Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad

www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=13051/Majanduspoliitika_kaarel_kilvits.pdf


 Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad. Nad kujundavad suuresti
ühiskondlikku arvamust ja seeläbi kindlasti ka valimistulemusi ning majanduspoliitikat. Tavaline inimene kaldub omaks võtma massikommunikatsioonis levivaid seisukohti. Poliitiliselt
oluliste seisukohtade kujundajaks avalikus arvamuses on tavaliselt poliitiline, sotsiaalne jm eliit,
kes püüab saada masside toetust oma eesmärkide saavutamiseks. Seega täidab avaliku arvamuse
kujundamine objektiivse informatsiooni levitamisega rööbiti ka massidega manipuleerimise
funktsiooni.
     Igal ajaloolisel epohhil, igas tsivilisatsioonis on olnud omad “eksperdid”.
• Primitiivsetes ühiskondades – nõiad, šamaanid, maagid.
• Teoloogilises staadiumis – vaimulikud, preestrid, usujutlustajad.
• Metafüüsilises staadiumis – kriitilised ja skeptilised filosoofid.
• Teaduslik-positivistlikus staadiumis – teadlased.
Tänapäeva  teaduse kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonideks on uute teadmiste tootmine,
kogumine, kasutamine ja levitamine. Teadus mõjutab majanduspoliitikat põhiliselt kahel teel.
• Esiteks mõjutavad teaduslikud teadmised poliitikute käitumist.
• Teiseks uurib teadus konkreetseid majanduspoliitilisi probleeme ja annab poliitikutele ning
ametnikele omapoolsed soovitused.
Kas teadlikult või alateadlikult on riigivõim juba ammustest aegadest alates sallinud mõningaid
sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid, kellel on olnud ilma repressioone kartmata lubatud
tõtt rääkida. Juba keskaegsetes kuningakodades olid olemas koosseisulised narrid, kes võisid
alati välja öelda, mida nad asjast arvasid. Ja hea tava ei lubanud neil selle eest pead maha raiuda.
Ka totalitaarses NSV Liidus oli Teaduste Akadeemia võrdlemisi sõltumatu institutsioon. Kui
NSV Liidu tolleaegne juhtkond andis näiteks käsu akadeemik Andrei Sahharov NSV Liidu
Teaduste Akadeemiast välja visata, jäeti käsk lihtsalt täitmata. Ja tolleaegsel NLKP Poliitbürool
jäi üle vaid hambaid kiristada ning see vastuhakk ära kannatada. Ka üksikisikuna oli akadeemik
NSV Liidus võrdlemisi vaba ja sõltumatu. Kui ta ka enda arvamise omamise ja suu ning sule
pruukimise eest igalt poolt mujalt lahti lasti ja palgalt maha võeti, siis vähemalt akadeemiku tasu
(mis tolle aja standardite järgi lubas siiski väga  lahedalt ära elada) oli talle surmani garanteeritud. Tundub, et selline sõltumatute institutsioonide või üksikisikute talumine on lihtsalt riigi
enesekaitsefunktsioon. Kui ebameeldiv see võimumeestele ka pole, aga ilma selliseid suhteliselt
sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid omamata  jäävad vajalikud hoiatused õigeaegselt
saamata ja olukord muutub nii riigile tervikuna kui ka võimulolijaile isiklikult hoopis ohtlikuks.
     Lisaks eelmainituile (parteid; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeedia; teadus) kuuluvad Eesti reaalses poliitilises ja majanduslikus situatsioonis mõjuinstitutsioonide hulka kindlasti veel õige mitmesugused  rahvusvahelised organisatsioonid, mis
otsustusinstitutsioonide hulka ei mahu.