Eesti päevalahe artikkel:Eesti esimene tuulegeneraator sai 20 aastat vanaks

Eesti esimene tuulegeneraator sai 20 aastat vanaks (1)

Esimese tuulegeneraatori valmistas Virumaa külamees Uno Illipe oma lõbuks.

20. märts 2006 00:00




FOTO: Avo Seidelberg Praegusel tuuleparkide ajastul on paslik meenutada, et Virumaa mees Uno Illipe pani oma kätega ehitatud tuuliku püsti 20 aastat tagasi ning see töötab siiani.
Kes on sõitnud Lüganuselt Kiviõli suunas või vastupidi, nendele ei ole jäänud märkamatuks Erra-Liiva männiku servas asuva Illipe maja juures kõrge betoonposti otsas töötav tuulegeneraator, millelt saadav elektrienergia kütab kuumaks köögi- ja saunavee. Näiteks sauna 400-liitrise boileri vesi on alati kuum. Uno Illipelt on tuulegeneraatori ehitamise kogemusi käinud saamas paljud ettevõtlikud mehed üle Eesti.


Täna 75-aastane Illipe töötas sõja ajal poisikesena Küttejõu kaevanduses elektriku õpilasena ja elektrikuna, pärast sõda aga Püssi elektrijaamas. Uno on alati olnud nutikas ja hinnatud töömees, kellele kunagi omistati vabariigi teenelise energeetiku aunimetus.


Lisaks sellele teatakse teda siinkandis lugupeetud laulumehe ja trompetimängijana, kelle kohta kostetakse: oleks Unol veel inseneriharidus, mida kõike ta siis oleks teinud ja kuhu välja jõudnud! Sõda aga tõmbas õppimisvõimalustele kriipsu peale ja töö kõrvalt õppides piirduski ta põhiharidusega.


Tuulepoiss tööle


Kuigi elekter oli 20 aastat tagasi odav, ei andnud Illipele rahu, et tuul niisama kasutult mööda vihiseb.

“Jalgrattaga sõites tunnetasin sõitmist raskendavat tuuletakistust ja siis mõtlesingi, et peaks selle halva tuulepoisi kuidagi tööle panema. Tuulegeneraatori valmistamise mõte tiksus mul peas mitu aastat. Arvasin, et mul on elektri alal piisavalt teoreetilisi teadmisi. Metallitöö ei olnud ka võõras. Ainult tahtmisest ei piisanud, oli vaja muretseda tööriistad ja seadmed. Nende valmistamisest alustasingi,” selgitas Illipe.




Uno Illipel õnnestus vanaraua hinnaga osta täiesti amortiseerunud metallitreipink. Ta restaureeris selle, valmistas elektrikeevitusaparaadi, tegi elektripunktkeevituse seadme, valmistas mitmesugused rakiseid ja hankis erinevaid tööriistu. Õnnestus hankida sõjaaegne elektrilokomobiil, mis oli vägede taandumisel lõhatud. Siis läkski ehitamiseks.


Generaator ja selle juurde kuuluv automaatika töötab tänaseni nagu kellavärk. Maksimumvõimsus on 8 kW ja maksimumpinge 220V. Nõrga tuule korral on näitajad madalamad, aga kõrgemale minekut piiravad automaadid. Tormi korral on võimalik tuulegeneraator seisma panna.




Treipink sauna peale


•• Leiutamishoog ei ole Illipel raugenud ka pensionäripõlves. Viimastel aastatel on tema hobiks saanud puidutöötlemine ning selle jaoks valmistas ta ise puiduhöövelpingi. Ka selle pingi puhul on ohutustehnika täielikult tagatud, sest Uno ei kasuta tavalisi peitleid, vaid on varustanud oma treipingi spindlikruviga, millel saab lõiketerasid vahetada. Nii võibki abikaasa Aino muretu olla, kui Uno mööda treppi sauna peale oma “värkstuppa” läheb.

Kindlasti ei olnud see esimene tuulegeneraator Eestis. 1970ndatel oli veel üleval ja käis ringi (ilmselt voolu siis enam ei kasutatud) kahe labaga tuulegeneraator Orava raudteejaama juures. Ilmselt oli selliseid generaatoreid enne kogu maa elektrifitseerimist veelgi.


klaus 20. märts 2006 01:09:53
Teata sobimatust kommentaarist
Tuulegeneraatoreid rakendati Eestis juba enne teist maailmasõda. Järjepidevalt töötavate kohta ei tea öelda


obrigado 20. märts 2006 05:44:35
Teata sobimatust kommentaarist
pole vahet,kes esimene! hakkajaid mehi on ikka olnud,tore on!


lihtsameelne 20. märts 2006 06:38:36
Teata sobimatust kommentaarist
Mäletan kindlasti, et kohe pärast sõda oli Viljandimaalgi Pahuvere Vanamõisas talumehel posti otsas generaator. Küll mitte järjepidevalt töötav. Üksikasju ei tea, olin tollal laps. Küllap oli neid väikesi Eestimaal palju, eesti mehed on tehnikavallas nutikad.


Frees 20. märts 2006 08:31:31
Teata sobimatust kommentaarist
Taustapildi ja leheandmete põhjal tundub omaaegsetest, enamasti alla 1kW tuulegeneraatoritest märksa võimsam ja kapitaalsemalt teostatud värk olevat. Kuldsete kätega mees. Edu talle!


