Biomass...

Elektri ja soojuse koostootmine biomassi baasil
Kasutada ära katlamajade puitkütusekatelde koostootmise seadmetega asendamise tehnoloogiliselt otstarbekas potentsiaal, installeerides 31 MW elektrilist võimsust. See lubaks puitkütustest koostootmise baasil täiendavalt toota kuni 830 GWh soojust ja 164 GWh elektrit. 2010. aastaks prognoositud Eesti elektritarbest moodustaks see 2,2 - 2,7%. Vajalik investeering oleks 650-900 milj. krooni.
Siia lisandub biogaasist toodetud elekter. Praegu annab Pääsküla prügilagaasil töötav üks gaasimootor aastas 6-7 GWh elektrit. Prügilagaasi ning heitvete mudast, sõnnikust ja suuremates linnades tekkivatest toidujäätmetest saadava biogaasi baasil saaks seda numbrit mitmekordistada. Arvestades kokku 3 MW lisandumist, võiks 2010.a. arvestada 25 GWh toodetud elektriga, mis moodustaks Eesti tarbimisest 0,3-0,4%. Investeerida tuleks 55 (prügilagaas) kuni140 (biogaas) milj krooni.
Taastuvelektrina tuleb arvele võtta mustleelise baasil toodetud elektrienergia, mida ametkondlikel andmetel toodeti 2001. aastal 11,2 GWh. 2010. a. tarbimisest moodustaks see 0,1-0,2%. Tselluloosi- ja paberitööstuse arenguga võib see number oluliselt suureneda.
Tuuleenergia
50 MW elektrituulikute aastatoodangu 123 GWh (mis moodustab 1,7-2,0% 2010.a. tarbimisest) lisamisega eelnevale ongi nõutav 5,1% taastuvelektrit täidetud. Tuulikute rajamiseks ja võrguga ühendamiseks on vaja investeerida ca 950 milj. krooni ja osta reguleerimisvõimsust ca 30 milj krooni eest aastas.
Tuuleenergia omab kõige suuremat potentsiaali ja täiesti võimalik on kogu 5,1% eesmärgi täitmine ainult tuulikutega. Selleks on vaja rajada 140-170 MW võimsusi, investeerides tuulikutesse ja elektrivõrguga liitumisse 2460-2740 milj krooni, ehitades reguleerimiseks ca 80 MW gaasiturbiine umbes 640 milj krooni eest ja moderniseerides nelja Narva EJ bloki võimsuse primaar- ja sekundaarregulaatorid 120-180 milj krooni eest.
Muud
Kõige olulisem oleks kokkulepe Venemaaga Narva HEJ ühiseks haldamiseks, mis annaks meile ühe 41 MW hüdroagregaadi kasutamise võimaluse. Saadav elektritoodang oleks ca 200 GWh, mis moodustaks 2,8-3,3% 2010.a. tarbimisest. Lisaks saaksime mõningast leevendust elektrituulikute võimsuse kompenseerimise teravale probleemile.
Biokütuste põletamine segus põlevkiviga Narva EJ uutes keevkihtkateldes nõuaks biokütuse (puidu, õlgede, jm) vastuvõtu, lühiajalise ladustamise, põletamiseks ettevalmistamise ja sööteseadmete ehitamist, mis võiks tulla kõne alla pärast põlevkivikatelde piisava töökindluse saavutamist põlevkivil. Biokütuste veokaugused võivad aga kujuneda ebamajanduslikult suureks. Samuti võib ette näha kütuse hankimise raskusi, sest praegu on puitkütuse turg jõudnud end praktiliselt ammendada ja uue suure tarbija lisandumisel tõuseks esiteks kütuse hind ja arvatavasti tekiks kiiresti ka kütusepuudus. Ainsaks reaalseks lahenduseks täiendava kütuse hankimisel võiks kõne alla tulla energiametsa või energeetiliste põllukultuuride kasvatamine. Seegi tõstaks kütuse hinda ja nõuaks ettevalmistavat aega. Viimatimainitud asjaolu piirab ka biokütustel elektri ja soojuse koostootmise laiemat arengut.
5,1% Eesti sisemaisest elektri tarbimisest saab katta taastuvate energiaallikate arvel aastal 2010, kui nende baasil toodetakse 300-360 GWh elektrienergiat. Selle koguse eest tuleb maksta 90-144 milj krooni ostuhinna toetust.
Võetud meetmed
Taastuvate energiaallikate kasutamist elektrienergia tootmisel reguleerib elektrituruseadus, mis jõustus 2003. aastal ja mida täiendati 2004. aastal (RT I 2003, 25, 153; 2004, 18, 131; 86, 583). Taastuvate energiaallikate kasutamise soodustamiseks elektrienergia tootmisel on kehtestatud järgmine regulatsioon :
1. võrgu arenduskohustus (§66);
2. taastuvate energiaallikate määratlus (§ 57);
3. taastuvatest energiaallikatest tootmise nõuded (§ 58);
4. taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused kui seda kasutatakse koos fossiilkütustega (58);
5. päritolutunnistus (§ 58);
6. taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ostukohustus (§ 59);
7. ühesugustel tingimustel osutatavad võrguteenused (§65);
8. ühesugused ülekande ja jaotuse võrgutasud (§71);
9. tarbija teavitamine elektrienergia tootmiseks kasutatud kütustest ning tekitatud keskkonnamõjust (§75).

Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal siseriiklikus brutotarbimises oli 2004.a. alla 1%, kuigi 2003.a. leidis aset hüdro- ja tuuleenergia tootmise 2,7-kordne kasv 7 GWh lt 2002. aastal 19 GWh-ni 2003. aastal. Aasta 2005 lõpuks oli taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal siseriiklus brutotarbimises 1,2%.
Käesoleval ajal on ette valmistatud ja esitatud Vabariigi Valitsusele edasiseks menetlemiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis esitab taastuvate energiaallikate kasutamise soodustamiseks uue, eelmisest tõhusama skeemi.
Hetkel kehtiv seadus kohustab võrguettevõtjat ära ostma (hinnaga 81 senti/kWh) kogu taastuvtootja toodetud elektrienergia oma võrgu kadude piires. Selle toetusskeemi peamine puudus on see, et võrguettevõtja, kellel puudub elektrienergia müügi tegevusluba, ei saa osta rohkem elektrienergiat kui moodustavad tema võrgu kaod. Eelkõige tekitab see asjaolu ebakindlust suurtele nn tuuleparkidele, kes on liitunud (või soovivad liituda) põhivõrguga – väikese elektrienergia tarbimisega perioodidel (näiteks suveööd) on põhivõrgu kaod väikesed ning seega ka ostukohustus väike. Seaduse ettevalmistamise ajal 2002. aastal ei olnud võimalik ette näha nii kiiret suurte tuuleparkide arengut ning seetõttu käesoleval ajal kehtiv toetusskeem enam päris hästi ei sobi seatud eesmärgi saavutamiseks (ei tuuleparkide ega süsteemi seisukohast). Samuti ei näe kehtiv seadus mingisugust toetusskeemi ette tõhusa koostootmise edendamiseks, mis aga on üks direktiivi 2004/8/EÜ (jõustus 2004. a.) põhieesmärke (tõhusa koostootmise toetamine ning seeläbi varustuskindluse tõstmine ja primaarenergia säästmine, kasutades mõistlikult elektrienergia tootmisel tekkivat soojusenergiat või vastupidi, koos soojusenergiaga toota ka elektrienergiat).
Eelnõu esitab taastuv- ja koostootjatele sellise toetusskeemi, mis võimaldab tootjatel kasutada endistviisi ostukohustust või müüa ise oma toodangut ning saada võrku antud ja müüdud elektrienergia eest toetust. Toodetud elektrienergia eest võivad ühte kahest toetusvõimalusest kasutada kõik taastuvtootjad.
Ostukohustus on pandud põhivõrguettevõtja nimetatud müüjale, kuna põhivõrguettevõtja ei tohi tegeleda ostu-müügi tegevusega. Taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergiat ostetakse endiselt hinnaga 81 senti/kWh.
Lisaks ostukohustuse kasutamisele on nüüd taastuvtootjatel võimalus saada toetust võrku antud ja müüdud elektrienergia eest. See võimalus peaks ärgitama tootjaid aktiivselt tegelema müügiga, kuna see annaks võimaluse oluliselt rohkem teenida kui ostukohustust kasutades (praegu on Narva elektrijaamade piirhind 41 s/kWh, seega toetus võimaldab teenida 41+50 = 91 s/kWh).
Pikendatud on ka toetusskeemi kasutusaega : 12 aastat alates tootmise alustamisest (praegu kehtiv seadus sätestab, et toetusskeem kehtib 7-12 aasta jooksul, kuid mitte kauem kui 2015. a. lõpuni).
Üldises toetusskeemis sätestatakse tuult energiaallikana kasutavatele tootjatele alates 2009. aastast üks piirang : nimelt makstakse neile toetust või võimaldatakse kasutada ostukohustust niikaua, kuni jooksvas kalendriaastas saavutatakse Eestis toodangu piir (tõenäoliselt 300 GWh), sellest piirist enamtoodetud elektrienergia peavad tootjad maha müüma turuhinnaga ja ostukohustust või toetust kasutamata. Arvestust peetakse iga kalendriaasta kohta eraldi. Tuuleenergiast toodetud elektrienergia ostukohustuse või toetuse maksmise sidumine toodangu iga-aastase kogusega on tingitud Eesti elektrisüsteemi tehnilisest eripärast – süsteemis puuduvad kiiresti reguleeritavad elektrijaamad tuulest toodetud elektrienergia tasakaalustamiseks.
Lisatud on täpsustus, et tootja nimetab ise oma määratud tarne, mida ta soovib müüa ostukohustust kasutades. Tootjad, kes toodavad elektrienergiat taastuvast energiaallikast alla 1 MW tootmisvõimsusega elektrijaamas, võivad müüa oma toodangut avatud tarnena.