Elektrituulikud jahvatavad omanikele kümneid miljoneid

TUULEST ELEKTRIT: Viru-Nigula valda püstitatud tuulikupark hakkab täisvõimsusel tööle mais. Kaheksa kolmemegavatist tuulikut suudaksid elektriga varustada ligi 13 000 majapidamist. (Mati Hiis)Elektrituulikud jahvatavad omanikele kümneid miljoneid (4) Saada Prindi Maarius Suviste
26.03.2007 Eestis töötab praegu üle 30 tuulegeneraatori, kuid viie aasta jooksul on kavas neid juurde ehitada mitu korda rohkem. Ärimehed jooksevad tuuleenergiale lausa tormi, sest sellega teenib prisket kasumit. Nimelt üritab riik helde toetuse maksmisega täita kohustust tõsta taastuvallikast pärit elektri turuosa praeguselt 1,5-lt kolme aastaga 5,1 protsendini.

Lääne-Virumaal püüavad otse Tallinna–Narva maantee ääres möödasõitjate pilku tohutu suured tuulegeneraatorid. Kui Padaorust läbi sõita, hakkavad esmalt silma kolm sihvakat elektrituulikut ning pisut hiljem ülejäänud viis.

Viie aastaga 13 uut tuuleparki

Viru-Nigula valda Pada-Arukülla ja Tüükri külla umbes 200 hektarile rajatud tuulepark on riigi suurim. Õigemini saab selleks siis, kui park mais täisvõimsusega tööle hakkab. Praegu tuulikuid alles testitakse, ütleb tuulepargi rajanud Nelja Energia OÜ juhatuse esimees Martin Kruus.



Üle 400 miljoni krooni maksma läinud tuuleelektrijaam suudab vooluga varustada ligi 13 000 majapidamist.

Nelja Energia OÜ on üks suuremaid tuulikuehitajaid – firma hoole all tegutseb või on tööle hakkamas tervelt kuus tuuleelektrijaama. Pakri tuulepark hakkas elektrit tootma 2005. aastal, Viru-Nigula ja Virtsu2 park valmivad tänavu, Hiiumaa Offshore’i tuulepargi ehitus algab aastal 2010 ning Paldiskis ja Kundas taotletakse tuulikute jaoks ehitusluba.

Praegu jahvatab riigis elektrit üle 30 tuuliku, ütleb Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp – Virtsus, Pakril, Esiveres, Läätsal, Viru-Nigulas, Türisalus, Väänas, Tahkunas ja Torsus.

Kui kõik plaanid teoks saavad, kerkib viie aasta jooksul juurde tervelt 13 tuulikuparki.

Tasuta tuul aitab teenida miljoneid

Tuuleelektriäri on magus – tuuliku tasuvusaeg on kõigest 7–10 aastat, kuid kasumit hakkab tuulikupark andma juba varem. Näiteks Viru-Nigula tuulikud peaksid 2008. aastast hakkama omanikele teenima umbes 25 miljonit krooni aastas, kinnitab Kruus.

Ka Skinest Energia juhatuse liige Roman Ait loodab, et Läänemaale Esiverre rajatav tuulikupark toob rohkem sisse, kui panga hoiuseintress seda teeks. Kuid kinnisvaraturu marginaalini elektriäriga ei jõudvat.

Mis on aga tuuleelektrijaamade ehitusbuumi põhjus – kas ainult kergelt tulev tulu?

Vastus on lihtne: riik võttis kohustuse toota 2010. aastaks vähemalt 5,1% elektrist taastuvallikatest ning selle kohustuse täitmiseks makstakse tuuleelektritootjatele heldelt peale. Praegu on taastuvallikast pärit elektri turuosa ainult 1,5% ning seitse aastat tagasi oli see kõigest 0,2. Samas kohustab Euroopa Liit tõstma taastuvenergia osakaalu 2020. aastaks juba 20 protsendini.

Tuulegeneraatoreid paigaldava firma Futureni tegevjuht Urmo Lehtveer põhjendab tuuleelektri suurt menu lisaks taastuvenergia aina suurema turuosa kohustusele veel sellega, et tuul on tasuta energiaallikas. Ning 2013. aastast peab meie energiaturg olema täielikult avatud ehk toodetud elektrit peaks siis õnnestuma vabalt müüa igale poole.

Kehtib põhimõte: kes ees, see mees

Kruus meenutab, et tuuleenergiale kehtestati esimest korda soodushind – 90% kodutarbija tariifist – 1998. aasta energiaturuseadusega. Siis hakati ette valmistama ka tuulikuparkide ehitamist ning esimeste tuulikute püstitamiseni jõuti umbes viis aastat tagasi. Praeguse tuuleelektrijaamade ehitusbuumi põhjus on selles, et paljud aastaid kestnud ettevalmistustööd on saanud lihtsalt korraga valmis.

Kruus lisab, et võidujooksu tekitab riigi seatud piirang – tuuleenergia soodustust jagub ainult teatud energiakogusele (440 GWh/a ehk umbes 6% riigi tarbimisest). "Kes ees, see mees," märgib ta.

