Energiakriisi märkamisaeg on saabunud.

Energiakriisi märkamisaeg on saabunud.

Vene maagaasi hinna järsk tõus , mis võib tulevikus veelgi rohkem tõusta. Peaks avama silmad ja arvestama asjaoluga , et Vene gaasiga arvestada ei saa.
Juba aastaid peibutas AS Eesti Gaas soojatarbijaid maagaasi küttele üleminekule. Uutes elamurajoondes peetakse elamute kütteks prioriteediks ainult maagaasi, unustades ära seejuures kombineeritud soojusvarustuse vajaduse , mis maagaasi puudumisel võimaldab üle minna vedel –või tahkekütusele . Kombineeritud küttesüsteemi eiramise argumendiks on olnud , et Vene maagaas jääb igavesti odavaks ja kui hind tõuseb , siis ainult mõistlikkuse piirides. Nüüd on maagaasi kütteks kasutajatel häda käes, sest Venemaalt tarnitavast maagaasist võime torujuhtme remondi, maagaasi defitsiidi või ülikõrge hinna korral lihtsalt ilma jääda. Maagaasi tarbimiskindlus kahaneb pidevalt ja keegi ei oska ennustada , millal see lõppeb.
Taavi Madiberk oma hoiatavas artiklis ka. 22 . augusti ajalehes Postimees “Vene gaasist tuleb loobuda “ andis märku maagaasi kütteks kasutajatele , et karm talv on tulekul ja viimane aeg on maagaasile alternatiivne küttesüsteem luua. Alternatiivse küttesüsteemi olemasolu ( ahi , puiduküttel kamin või tahkekütusel töötav keskküttekatel vms.) nõue kehtis ka juba 1985 .aastal kui “Eesti Energiajärelevalve “ väljastas tingimusi elamute öisele elektriküttele (1kop. /kWh) üleviimiseks ja see nõue kehtis ka elamute maagaasiga küttesüsteemi korral. Elamuvaldajaid , kes sellest nõudest kinni pidasid, ei suutnud põlvile suruda Eesti Gaasi järsk hinnatõus ka vabariigi algaastail .
Riiklikku energiamajanduse pikaajalist arengukava on koostatud juba aastaid. Uuringuteks kulutatakse miljoneid , kuid kahjuks arengukava ei ole. Eestisse keskkonda säästva tuumajaama ehitamiseks on juba ammu ülim aeg käes , kuid nüüd on kuulda , et otsustamiseks on vaja korraldada referendum , mis on puuduva arengukava tagajärg . Ometi on kõigile selge , et ainult Narva elektrijaamade peale Eesti elektrivarustust rajada ei saa . Huvitav oleks teada , miks maksude tõstmiseks ja uute maksude kehtestamiseks Eestis piisab referendumi asemel vaid mõne kõrgel ametipostil isiku vihjest. Ometi puudutavad maksud kogu Eesti rahvast ja keegi ei ole nõudnud referendumit.
Praeguses energiakriisi olukorras , kus Venemaa maagaasi peale enam loota ei saa peaks Eesti riik käituma riigina , kaitsma oma elanikke energiakriisi olukorras ja ei lase neil eeloleval külmal talvel ära külmuda.. Seda võimaldab Eestis operatiivselt lahendada riigiettevõtte Eesti Energia praegu veel suletud energiaturg , kus elektri hinnakujundus on riigi kätes . Vaatamata sellele, et soodustariifiga elektrimüük kasumi vähenemise tõttu paljudele riigitegelastele ei meeldi , peab Eesti Energia eeloleval talvel olema valmis hakkama energiakriisi korral elektrit ( vene gaasitarne katkemisel või kõrge gaasihinna tõttu gaasitarbijatele ) kütteks soodustariifiga müüma. 1985.aastal müüdi Eestis elektrit elamute kütteks soodustariifiga .Usun kindlasti , et märkimisväärset kasumit saavas Eesti Energias ei ole elektri tootmine kehvemaks jäänud kui 1985.aastal.
Iga kitsikus innustab inimesi välja töötama efektiivsemaid mooduseid kitsaskohtade lahendamiseks ,nii on see ka energeetikas. Näiteks Tartu linna soojavarustuskindluse tõstmiseks ehitab AS Giga ja Fortum Tartu maakonda Lohkvasse turbal ja puidul töötva miljardilise koostootmisjaama . Tänavu 15. septembris algab jaama katsetamine. Kui kõik hästi laabub võib tulevikus tartlane, hr.Tiit Veeberi sõnul , loota soojahinna langusele.

Jüri Laurson
EV volitatud elektriinsener
24.08.2008.a.