Maaleht:)))

Elektriveskid Läänemaale
21.02.2002

Hanila valda Rõustesse ja Virtsu rajatakse tuulejõujaamu

Kaks firmat – mandrimeeste Renewable Energy Group OÜ ja saarlaste OÜ Roheline Ring plaanivad Hanila valla Rõuste ja Virtsu rannamaadele tuulepargid rajada.

Võimalik, et esimesed tiivikud hakkavad seal juba sügisel Läänemaa tuult elektrienergiaks muutma.

Tuult palju, raha vähe
Eesti mererannad ja -saared on tuulerikkad. “Euroopa kohta väga head,” kinnitab aastaid meie rannikutuuli mõõtnud Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi teadur Vello Selg. “Tuulepargid võiksid katta kümnendiku Eesti vajadusest elektrienergia järele ehk toota aastas 700 miljonit kWh elektrienergiat.”

Eesti Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni tegevjuht Jaan Tepp: “Meie eestvõttel on loomisel tuuleenergeetika krediteerimise ja finantseerimise fond. Koostööd selleks teeme EBRD, Hansapanga ja riiklike institutsioonidega. Sihiks on pehmed laenud, riskide pehmendamine jms. Jalad alla võib fond saada käesoleva aasta teises pooles.”

Renewable Energy Group OÜ (REG) usaldusmees Rõuste rannas Sulev Vamper ütleb, et siin puhuvad tugevad tuuled. Teiseks on siin alajaam, kuhu tuulegeneraatorid ühendada, ei pea lisaks ehitama pikki elektriliine.

Kolmandaks ei nõua ülesaamatut kulu juurdesõidutee. Eriti tähtis on tee jõujaama monteerimise ajal, mil siin hakkavad sõitma võimsad kraanad, tuleb vedada suuri ja raskeid jõujaamade osi.

Vamperi hinnangul saab olulise osa teest ehitada endisele Vene tagavaralennuväljale, sel kõva põhi. “Head tingimused on ka Virtsus, sinna viib Risti–Virtsu maantee, sealgi on alajaam, sealgi on tuuline.”

Teadur Vello Selg selgitab, et tuulegeneraatori tiivik hakkab pöörlema siis, kui tuule kiirus on vähemalt 2,5 m/sek. Ja elektrienergiat on tuulest majanduslikult mõttekas tootma hakata siis, kui tuule kiirus on 4–5 m/sek.

Rõustes ja Virtsus on tuulegeneraatorite töökõrgusel tuule kiirus 7–8 m/sek. Selge lisab, et nii on see enamasti küll talvel. “Ent just siis vajataksegi kõige rohkem elektrienergiat.”

Tuuleenergeetika edendamiseks on vaja kohaliku võimu toetust. Hanila vallavanem Arno Peksar ütleb, et oleks olnud rumal nende firmade pakkumised tagasi lükata. “Nad läheksid mujale ja paneksid oma tuulegeneraatorid seal püsti.”

Peksar arvab, et mõne aja pärast võib valda ka töökohti juurde tekkida, sest tuulegeneraatorite külge on kavas ka vaateplatvormid ehitada. “Ning siis hakkavad turistid käima,” ennustab vallavanem. “Meie rahvas teenindab, toidab ja majutab neid.”

Esialgu lähevad REGi ja OÜ Roheline Ring (RR) teed paralleelselt, pärast aga lahku.

REGi juhatuse esimees Lars Mach: “Eestis registreeritud REG põhineb Saksa ja Taani kapitalil. Meil on huve ka Saare-, Hiiu- ja Harjumaal, Lätis, Leedus jm. Kui oleme Eestis edukad, hakkame kõiki oma projekte Tallinnast juhtima.

Tahame Rõustesse ja Virtsu üles panna kümme tuulegeneraatorit koguvõimsusega 15 000 kW. Tuulikud ostame Taanist, omal alal maailma suuruselt teiselt firmalt N.E.G Micon, kes tuulejõujaamad üles monteerib, neid garantii ajal hooldab ja kohaliku kaadri välja õpetab.

Meie firma elektrienergiat tootma ei hakka. Välistatud see küll pole, ent investeerimisfirmana kaldume valmis dokumentatsiooni või dokumentatsiooni ja valmis tuulikute edasimüümisele.

Võimalikud variandid
Tuult jätkub nii meile kui ka RRile, nii et selles osas me konkurendid ei ole. Võimalik on koostöö.

Tuulejõujaamad teenivad ennast tasa 8–10 aasta jooksul, ekspluatatsioonis on need vähemalt 20 aastat. Elektrienergia müügist saadav tulu ei pruugi olla ainuke – tuulikuid saab varustada linnuvaatlusplatvormiga, nende külge saab monteerida GSM-antenne, nad meelitavad ligi turiste.

