Elektri hind võib 1. jaanuarist kahekordistuda

Elektri hind võib 1. jaanuarist kahekordistuda
14.03.2008

energia.ee
Majandusministeerium arutab Eesti Energiaga kulisside taga, kas peaks Eesti elektrituru täielikult avama juba 1. jaanuarist 2009. Mitte 2013. aastal, nagu siiani lubatud.
Ennetähtaegne turu avanemine tähendaks, et elektri hind tõuseb kümne kuu pärast üleöö vähemalt kaks korda nii eratarbijatele kui firmadele.



Nii mõnelegi suurettevõttele, näiteks Kunda tselluloositehasele, võiks selline ootamatu käik anda pikema aja jooksul lausa surmahoobi.

Küsimus polegi selles, kas ja millal turg avada. Küsimus on eelkõige ebamäärastes signaalides, mis riik energiaturule annab. Kümme kuud enne turu võimalikku avamist ütleb majandusministeerium, et korraldab märtsist maini kestva foorumite sarja, et asja ühiskonnaga arutada.

Ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel ütleb, et kuna Eesti Energia turuosa Eesti elektritootmises on 98 protsenti, tekib küsimus, kas turg avanedes üldse toimiks. Kodus Eesti Energial konkurente pole, lähinaabruses ka kellelgi elektrit üle ei ole. Samuti napib kaableid, millega saaks naabritelt elektrit osta.

Praegu on Narva jaamades fikseeritud elektri hind ilma võrgutasude ja saastekvoodi tasuta 26 eurot MWh. Põhjamaade elektribörsil on viimastel aastatel hind kõikunud vahemikus 20–70 eurot Mwh ning on praegu 40 euro kandis.

Eestis lastaks turu avanedes hind vabaks. “Võib tekkida olukord, kus Eesti Energia kuritarvitab oma turupositsiooni. Kuna ülekandevõimsusi napib, võib ta tõsta elektri hinna veel kõrgemaks kui Põhjamaades. Kas keegi sellist hinda ka aktsepteerib, on küsimärk,” ütleb Kisel.

Kiseli arvutuse kohaselt läheks turu avamine Eesti tarbijatele maksma mitu miljardit krooni. Kuid asjal oleks ka hea külg: avatud turg elavdaks investeeringuid siinsesse elektritootmisse, praeguses ebaselguses ja madala hinna tingimustes pole keegi neid teha tahtnud.
“Selleks, et kerkiksid uued elektrijaamad ning elektrisüsteem saaks uuendatud, on vaja teada, milliseks kujuneb turuhind. Kõige parem on turuhinda tekitada turu avanemisega. Nii saab selgeks, milliseid jaamu on mõttekas ehitada ning milline tehnoloogia on konkurentsivõimelisem,” leiab Kisel. Samal seisukohal on ka Sandor Liive.

Küll aga tekib eriarvamusi suurtarbijatel. Kunda Nordic Cementi haldusdirektor Arvo Vainlo virutab Ekspressi elektri hinna küsimuse peale lausa toru hargile.

Kunda tselluloositehase finantsjuht Riia Ratnik ütleb, et elekter moodustab tehase toodangu omahinnast tervelt 22 protsenti, olles üks olulisemaid kulukomponente. “Praegu on raske mingeid arvutusi teha. Meil on fikseeritud hindadega leping Eesti Energiaga kauemaks kui 2009. aasta. Aga igasugused suunad ja plaanid muutuvad Eesti energeetikas isegi mitte kuudega, vaid nädalatega. Kord on roheline energia, siis tuumajaam. Seetõttu oleme äraootaval seisukohal,” ütleb ta murelikul toonil.

Eesti Energiaga konkureeriva Baltic Energy Partnersi asutaja ­Peeter Pikk leiab, et elektrituru avamine tuleval aastal oleks energiapoliitiliselt väga õige otsus, kuid selle vastuvõtmine on poliitiliselt äärmiselt raske. “See nõuaks poliitikutelt nii tarkust kui ka otsustusjulgust.

Võimalik oleks ka poliitiliselt lihtsam variant – avada turg kõigile äriklientidele, säilitades eratarbijatele võimaluse osta põlevkivist toodetud elektrit reguleeritud hindadega kuni aastani 2013.”