maakond.blogspot.com

Milleks meile taastuvenergia? - Arvamusartikkel.
Olles ise nüüd taastuvenergia kohta päris palju kirjutanud olen ma kokku puutunud mitmete väärarusaamadega. Paljud neist puudutavad tehnoloogiat, kuid sellest ma siiski ei räägiks, sest igal tehnoloogial on oma iseärasused ning head/halvad küljed. Praegu tahan ma hoopis vastata levinud küsimusele: milleks meile taastuvenergia?
Teadlased on jõudnud üle kogu maailma üksmeelele, et globaalset soojenemist ja kliimamuutusi põhjustavad inimese poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasid. Selle kohta on hulgaliselt faktilisi andmeid ning igaüks võib neid ise omal käel internetist uurida. Alates industriaalajastust on globaalset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside hulk aina suurenenud, kuid siiski paljud inimesed, ilmselt meedia mõjul, kahtlevad nende faktide paikapidavuses. Oletatakse, et selle taga on hoopis Päikese tsüklid või Maa enesega toimuvad muutused. Kuid isegi kui see oleks tõsi, siis jääb skeptikutel üks tähtsamaid asju (nende jaoks eriti) kahe silma vahele - jah, selle asja nimi on raha!
Skeptikute suur mure on, et me kulutame ilmatu hulga raha inimese poolt toodetud kasvuhoonegaaside vähendamiseks, mis on täiesti mõttetu, sest globaalne soojenemine ei ole inimese põhjustatud. Või nii nad räägivad. Aga samas jätavad nad tähelpanuta fakti, et maailma energiaressurssid on väga ebavõrdselt jaotunud. Valdav osa maailma naftaressurssidest on peidus Araabia liiva all. Mida suuremaks läheb nõudlus, seda kõrgemale kerkib ka hind. Ka gaasi ja kivisöe ressurssid on ebavõrdselt jaotunud. See toob kaasa selle, et paljud riigid peavad kütuseid sisse ostma. Kütusekulude osa meie majanduses on viimasel ajal väga kiiresti suurenenud ning kuni ei ole mõnda uut imetehnoloogiat tarbijani toodud, jätkub see hinnatõus. Energiaga manipuleerimine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on Venemaa näitel ka päevakorda kerkinud. Energiahindade pideva tõusuga käib kaasas ka kõrge inflatsioon - on ju suur osa meie igapäevatoodetest toodetud kas naftast või siis sellega generaatoreid küttes. Tulevikus võib tavaliseks kujuneda, et suurte elektrihindade tõttu ei suudeta piisavalt kütust sisse osta. Seega, taastuvenergia tootmine ning uute tehnoloogiate arendamine on igati põhjendatud. Taastuvenergia tekitab ka hulganisti uusi töökohti - ka tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vajavad hooldamist. Veelgi parem oleks tootmine Eestisse tuua. Taastuvenergia tootmine on reeglina kohalik, välistades poliitilise manipulatsiooni ohu.
Viimane, ning ka väga oluline punkt on tervis. Kui jätta kõrvale globaalne soojenemine siis tuleb tõdeda, et mitmed heitgaasid on inimesele ja inimtegevusele kahjulikud. Linnapiirkondades, kus saaste on suurem, on inimeste keskmine eluiga lühem. Heitgaasid mitte ainult ei saasta seda õhku mida me hingame, vaid ka vett mida me joome. Pidades meeles, et Eesti on üks väheseid riike, kellel lähitulevikus mageveevarudega probleeme ei tohiks tekkida, kuid me ei tohiks selle tõttu veega pillavalt ümber käia. Terviseprobleemid ei ole mitte ainult ebameeldivad, vaid nendega käib ka eelnevalt mainitud rahaline koormis kaasas. Mida rohkem me saastame seda keskkonda, kus me elame, seda rohkem me peame kulutama tagajärgede likvideerimisele.
Postitaja Kristjan Velbri kell 21:27 0 kommentaarid Lingid sellele postitusele
Sildid: elekter, energia, taastuvenergia
pühapäev, Detsember 10, 2006
Tuuleenergia
Tuuleenergia

Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis.

Disain
Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. On olemas ka vahepealsed mudelid. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik. See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka Eestis kasutasid talupojad seda ning ehitasid tuuleveski pöörlevale alusele.

Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Esimene mudel on mõeldud katsetamiseks aga projekt on nii lubav, et Itaalia valitsus on seda juba 15 miljoni euroga finantseerinud. Projekti nimi on KiteGen. Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni (0).


Quietrevolution'i uudne turbiin

Asetus
Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades (1). Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid.

Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Kuna mere kohal on tuul tihedam, siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad.

Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW.


Tuulepark Iiri meres

Väikesed turbiinid
Väikeseid tuuleturbiine võib paigutada nii kodudesse, kontoritesse kui ka eriotstarbeliste masinate käitamiseks (nt. linnades wifi saatjate energia tootjatena). Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust.

Tuuleenergia maailmas
2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania (10,027 MW), kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat.(2) Suurt initsiatiivi näitavad üles ka Hiina, Taani, Kanada ning Brasiilia.

