaga on võimalik tuvastada veresoonte lupjumist isegi alla 20-aastastel. Kuigi ka veresoonte muutustega inimene võib elada saja aastaseks, halvendab veresoone seinal olev rasvaladestus soone loomulikku kaitsevõimet.

«Ühel hetkel rebeneb sein katki ja ei kaitse enam kahjustavate tegurite eest,» selgitab südamearst. «Need tegurid on eelkõige kõrge adrenaliini- ja kolesteroolitase. Äkksurma põhjustab tromb – see omakorda tekib sinna, kus veresoone seinal on kahjustus. Seda soodustab ülepingutus, suur vedelikukaotus, alkohol, suitsetamine.»

Kui veresoonest on üle poole lupjumise tõttu ahenenud, ei väljendu see alati kliiniliste tunnustena. Isegi valu ei pruugi tekkida. Tüüpiline juhtum näeb välja nii, et nädal-paar enne infarkti tekib koormuse puhul valu.

See juhtub sageli hommikul pärast söömist või pärast treeningut. «Kui inimene hingab veel külma õhku sisse ka, siis tekib ängistustunne. See on viimane hetk arsti juurde minekuks,» räägib arst. «Halba enesetunnet ei tohi aga ajada segi närvivaluga. Surmavalt ohtlik valu on rindkere keskel ängistuse või pigistusena – nagu oleks telliskivid laotud rindkerele või kere oleks jäänud väikseks.»

Noortel inimestel tekib infarkt valdavalt eelnevate valudeta. Veresoonte lupjumine võib olla juba olemas, ent pole veel jõudnud sellisele tasemele – 75 protsenti veresoonest kahjustunud –, et tekiksid kaebused. Nendele noortele saabki saatuslikuks tromb.

Mida siis teha?
Aitab regulaarne kehaline koormus. Kui inimene ei tee aastakümneid midagi, siis on võimalus, et ta veresooned lupjuvad, palju suurem. Peab ka silmas pidama, kas peres on varem esinenud äkksurmi. Geneetilise probleemiga inimene peaks jälgima kolesteroolitaset, tegema regulaarselt sporti, vaatama, mida süüa. Viigimaa ise alustas sportimist alles 40-aastaselt. Praegu on ta 51 ja mängib kolm korda nädalas kaks tundi intensiivselt tennist, lisaks ujub vähemalt korra nädalas kilomeetri.

«Tahan rõhutada, et südame ja veresoonte korras hoidmiseks ei pea tipptasemel treenima, tähtis on, et treenitaks regulaarselt,» soovitab arst. Ta toob näite, et kepikõnnil või sörkjooksul ei tohiks tekkida hapnikuvõlga, treeningu ajal peaks saama normaalselt rääkida. Ka oomega-3 rasvhapped, mida leidub kõikides kalades, eriti lõhes, aitavad veresoonte trombe ära hoida ja ei lase tekkida rütmihäiretel.

Viigimaa hoiatab: sporti tegeval mehel ei tohi olla rindkeres mingisuguseid valusid! Kui valu tekib, on see ülimalt ohtlik, vajalik on kohene arstiabi. Tuleb kohe koormus maha võtta ja mitte viljeleda võistlus­sporti. Õpetlik moment on Viigimaa sõnul asja juures see, et muutused veresoontes võivad tekkida väga varases eas ja areneda elu jooksul. «Ei saa välistada, et juba 30-aastasel tekib südame-isheemiatõbi ja selle tagajärjel infarkt. Me peame enesest hoolima ja kindlasti arsti poole pöörduma, kui on häirivad sümptomid,» paneb Viigimaa kõigile südamele.

Kui inimene pöördub arsti poole õigel ajal, on võimalik arterit laiendada ja katastroof ära hoida. Valude puhul rinnus on jäänud infarktini mõni päev, heal juhul mõni kuu. Doktor toonitab, et nii Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumis on ööpäev läbi võimalik südame pärgartereid laiendada. «Meie meditsiini tase on ses mõttes väga kõrge. Südame ummistuse puhul on kaalul iga minut. Ärge jääge hiljaks!»

Kuidas mehi hoida?

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa

Kuidas teie oma töö- ja igapäevasele trennikoormusele vastu peate?

Olen tõesti töötanud pikka aega üle keskmise koormusega. Aga et ma iga päev trenni teeksin, on väike liialdus. Küll aga tegelen oma energeetika tasakaalus hoidmisega umbes 350 päeva aastas, iga päev vähemalt 20–30 minutit.

Kas olete kunagi tervisega kimpus olnud?

Olen keskeas meesterahvas – keda poleks selle aja jooksul mõni pisihäda kimbutanud! Nii ka mind. Arvan, et olen endale teadvustanud, mida tähendab ülepingutamine ja probleemid südamega.