Tepp leiab, et sellest aastast võib tuulikuparkide rajamine veelgi hoogu juurde saada, sest elektrituruseaduse maist jõustuv muudatus tõstab tuuleenergiale makstavat toetust märgatavalt.

Eesti esimene tuulikupark avati 2002. aastal Virtsus.

Tuulikupark kinkis koolile klaveri

Tuulikupargist saavad kasu ka külaelanikud, arvab Viru-Nigulasse tuulegeneraatorid püstitanud Nelja Energia OÜ juhataja Martin Kruus – näiteks maaomanikelt osteti ja renditi pargi jaoks maad. Lisaks peaksid silmatorkavad tuuleveskid Kruusi arvates ka kohalikule elule hoo sisse lükkama. Peale selle on tuulikufirma vallale mitu kingitust teinud: koolile osteti uus klaver, lastele ehitati aga rattakrossirada.

Mõis ja Tamjärv tuulikuäris

Oma tuulikuparki on rajamas mitu tuntud ärimeest. Näiteks Mainori suuromanik Ülo Pärnits kavatseb Äripäeva teada ehitada tuulikuid Ida-Virumaale, Tallinna endine linnapea Jüri Mõis aga plaanitseb koos ekspankur Hannes Tamjärve ja suurärimees Tullio Liblikuga püsti panna tervelt kolm tuuleelektrijaama. Elektrituulikuid tasub ehitada sinna, kus 10 meetri kõrgusel puhub tuul aastas keskmiselt vähemalt 4,5 m/s – teisisõnu kõlbab selleks enamik Eesti lagedast rannaalast.

Tuuleelektri lagi käes?

"Tuuleelektri tootmisel on varsti lagi käes," on Maalehele öelnud Tallinna tehnikaülikooli dotsent Rein Oidram. Kui praegu on töötavate tuulikute koguvõimsus ligi 32 megavatti, siis Eesti Energiaga on sõlmitud liitumislepinguid veel 484 MW jagu ning liitumisi on taotletud tervelt 836 MW jaoks. Samas võib suvel riigi elektritarbimine langeda kõigest 400 MW peale.

00:45 26.03.2007
utopist: Tuulikud+jäähallid
Kuna on plaanis ehitada igasse maakonda vähemalt üks tehisjääga hokiväljak siis võiks just tuulikud olla tulevikus need,mis aitavad kompenseerida seda energiakulu mis on vajalik jääkülmutusseadmete tööshoidmise tarbeks ehk riik saaks nõuda tuulikute omanikelt koostööd jäähallidega jne.
Teata sobimatust kommentaarist07:41 26.03.2007
kas ka odavam...
EEsti Energia pakutavast elektrist?
Teata sobimatust kommentaarist09:03 26.03.2007
Nimiarvamus:
Taastuvelektrile hinna hääletamisega riigikogus on toimunud kõige ulatuslikum ‎korruptsioonijuhtum Eesti ajaloos, kus riigiettevõttest kanditakse raha parteide suurannetajate - ‎erafirmade omanike taskutesse . ‎
Selgelt on tekkinud parteidele kasulik huvigrupp annetajana kuna taastuvatest energiaallikatest ‎tootmisel kasum sõltub otse seadusandja kehtestatud tariifist
Uue hinna kehtestamisega taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale ja selle vajalikkust ‎katvate loosungite varjus sõlmitakse tegelikult kokkuleppeid tulude tekitamiseks, millest annetada ‎poliitilistele parteidele valimisjärgsel perioodil. ‎
Ainuüksi 400 miljonit põhjendamatut kasumit tähendab täiendavaid väljaminekuid igale elanikule ‎imikust -raugani ligi 300 kr aastas ehk pere peale 1200 krooni. ‎
Lisaks sellele veel järjekordne miljardilise konkurentsi reeglite rikkumise trahvi ähvardus. ‎
Kui reaalne see on, näitas suhkrutrahvi kaelatõmbamine Partsu valitsuse poolt Eesti ‎maksumaksjale.‎
xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx
Einari Kisel: Kuldne alternatiivelekter (31)‎
‎20.02.2007 00:01‎
Einari Kisel, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja ‎
Eelmisel nädalal otsustas riigikogu tõsta märkimisväärselt taastuvelektri kokkuostu hindu, seniselt ‎‎81 sendilt 115 sendile kilovatt-tunni kohta. ‎
Mitu energiaettevõtjat ja isegi rohelised on tõdenud, et uued kokkuostuhinnad on üllatavalt kõrged. ‎
Eestist võib leida elektritootjaid, kelle kasumimarginaal kasvab uute toetuste tõttu üle 70 protsendi, ‎ka mõne tuulikuprojekti kasumimarginaal ulatub nendest hindadest lähtuvalt üle 40 protsendi, samas ‎kui üldjuhul on energeetikas kasumimarginaal 10-20 protsenti. ‎
Mõne aasta pärast maksame igal aastal elektri hinna kaudu üle miljardi krooni nendele jaamadele ‎toetuseks, ligi 400 miljonit