Eestimaal ringi sõites olen kogenud, et siin ollakse huvitatud tuuleenergeetikasse investeerimisest. Tuul ei kao ju kunagi ja elektrienergiat on alati vaja. Tuleks Saksamaa eeskujul luua fond, kuhu kohalikud juriidilised ja füüsilised isikud saaksid raha panna. Või kus tuulegeneraatorite püstitamiseks vajaliku maa eraldamisega energia tootmises osalised oldaks.

Nii oleks kohalikel teenimisvõimalus, kogu kasum ei voolaks Eestist välja. Ühtlasi aidataks lõhkuda põlevkivienergeetika monopoli.

Tuuleenergeetika on keskkonnasõbralik – ei tee kahju inimestele, taimedele, loomadele. Tuulejõujaamad ei sega põlluharimist ega loomade karjatamist. Üks tuulejõujaam vajab maad ainult mõnikümmend ruutmeetrit.”

Tuult jätkub kõigile
RRi juhatuse liige Ants Ink: “Meie firma märksõna on tuuleenergeetika, edaspidi tahame elektrienergiat toota ka teistest põletamist välistavatest allikatest. Olla loodussõbralikud.

Tuul tuleb, ajab ringi mitme ettevõtte tuulegeneraatorite tiivikuid ja läheb siis edasi. Kui aga firma põlevkivist elektrienergiat ammutab, siis seda põlevkivi ju teine enam kasutada ei saa.”

“RRile pakuvad huvi Lääne- ja Saaremaa,” lisab juhatuse liige Tullio Liblik. “Maad tuulejõujaamade jaoks oleme ostnud mõlemast maakonnast. Oleme Eesti ettevõte, kasutame kohalikku kapitali ja laenuraha. Konkurentsi Eesti tuuleenergeetikas ei ole. Tuul puhub kõigile, ka maad jätkub.

Tuuleenergeetikuid on Eestis praegu kolme tüüpi. Ühed toovad sisse teistes riikides kasutusel olnud tuulegeneraatoreid, teised valmistavad ette tuulejõujaamade dokumente ja realiseerivad neid. Kolmandad lähevad lõpuni – hakkavad tuulest elektrienergiat tootma.

Meie kuulume viimaste hulka. Teiste ettevõtete heaks me ei tööta, energiale peale maksma ei hakka.

Tuulikud ostame Saksa firmalt Enercom või Hollandi firmalt Lager Way.

Me ei lähe oma tuulikutega otse mere äärde. Ilus Rõuste rand jääb puutumata, inimesed saavad seal rahulikult edasi elada ja puhata. Meie tuulikud ei sega merele avanevat vaadet. Rannast veidi kaugemal on küll pisut nõrgem tuul, aga mis sellest. Meile sobib ka viljatu maa.”

Jaanuaris andis Hanila valla volikogu REGile ja RRile loa detailplaneeringu tellimiseks. Ühtaegu planeerimisega peavad REG ja RR nõutama kooskõlastused maakonna tervise- ja keskkonnakaitsetalitustelt, riigi lennu- ja päästeametilt jm.

Mõned allkirjad on juba käes. Kui detailplaneering volikogus kinnitatud, saab ehitama hakata.

Eesti Energia ASiga tuleb sõlmida tuulegeneraatorite alajaamadega ühendamise ning elektrienergia ostu-müügi leping. Eesti energiaseadus ütleb, et juhul kui Eestis alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2% eelmisel aastal toodetud elektrienergia kogusest, peab energia ostja müüjale maksma 90% kodutarbija põhitariifist.

Seadus kohustab turgu valitsevat energiaettevõtjat – praegu Eesti Energia – ostma tema võrguga ühendatud ettevõtjalt alternatiivselt toodetud elektrienergiat.

Mis tuuleelekter maksab?
Seda saab Eestis küsida ainult Tahkunast.

Hiiumaa Biosfäärikaitseala hooldusinsener Indrek Sild: “Tahkuna tuuliku kinkis Eestile Taani ja see on näidisobjekt. 2,4 miljonit krooni maksma läinud projektile eraldas meie pool 600 000 krooni, mis kulus peamiselt ehitus- ja montaa¯itöödele.

Kuigi Tahkuna tuulik elektrienergia tootmise tulukusest päris täpset pilti ei anna, näib siiski, et tuuleenergeetika on põlevkivienergeetikast praegu kaks korda kallim – ühe kWh omahind on vastavalt ca 80 ja 40 senti.

Toodame aastas 300 000 kWh elektrienergiat. Kuna lugeja juba teab, millist hinda tuuleenergeetikutele nende toodangu eest makstakse, võib Tahkuna tuuliku sissetuleku välja arvutada.

Üldiselt oleme sellega rahul. Seda enam, mida enam tõuseb kodutarbijatele müüdava elektrienergia põhitariif. Meie osa sellest on ju ikkagi 90%.

Mõni aeg tagasi kahtlesin tuuleenergeetika mõttekuses, nüüd näen, et sellel on jumet.”