Mida soovitate karjääri tegevatele täisjõus meestele, et nad end üle ei pingutaks?
Soovitan teadvustada endale, et inimene hakkab vananema kohe pärast sündimist. Sellega käivad kaasas teatud muutused meie organismis, sh rahvakeeli öeldes veresoonte lupjumine. Küsimus on ainult, mis tempos. Kogu organism vajab juua, süüa, tasakaalu ja taastumist. Nii et õppige iseennast tundma ja kuulake keha hääli. Lahkunud Aldo näide on nii klassikaline, et sellest võiksid vähemalt elamist nautivad sõbrad õppida.

Perearst Anneli Kalle-Talvik

Mida teevad mehed valesti, et surevad noorelt äkksurma?
Sport on mõistlikus koguses tervisele hea. Aga tuleb käia ka perearstil, kindlasti regulaarselt pärast 35. eluaastat — isegi kui pole ühtegi kaebust. Perearst küsib pärilike riskide kohta ja hindab isiklikke riske (ülekaal, kõrge vererõhk, stress, ülekoormus jne), määrab analüüse ja uuringuid. Olenevalt vastustest annab ka soovitusi, kuidas oleks õige edasi elada. Kas patsient arsti nõuandeid kuulab, otsustab muidugi tema ise.

Kas mehed on viletsamad arsti juures käijad?

Muidugi! 90 protsenti noortest meestest satub vastuvõtule mingi kohustusliku tervisekontrolli kaudu. Mees, kes tuleb 35-aastaselt ise oma tervist kontrollima ja siis ka arsti nõuannete järgi toimib, on iga perearsti unistus! Kahjuks on neid kurvakstegevalt vähe. Sageli toob mehe arsti juurde hoopis naine. Mis on igati hea.

Kas edukuse ja tormaka elustiiliga käib kaasas ka suhtumine, et minuga ei juhtu midagi, sest ma teen ju sporti?

Sportlik eluviis on väga õige, enamikul puudub ju igasugune aktiivne liikumine. Aga ma ei poolda liialdusi ja kes ikka tahab suuri koormusi, peaks seda hoolikamalt arstide järelevalve all olema.

Pigem ütlen, et kui jumal annab edukuse, andku ka mõistust! Tormakas eluviis saab olla edukas ainult lühikest aega, mõne aastaga hakkab keha kuluma ja siis tuleb tempo maha võtta. Kahjuks liiga sageli loputatakse stress alla alkoholi ja narkootikumidega, see aga on juba ohumärk! Pingelist tööd ja sporti tehes peab andma kehale ka taastumisvõimaluse.

Kuidas varajast terviseriket avastada? Mida võiksid tähele panna lähedased?

Tuleb ennast tunda, jälgida oma keha märke ja käia regulaarselt tervisekontrollis. Ärge kartke minna jutuga, et teil pole kaebusi, aga tahate oma tervist kontrollida. Neid haigusi, mis algavad äkki ja lõpevad halvasti, on vähe. Valdavalt on sümptomid juba aastaid olemas, ainult märka neid.

Loomulikult ei kutsu ma üles paanikale, aga kui ikka miski pikalt vaevab, tuleks perearsti juurde minna. Lähedased ja pere on siin kindlasti abiks.
Ingrid Tähismaa


TASUTA ELEKTER:1.Igal hommikul on soovitav mediteerida südamele,teha talle mõttes pai,ja lausuda südamele häid sõnu,hellitussõnu jne.
2.Vabariigi algusaastail oli olemas tervise diagnostika keskus kus tehti aurast pilti,selle abil nägi ära kõik keha ja vaimunõtruse vead.
Pildi tegemine käis sedasi,et kliendile anti kätte metallist pulgad mis olid ühendatud juhtmete abil aparaati,klient seisis paljajalu vasest plaatidele mis olid ühendatud aparaati...aparaat lülitati sisse ja mõne hetke pärast prinditi pilt välja...
See aparaat on kasutusel kosmonautide tervise kontrollis...
Meil kasutas seda aparaati kadunuke Sirje Gabriel.
Ma arvan,et ta pandi kasti just nimelt selle aparaadi pärast...tal oli kliente juba tuhandeid,üle terve endise nõukogude liidu maade igalt poolt tuldi kohale,Tallinnasse...
3.Küüslauk pidavat puhastama veresooni lubjast.


terapeut : artikli pärl: "jäähokimängijatel on tihti suured kehakontaktid"
-14 +10

17.10.2009 12:59
reptile : Silmapaistvalt andekas advokaat haaras pärast tenniseturniiri Hispaanias südamest ja suri hetk hiljem perekonna silme all.
mismoodi südamest haaratakse?
ajakirjanik või asi.
-17 +12

17.10.2009 13:10
pettunud : "Mees, kes tuleb 35-aastaselt ise oma tervist kontrollima ja siis ka arsti nõuannete järgi toimib, on iga perearsti unistus!"