Ville 20. märts 2006 08:38:29
Teata sobimatust kommentaarist
Ka Kihnu saarel on tuulegeneraator olnud püsti juba väga ammu, vähemalt 30 aastat tagasi. Aga mis sellest. Venemaal leiutas auruveduri vedurijuhi poeg. Siiski müts maha meistrimees Uno ees, et viitsib asjaga jännata. Oleks selliseid hakkaijaid rohkem!


trell 20. märts 2006 09:19:45
Teata sobimatust kommentaarist
Oluline fakt on see, et generaator on töötanud 20 aastat. Uutele ja kaasaegsetele generaatoritele lubab tootja juba 25 aatast tõrgeteta tööaega. Rääkige veel, et tuuleelekter on kallis!


BSApea 20. märts 2006 09:42:19 5
Teata sobimatust kommentaarist
Trell, tuuleelekter on kallis kui seda ajada ühtsesse elektrisüsteemi.


trell 20. märts 2006 10:04:41
Teata sobimatust kommentaarist

Kindlasti mitte. Ei maksa unustada lihtsat tõsiasja, et elektrivool ei ole muud kui potentsiaalide vahe.



BSApea 20. märts 2006 11:15:47
Teata sobimatust kommentaarist

Nii lihtsustatud läheneminine võib kehtida ainult alalisvoolu puhul ja tegelikult ei kehti isegi seal, sest ei maksaks ikkagi segi ajada voolu ja pinget. Pinge ei ole midagi muud kui potensiaalide vahe.


Selleks, et müüa elektrienergiat ühtsesse võrku on müüdava asja üheks põhikriteerium sagedus.


Ei hakka keerulisi tehnilisi nüansse välja tooma, piisab kasvõi "Võrgueeskiri" §18. "Elektrituuliku ja tuulepargi suhtes kohaldatavad nõuded" https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=603256 pilguheitmisest.



trell 20. märts 2006 11:38:05
Teata sobimatust kommentaarist

Pole pinget pole ka voolu. Usu, ma tean väga hästi millest ma räägin. Sageduse paigashoidmine ei ole mingi eriline probleem. Ma olen juba 4 aastat selle alaga päris edukalt tegelenud.



BSApea 20. märts 2006 12:01:40
Teata sobimatust kommentaarist

Selge, siis on põhjus leitud, miks me ei saa vene elektrivõrgust ennast kuidagi lahtiühendatud. ;)


"Edukalt" saabgi hetkel (viimased 4 aastat) tuuleenergia müügiga tegelda, sest see on kallis ja riiklikult ülemakstud asi.



trell 21. märts 2006 05:14:01
Teata sobimatust kommentaarist

Aga niks peaksimegi ennast vene võrgust lahutama. Mida suurem võrk, seda stabiilsem.


Riiklikult ei ole midagi ülemakstud, lihtsalt EE kasum väheneb selle arvelt ning see neile ei meeldi. Sellest ka üldsuse väärarusaam.



Olev 20. märts 2006 10:41:35 1
Teata sobimatust kommentaarist
Tubli mees, kuldsete kätega mees ja hea tehnilise taibuga! 8 kw on väikeses majapidamises kõva sõna. Sellistest inimestest võiksid ajalehed rohkem kirjutada, mitte aga poliitikute ümber jahuda ja kõmu üles keerutada.


Ajakirjaniku kapsaaeda siiski väike märkus - alalõigu pealkirjast selgub, justkui paigutati treipink sauna peale, jutust selgub aga, et puiduhöövelpink hoopiski. Sellel peaks oskama vahet teha!


tundmatu 20. märts 2006 18:09:38
Teata sobimatust kommentaarist

jutt on siiski puidutreipingist,mitte höövelpingist.



Eesti-mees 20. märts 2006 13:07:26
Teata sobimatust kommentaarist
** Uno on alati olnud nutikas ja hinnatud töömees, kellele kunagi omistati vabariigi teenelise energeetiku aunimetus.**


Jah, nende ENSV *teeneliste* kultuuri- kunstitegelaste ja muude põhjendamatute aunimetustega lahustati ka tõelised tegijad rämpsu sisse ära.


Tore on, kui saab vahest lugeda ka mõistlikku olukirjeldust. Juttu mehest, kes nautinud tehnikamaailma.


Seda tuulejaama vaatasin kõrvalt ka mina seal metsaserval ja mõtlesin, et tublid tegijad pole siitmailt veel kuskile kadunud.


Kahjuks artiklis puuduvad ammendavad andmed selle kohta, kui palju on mees raha kokku hoidnud üldelektri tarbimisest hoidumisel ja ka muud majanduslikku laadi näitajad.





Eesti mees.


Juss 20. märts 2006 13:28:51
Teata sobimatust kommentaarist
Enne teist ilmasõda oli ikka hakkajamatel taludel väike tuulik auto generaatoriga katusel. Akud olid toanurgas ja elektrivalgus seega omast käest võtta! Praegustes tingimustes aku laadimine on kahtlase väärtusega aga kütmine ja vee soojendamine maa majapidamistes peaks hästi ära tasuma.


Radarimees 26. veebruar 2007 11:48:46
Teata sobimatust kommentaarist
Artikli autor ja kommenteerijad võiksid lugeda ka siit: http://www.hot.ee/raadiotuba/aglotg.html - sealmainitud Artur Naabril oli tuulegeneraator töös kogu Nõukogude perioodi. Üle 20 aasta täätanud tuulegeneraatoreid võib leida Muhus Linnuse külas, Kassaril Orjakul ning mujalgi.


Rauni 06. jaanuar 2009 23:57:37
Teata sobimatust kommentaarist
Vahva :)