kalju.ruutli.com

Veel tuulest
Peale selle loo kirjutamist on terve hulk inimesi minu käest uurinud igasugu müütide ja linnalegendide kohta seletusi. Enamuses käivad need alternatiivenergeetika (valdavalt küll tuulenergeetika) valdkonda. Siinkohal püüan küll enimlevinud küsimustele vastused anda, kuid kuna pole selle ala spetsialist siis püüan seda teha inimestele arusaadavas keele, no vähemalt nii nagu mina neist aru saan. Veelkord, allpooltoodud vastused ei pretendeeri olema absoluutne tõde…

Küsimus (K): Kas Eestis saab üldse rääkida tuuleenergeetikast kui arvestatavast energiaallikast?
Vastus (V): Küll! Eestis on potensiaali nii tuule– kui ka hüdroenergia osas. Seda ei arva ainult mina ja EK energiavolinik.

Eestis on rohkelt potentsiaali taastuvenergia vallas, üks esimestest asjadest on arendada siinseid taastuvenergia võimalusi, tuuleenergia, miks mitte ka hüdroenergia potentsiaali. Samuti ajapikku julgustada kasutama moodsaid viise (meetodeid) kütte- ja jahutussüsteemides.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs

Mulle südamelähedase, tuuleenergia koha pealt on asjad nii: ca 10 meetri kõrgusel on Eesti territooriumil keskmine tuulekiirus ca 4,5 meetrit sekundis. Minu poolt välja valitud tuulegeneraator toodab sellise tuulekiiruse juures ca 0,5 kW tunnis. Päevas siis ca 12 kW/h, aastas 4380 kW/h – seda on rohkem kui keskmine majapidamine kasutab… Kuna selle generaatori masti saab tõsta kuni 42 meetri kõrgusele (sealt edasi on vaja Lennuameti luba) siis ülaltoodud artiklis leiduvate valemite alusel on 40 m kõrgusel selle generaatori tootlus ca 24 kW/h päevas ning üle 8000 kWh aastas.

Täna pole kahjuks meie valitsus, erinevalt enamuse Euroopa riikide valitsustest, arendanud välja taastuvate energiate kasutamise soodustamiseks kompensatsioonimehhanismi eraisikutele. Aga peaks. Miks? Sest minu tulevane tuulegeneraator hoiab maksimumkoormusel töötades ära üle 11 tuhande (see on 11 kolme nulliga!!!) tonni kg CO2 atmosfääri paiskamise. Sest just niipalju kuluks tema poolt toodetud elektrienergia tootmiseks “normaalsel” teel.

K: Massiline tuulegeneraatorite kasutamine peatab maakera! (Copyright of akadeemik Lippmaa).
V: Ee… Järgmine küsimus.

K: Tuulegeneraatorid tapavad linde!
V: RSPB poolt avaldatud infomratsiooni kohaselt pole Inglismaal märgatud, et tuulegeneraatorid omaks mingit tõsist mõju lindude populatsioonile*, veel enam – ajakirja “Nature” andmetel on vaieldamatult suurimaks linde ähvardavaks ohuks kliima soojenemine**. Vaevalt, et Eesti tuulegeneraatorid ja linnud miskit moodi eriliselt käituksid selles suhtes.

K: Tuulegeneraatori tootmiseks läheb rohkem energiat, kui ta ise toodab.
V: Tänapäevane tuulegeneraator toodab tema enda tootmiseks kasutatud energia umbes 3–5 kuuga***, arvestades generaatori keskmiseks elueaks ca 25 aastat toodab ta ca 50–150 korda rohkem energiat kui tema tootmiseks kasutati.

K: Tuulegeneraatorid on ebaefektiivsed
V: Igast “normaalsest” elektrijaamast jõuab sinu pistikusse ca 12–14% elektrijaamas toodetud elektrist. Ülejäänu kaob teel sinna. Koduse tuulegeneraatori poolt toodetud elektrist jõuab sinna ca 30%, seda tänu sellele, et ta töötab keskmiselt ca 30% võimsusega maksimaalsest võimalikust (erinevate tuulekiiruste jm mõjude tõttu. Kahekordne vahe…

K: Tuulegeneraatorid rikuvad mu vaadet!
V: Uuringud näitavad, et valdav osa inimesi peab töötavat tuulegeneraatorit huvitavaks vaatepildiks****, veelgi enam – osad koduste tuulegeneraatorite omanikke kiidavad töötava generaatori lummavat mõju inimestele…:-)

K: Tuulegeneraatorid on mürarikkad, segavad raadio(TV, mobiili)sidet ja genereerivad infra(ultra)heli, mis on inimesele ohtlik!
V: Tänapäevase tuulegeneraatori töömüra jääb üldjuhul tuule enda kohina varju, igal juhul ei ulatu see kaugemale kui ca 30 meetrit. Samuti pole tuvastatud, et nad segaksid raadiolaineid. Nii infra– kui ka ultraheli emissiooni pole samuti täheldatud*****.

Tänases Eestis ei ole kohta vaidlusele, kas tuule– või muu taastuvenergeetika kasutamine on mõtekas või mitte. Drastiliselt vähendatud Eestile eraldatud CO2 kvoot ilmselt suurendab elektrienergia hinda (eelmisel aastal teenis Eesti Energia kvoodi müügiga ca 1 miljard EEK). Lähitulevikus suletakse Ignalina tuumajaam ja valdav osa Eesti soojusjaamade blokkidest nende keskonnaohtlikkuse tõttu. Plaani “B” pole veel rahvani toodud. Mine tea, ehk lähmegi varsti metsa, kuuse alla elama

* RSPB (2004), Information leaflet on Wind Farms and Birds.
** Extinction risk from climate change, Nature 427, 145 – 148 (08 January 2004).
*** Milborrow, Dispelling the Myths of Energy Payback Time, Windstats, vol 11, no 2 (kevad 1998).
**** RBA (1998), Stroud District Residents Survey, RBA for Triodos Bank, The Gloucestershire Water & Energy Forum, BWEA and Western Windpower.
***** Defra (2003), A Review of Published Research on Low Frequency Noise and its Effects, Report for Defra by Dr Geoff Leventhall Assisted by Dr Peter Pelmear and Dr Stephen Benton. Vt. http://www.defra.gov.uk/environment/noise/lowfrequency/pdf/lowfreqnoise.pdf.

Samal teemal:
Las energiakandjad kallinevad…
The Answer
Kohafilee sinepikastmes küüslaugukartulitega
Taastuvenergiast. Jälle.
Ring peale Euroopale, kokkuvõte
Avaldatud: 5. juuni 2007
Sildid: roheline : taastuvenergia