Tegelikkuses on ikkagi nii, et kui arsti juurde minna vaid end nö kontrollima, siis võtab perearst sind kui tüütut paranoikut (kes arsti aega raiskab kui tõeliselt haiged ootavad) ning misiganes analüüsi saamiseks peab korralikult võitlema.
-1 +83

17.10.2009 13:14
tüdruk : Minu ema suri 28-aastasena südame isheemiatõppe. Siit artiklist lugesin, et "See on verevaegushaigus, kus südamelihas ei saa piisavalt verd." Noh, siis ootab arvatavasti sama ka mind.. Aga inimesed surevad ja sinna ei saa midagi parata, pigem on see meeldiv surm,kiire ja nö mitte vägivaldne lahkumine.
-2 +22

17.10.2009 13:16
1932 : Inimene on surelik ja kunagi ei tea, millal surm sulle külla tuleb. Ela tervislikult ja looda parimat, see on ainus nõuanne.
-2 +18

17.10.2009 13:16
hmm : igas vanuses koguaeg inimesed surevad, lõppsuur avastus tõesti.
-14 +6

17.10.2009 13:30
hmm : Käsitletakse igati tõsist teemat ja on hea, et inimesi teadvustatakse, aga kahjuks on see artikkel väga kehvasti kirjutatud.
-1 +9

17.10.2009 13:34
veel : to tüdruk
Kurb, et su emaga nii läks, aga hoolitse enda tervise eest ja elad kauem. Oma lastele pead ka õpetama kuidas tervislikult toituda ja elada. Kindlasti ei peaks häbenema arstilt nõu küsimist kui midagi tundub valesti olevat.

omega 3 rasvhapetest http://www.rmp.ee/huvitavat/292/5485
Saab ka teistest õlidest kui kala nii sageli ei söö. Ja kõrvitsaseemned on ka veresoonele väga kasulikud.
-1 +9

17.10.2009 13:39
kurb tegelikkus : Pereasti kontrollimise jutt on lihtsalt enda süüst puhtakspesemine. Ma ei usu, et perearst ei teadnud, et patsient tegeleb aktiivselt tervisesprodiga.
Ma läksin ükskord ennast kontrollima perearsti juurde. Perearst muutkui nõudis, mida kaebate. Ütlesin, et midagi ei kaeba, tulin ennast kontrollima. Et teen tervisesporti ja tahan ennast kontrollida. Lõpuks perearst ütles, et niisama kontrollima ennast ei tulda. Kaebused peavad oleva. Tegelikkuses enamustel perearstidel puuduvad igasugu teadmised tervsespordi meditsiinist. Ei suunata ka edasi spetsialistide juurde, sest spordimeditsiini spetsialise on Eestis nii vähe. Perearstil polegi nende juurde suunamise õigsut (formaalselt võib ju olla, kuid pärast saab erialaspetsialistid pähe suunamise eest). Ühesõnaga tavainimesel praktiliselt puudub võimalus rahvasportlase meditsiinilieks kontrolliks. (Pulleritsul on ehk mingisugune tervisekonrolli võimalus olemas, ikkagi ajakirjanik. Tavainimest see ei lohuta)
-1 +34

17.10.2009 13:39
Enn : Eesti viie rikkaima riigi hulka. Mõtleme järgi ja siin peitub põhjus.
-4 +6

17.10.2009 13:41
reptilele : Sissejuhatavas lõigus (nn lead'is) esineb muidugi žurnalistlik liialdus. Ajakirjanduse andmeil suri mees hotellitoas (seda kinnitab ka siinne artikkel). Ta tundis end pärast mängu väsinuna ja heitis puhkama.
Mis aga puutub väljendisse "haaras südamest", siis siin on tegemist kunstilise kujundiga, metafooriga. Sellised väljendid rikastavad muidu tuima ajakirjanduskeelt.
-2 +9

17.10.2009 13:56
Al : Mida juttu"pöörduge arsti poole".Mul on olnud 3 erinevat perearsti aga ei ole kohanud tarka arsti.Kui perearstid ära kaotada ja ilma nende tolvaniteta saaks eriarsti juurde,oleks võimalik palju surmasid ära hoida.
-1 +11

17.10.2009 14:02
ikka : Vanad mehed kah äkksurevad. Ja vahest juhtub, et on äkki vähki täis nigu puugid ja siis on häda, et ei taha kuidagi ära surra, nigu riigiisad tahaks.

