Algas võidujooks a la kes jääb elama

Algas võidujooks tuuleparkide rajamisele (0)

23. august 2004 07:20



TALLINN, 23. august (EPLO) - Kuna aastaks 2010 peab tuuleenergia osa kogu Eestis toodetavas elektris kasvama 5,1 protsendile, on alanud võidujooks paremate kohtade broneerimiseks, kirjutab Äripäev.
Praeguseks on Eesti Energiasse laekunud 16 taotlust tuuleenergia tootmiseks. Nende projektide teostamine tagaks 60 000 pere elektrivajaduse. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Jaan Tepp ütles, et kui algul käisid pinda sondeerimas peamiselt sakslased, siis nüüd tunnevad asja vastu rohkem huvi Skandinaavia maade esindajad ja ka venelased.


“Buum on esialgu rohkem virtuaalne,” sõnas Tepp, kelle sõnul kohalikud ettevõtjad alles positsioneerivad ennast sellel turul ja otsivad rahastamisvõimalusi. Ühe MW tuuliku püstipanek läheb maksma 16 miljonit krooni. Kaks korda võimsamate tuulikute rajamine 20–25 miljonit krooni. Lähima aasta jooksul kavatsetakse tuuleparkidesse investeerida 500 miljonit krooni.


Et tuuleenergia tootmine ära tasuks, peaks Eesti Energia tuuleparkidelt ostetava elektrienergia kWh hinda tõstma praeguselt 76 sendilt 98 sendile. Kodutarbija jaoks tähendaks see aastaks 2010 hinnatõusu 2 sendi võrra ühe KWh eest. “Vastu saame aga puhtama looduse ja väiksemad saastetasud,” lausus Tepp.


Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov ütles, et tuulikuid tuleks Eestis püsti panna nii palju kui võimalik, sest tegu on loodust säästva energiatootmisega, kuid seda ei tohiks teha kellegi teise arvel.


“Kui tuuleenergia hinnaks on loodushoid, siis nii tuleks ka öelda ja lisaraha peaks tulema keskkonnamaksudest, mida põletajad maksavad ja tuulajad ei maksa,” lausus ta. Riigile kuuluvat Eesti Energiat ei tohiks tema hinnangul sundida elektrit kallilt kokku ostma.




Jostovi sõnul pole tuuleparkide rajamine praegu Eestis väga perspektiivikas äri, sest neid kohti, kus kogu aeg piisava tugevusega tuul puhuks, pole kuigi palju. Põlevkivienergiale ta seejuures mingit ohtu ei näinud, sest elektri tarbimine kasvab igal aastal 2,5–3 protsenti ja kümne aasta pärast on see juba 30% suurem kui praegu.


Praegu tegutseb Eestis kolm tuuleparki seitsme tuulikuga. Prognoosi kohaselt tegutseb Eestis viie aasta pärast umbes 60 tuulikut.


Hiiumaale pandi esimene kasutatud tuulik 1997. aastal püsti Taani riigiabi raames, Saaremaal Sõrve sääres töötab samuti kolm väiksemat sorti kasutatud tuulikut.


Virtsu kolmest tegutsevast tuulikust kuulub üks Eesti Energiale ja kaks Saaremaa firmale Roheline Ring. Oma esimese tuulepargi projekti teotuseks sai Roheline Ring Euroopa Liidust 3,3 miljonit krooni, mis moodustas 14% kogu investeeringust. Libliku hinnangul on tuulepargi rajamine kulukas ja aeganõudev, mistõttu paljud küll broneerivad endale liitumisvõimaluse, kuid hiljem siiski loobuvad.


Eesti Energia teatel on populaarsemaks piirkonnaks tuuleparkide rajamisel Eesti läänerannik ja saared, kus on aga suhteliselt nõrk elektrivõrk.


Põhiprobleemideks on pinge kõikumine ning elektrivõrgu läbilaskevõime. Eesti Energia Põhivõrgu kliendihalduri Marie Kalmeti sõnul on lahenduseks piirkondliku võrgu tugevamaks muutmine, millega praegu aktiivselt tegeletakse.


Liitumistaotlusi on esitatud ja pakkumisi väljastatud ka Kirde-Eesti regiooni, kus Põhivõrgul on tugev võrk, kuid sealgi on elektrituulikute koguarvu piiravaks teguriks reservvõimsuse suurus. Lisaks elektrivõrgu tehnilistest piirangutest tulenevatele probleemidele tuuleparkide liitumisel on teiseks oluliseks kriteeriumiks maa omamine. Tuuleparkidele sobivaimad asukohad on mereäärsed piirkonnad, kus vaba maa ressurss on piiratud.