Toetused
Tuuleenergiat toetatakse rahaliselt üle terve maailma. Tuuleenergia vastased argumeneteerivad, et see on halb ning, et tuuleenergia ei ole majanduslikult tasuv energia tootmise viis. Kuid kui hakata kõrvutama tuuleenergiat teiste energialiikidega, siis tuleb ilmsiks midagi muud. Tuuleenergia tootmine ei tekita saastet, mis tekitab inimestele üle terve maailma hiiglaslikku majanduslikku kahju. Ka ei tekita tuuleenergia kasvuhoonegaase, mille mõju keskkonnale on hävitav. Tuumaelektri tootmisel tekivad tuumajäätmed, mis tuleb ohutult hoiustada, tuuleenergiaga saastet ei teki.

Tuulepargid saavad küll toetusi, kuid samamoodi saavad toetusi kõik teised energialiigid. ükski firma ei ehita tuumaelektrijaama oma raha eest, seda teevad ainult riigid, kelle jaoks kahjumisse langemine ei ole midagi hullu. Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale.

Tuul
Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada.

Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad
kummutavad selle väites, et vahendid selle jaoks on juba ammu olemas ning ka taskukohased ning neid kasutatakse kui mõni suur elektrijaam võrgust välja langeb või siis hiljem tagasi võrku lülitatakse. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Kokkuvõttes need viimased laused: tuuleenergia võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid, mille pärast peaks tuuleenergiat teistest halvemaks pidama. Tuuleenergia osa energia tootmisest kokku on Taanis lausa 20%, olles sellega maailmas esimesel kohal. Tuuleenergia osakaalu viimine üle 20% on praegu siiski alles teoreetilisel tasandil.

Keskkond ja ökoloogia
Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnal kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks (3). Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. (4)

Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel 57 miljonit lindu ning vastu klaasi lendab ennast surnuks 97,5 miljonit lindu (5). Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast (6). Kuna globaalne soojenemine kujutab ka lindudele palju suuremat ohtu kui tuuleenergia, on RSPB (Royal Society for the Protection of Birds ) tuuleparkidele oma toetuse andnud (7).
Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud - 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini (8).

Esteetika
Osad inimesed pelgavad tuuleparke esteetilistel põhjustel, väites et need rikuvad vaate, kuid samas teevad seda sama tavaliste elektrijaamade kõrged korstnad ja tuumaelektrijaamade hiigellaiad aurukorstnad. Tuulepargi rajamine põllule ei sega mitte kuidagi viljakasvatust, samuti võib tuulepargi rajada karjamaale. Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi.

Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Mõned tuuleparkide juures elavad inimesed on kurtnud "varjuvõbelemise" üle, mis juthub siis kui vari ja päikesepaiste pidevalt labade liikumise tõttu vahelduvad.

Tuulenergia Eestis
Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib EE sõnul juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s.
"Samas on ETEA sõnul AS Eesti Energia oma piirkondlike esinduste kaudu väljastanud liitumist võimaldavaid tehnilisi tingimusi tuuleenergia arendajatele enam kui 300 MW ulatuses, mis näitab selgelt süsteemi võimet võtta toodangut vastu rohkem, kui seaduse eelnõus on fikseeritud." (9)

Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Eraldi väärib arutlust muidugi teema kas riigimonopol üldse peaks oma rahvast koorides mingit kasumit teenima.

Eesti Energia pärsib selgelt tuuleenergia arengut ning osadel puhkudel ei ole tootjale nõus isegi elektri eest täishinda maksma (Pakri ja Esivere parkide puhul), tuues aluseks, et Eesti Energia ostab taastuvelektrit vaid võrgukadude ulatuses.(9) Sinna juurde on väga imelik lugeda uudist, nagu planeeritaks Narva elektrijaamade tuhaväljadele Eesti suurimat, 50 MW võimsusega, tuuleparki ehitada (10) Ruhnu tuulepargi projekt võib isegi läbi minna, sest nemad ei osta oma elektrit põhivõrgust, vaid toodavad ise diiselgeneraatoriga. (11) Viimasena tahaks ära mainida 200 MW projekti hispaanlaste poolt, eks näis kas nad suudavad Eesti Energia ümber veenda või mitte.(12) Kui riik seda teeb, id est lubab uute parkide püsitamist toetada, ostes seal toodetud elektri kokku, siis saab ta seda kärjekordse elektrihinna tõstmise ettekäändena kasutada. (13)

Kristjan Velbri
2006

arutlus selle teema kohta on siin, Silmaringi foorumis.

Allikad:
0. http://quietrevolution.co.uk/index.htm
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power
2. http://www.wwindea.org/
3. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg
4. http://72.36.212.11/prod/180-1.pdf
5. "The Skeptical Environmentalist" Bjørn Lomborg
6. http://www.newscientist.com/channel/life/mg18625045.500
7. http://www.iberica2000.org/Es/Articulo.asp?Id=1228
8. http://batcon.org/wind/BWEC2004finalreport.pdf
9. tsitaat EPL artiklist http://www.epl.ee/artikkel/362051
10. http://url.uploadr.com/10bf
11. http://www.epl.ee/artikkel/360329
12. http://www.epl.ee/artikkel/354522
13. http://www.epl.ee/?artikkel=326763
Postitaja Kristjan Velbri kell 16:18 0 kommentaarid Lingid sellele postitusele
Sildid: elekter, roheline energia, taastuvenergia, tuuleenergia
Jaanuar 2007 November 2006