Imelised on need asjad jah.
-1 +5

17.10.2009 14:04
Mari : Esialgsetes artiklites kirjutati, et tenniseväljakul kukkus kokku ja päästa ei õnnestunud. Äärmiselt kurb on noore mehe surm siiski.
Meedia aga võiks mõneks ajaks pere rahule jätta ning lasta leinaga toime tulla. Ei oska ette kujutadagi kuidas ennast pere tunneb ja hakkama saab ning mida läbi elab. Miks peab meedia igal võimalikul juhul seda kajastama.
Igal juhul pereemale jõudu ja oskust ise hakkama saada leinaga ning oskust lastele toeks olla.


-1 +4

17.10.2009 14:10
Mari : Ja perearstide kohta niipalju, et kindlasti ei ole kõik perearstid sellised kes ei saada patsienti edasistele uuringutele. Omast kogemusest tean, t mõnda aega tagasi olin kimpus hingamishäiretega ja valudega rindkeres. Tehti vereuuringu aga need kõik väga korras. Probleem aga jätkus ning mulle taheti teha kõikvõimalikke hingamisteste peale allergiatestide tegemist. Kahjuks aga hingamistesti teha ei saanud sest mul lihtsal polnud jaksu nii tugevalt hingata. Lõpuks selgus, et astma ja suht kaugele arenenud-nüüd saan ravi. Jõuan kenasti teisele korrusele trepist üles minna ilma, et oleksin end läbimärjaks higistanud ja hing kinni. Isegi trennis saan käia ja jõuan trennid lõpuni teha ning tunnen end nagu iga teine inimene. Üksnes stressi olukorras tunnen end jälle üleväsinuna ja ei jõua midagi teha ilma et väiksemgi koormuse korral oleksin läbimärg.
Igal juhul tänan linnamõisa perearstikeskuse arste kes võtsid vaevaks asja uurida ning mind edasi uuringutele saata. Kordagi ei kurdetud, et mida ma siia tulen ja uuringuid soovin.

Kõik on siiski inimeses mitte arstis kinni ja selles mõttes inimeses-kas on arstil südametunnistus ja arsti vanne meeles või ei. Mõni arsti ehk tõesti loeb vaid pearaha ja kulutada uuringuteks ei taha,
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Mari(14:04).
-0 +3

17.10.2009 14:17
reptile to reptilele : tänan sind südamest nende selgituste eest.polekski ise selle peale tulnud.


Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka reptile(12:59).
-1 +2

17.10.2009 14:22
kurb tegelikkus : Mari läks arsi juurde kaebusega, mis viitas ikka haigusele. Ma seletasin, kui ilma kongreetse kaebuseta minna ja paluda kontrollida ennast. Ja rääkisin tervisprtlase uuringutest, mida sisuliselt tavainimese jaoks Eestis pole
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka kurb tegelikkus(13:39).
-1 +4

17.10.2009 14:27
mass : reptile to reptilele:
jah, jäta meelde, see ongi kollase ajakirjanduse tunnus, pole iva siis lisame värvi;)kunstilised kujundid:) metafoorid :D
-1 +1

17.10.2009 14:27
appi : pm pöördus lese poole või... nii vara.. kroonika, krt! jube.
-2 +0

17.10.2009 14:31
thomas von buxhoeveden : see on õllelakkumise üks sündroome.
-5 +4

17.10.2009 14:52
ätt. : Mine perearsti juurde ja ütle:viga pole midagi aga tahaks tervist kontrollida,on tavaline vastus,haigekassa raha on selleks liiga vähe,et sinu uudishimu rahuldada.
-1 +6

17.10.2009 14:55
ttt : Laske oma kolesteroolitaset mõõta, see on üks uuema aja trende, et see on kõrge, kuna sööme sisse kõike, mida poed pakuvad ja ei viitsi ennast piisavalt pärast liigutada. Hiljaaegu sain ka ise teada, et mul sama probleem. Olen veidi üle 30 ja arst ähvardab igapäevaste ravimite peale panna kui seis ei parane. Artikkel on väga oluline!
-1 +7

17.10.2009 15:01
1932 : #Ei suunata ka edasi spetsialistide juurde, sest spordimeditsiini spetsialise on Eestis nii vähe#

#Ja rääkisin tervisprtlase uuringutest, mida sisuliselt tavainimese jaoks Eestis pole #


Mine Tondile Audentesesse, seal saad raha eest kõike, mida soovid.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka 1932(13:16).
-1 +4

17.10.2009 15:23
Kalev : noored mehed ei söö lihtsalt transravu piisavas doosis.
-3 +1

17.10.2009 15:27
väga lihtne : vastus. Keppige vähem, pole mõtet rabada 12-18 tundi ööpäevas ja pidevalt mõelda kuidas naabril nahka üle kõrvade tõmmata.