kalju.ruutli.com

Taastuvenergiast. Jälle.
Kõigepealt ehk meie plaanitud majaehitusest ja sellega seonduvast – elame ikka selles maailmas siis ja seega ei läinud majanduslangus ka meist ringiga mööda. Täna on prioriteedid mõnevõrra muutunud ja seega majaehitus tulevikku edasi lükatud. Mis aga ei sega selle planeerimist/ette valmistamist.

Niisiis, taastuvenergia.

Kõigepealt esimene küsimus – miks?
Üldistaks natuke. Keskmine Eesti pere kasutab aastas ca 3500 – 5000 kWh elektrienergiat. Pered, kus kasutusel elektriboilerid, pliidid jms vast ehk poole rohkem – ca 10 000 kWh aastas. Sõltumatu elektritootmise lahendus (päikesepaneelid, tuulegeneraator, akupank ja bensiini/diiselgeneraator) maksavad kokku ehk suurusjärgus 300 000 EEK-i. Tänaste elektrihindadega oleks siis tasuvusaeg – jättes kõrvale ka hoolduskulud – ka minimaalselt ca 30 aastat! Elektrihinna kahekordistumine ei aitaks palju kaasa – ka 15 aastane tasuvusaeg kombib kohe kindlalt majandusliku mõttekuse piire.

Erinevalt teistest EU ja maailma riikidest ei ole Eestis programme mis toetaksid taastuvenergial põhinevat mikrogeneratsiooni – ehk siis kodust – energiatootmist. Seda vaatamata sellele, et EU direktiivid ja muu hulgas ka koalitsioonilepped sellest räägivad. Kui Eesti valitsus just puiduküttel töötavaid koduahjusid sisse ei arvesta siis jääb EU poolt nõutud 20% taastuvenergia kasutamise nõue küll täitmata.

Tubli kolmveerand täna Eestile eraldatud CO2 kvoodist annab valitsus tasuta Eesti Energiale. Mis kasutab seda kasumi teenimiseks – EstLink-i kaudu eksport muudkui kasvab ja auke Ida-Virumaal kaevatakse üha laiemaks… Keda see huvitab, et meil toodetud elekter on ilmselt üks CO2-mahukamaid.

Nüüd edasi – kuidas?

Utopia-nimelises riigis ilmselt töötaks kenasti loogika mis annaks ettevõtjale (või ettevõtlikule peremehele nii kodus kui ka talus) õiguse küsida ja ka saada toodetud taastuvenergiaga eest õhku paiskamata CO2 rahaline väärtus endale. Selle võrra ei pea ju energiamonopol auke laiemaks kaevama ega põletatud CO2-te õhku paiskama.

Euroopas kasutusel olevad grandid katavad ehitatavaid, kuni 10 kW võimsusega taastuvenergia süsteemide hinnast kuni 50%. Kui sinna juurde veel arvestada veel toodetud taastuvenergia CO2 rahaline väärtus siis hakkab investeering juba mõistlikuna. Isegi väga.

Arvutagem:
* Eestis toodetuna võrdub 1 kWh suurusjärgus 1 kg õhku paisatud CO2-ga. 1 tonni CO2-e hind turul on täna ca 30 EUR-i.
* 300 000 EEK – 50% taastuvenergia grant = 150 000 EEK
* 10 000 kWh = 10 tonni CO2-te = 300 EUR/aastas = 4500 EEK/aastas
* 10 000 EEK (kasutatud elekter aastas) + 4 500 EEK = 14 500 EEK aastas
* 150 000 EEK / 14 500 EEK = 10 aastat

Ehk siis Utopia-nimelises riigis tänaste elektrihindadega oleks tasuvusaeg 10 aastat. Kuna järgmise 10 aasta jooksul elektri hind ilmselt vähemalt kahekordistub siis oleks tasuvusaeg 5-7 aasta pikkune. Eriti arvestades seda, et sellise koduse taastuvenergia süsteemi eluiga on ca 20-25 aastat.

Mõistlik. Väga mõistlik.

Lõpuks – kas?

Ülaltoodud idee ei ole uus. Marek on seda RVP (ressursiväärtpaberi) ideed juba ammu tutvustanud nii valitsusele kui ka riigikogule. Üsna kindel võib olla ka selle peale, et CO2 rahalise väärtuse maksmise idee tambitakse maa sisse kui ilmvõimatu. Rohelised (nii partei kui ka lihtsalt rohelist mõtteviis järgivad inimesed) on ju puukallistajad. Mida nemad majandusest ja reaalsest maailmast teavad…
Aga kas see ikka on nii ilmvõimatu või on asi tahtmise ja mõtlemise taga?

Miski ütleb mulle, et ikka mõtlemise ja tahtmise taga. Good Energy nimeline firma UK-st paistab mõtlevat ja tahtvat. Nagu ka nende 25 000 klienti…

Good Energy pays Offgrid Generators 4.5p (ca 0,75 EEK) for every unit of electricity they generate – even though they use it all themselves. Offgrid Generators need to have an installed capacity of less than 10kW.

MOTT?

Samal teemal:
Las energiakandjad kallinevad…
Veel tuulest
Kuhu meil kiiret on?
Püüame lihtsameelseid - HHO lisamine parandab tunduvalt kütusekulu
GOELRO* Eesti moodi?