Nojah,Mart Laar värbas need KGB-lased KAPO-sse ja Edgar Savisaar peitis KGB-laste nimekirjad ära ja andis Venemaale.
- Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajalVaata sama kasutaja kommentaare
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus...
aga tegelikult, kas nii...?!, 27.05.2011 12:02
...mitte CIA mehed häkerdasid...justkui Ilvese kasuks E-valimistel ulatuslik võltsimine..., mida isegi EV Ülekohus tunnistas..., et olulisel määral mõjutanud valimistulemust..., vaid kgb-istid..., ja kelle lõaotsas nii Laar, millele esimese vihje andis veel 1996.a. Eesti Ekspress ühes oma loos..., kui paljud teised...
“Eesti Ekspress” 9. veebruaril 1996. Eesti riiklikku suveräänsust kaitsvas salapolitseis töötasid 1996. aastal järgmised KGB töötajad: Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puussepp, Aleksandr Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt. Eesti Vabariigi valitsus on neile endistele “kagebiitidele”, kel kodakondsus puudus, selle loomulikult andnud – “eriliste teenete eest”.
Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajal, mil siseministri koht kuulus ERSP-le (Parek, Arike). Sel ajal tehti endiste KGB-laste töötamisest kaitsepolitseis riiklik saladus, millest üldsus ei tohtinud midagi teada. Huvitav oleks teada, kas Laar ja Parek võtaksid endale julguse garanteerida endise N. Liidu repressiivorgani töötajate lojaalsust Eesti Vabariigile?
...jah, ja veel 80.ndatest, sh Parek, kes kgb-le allkirja andis koostööks... ja selle eest ka nende kongist vabaks sai..., nagu ka Kelam...vabaduses olles...ja viimane upitatud isegi nüüd Europarlamenti ja vene luure heaks seal spioneerides, kõrvale seatud Ilves, kes veel Vaba Euroopa raadios töötamise ajast väidetavalt kgb-istide nööriotsas...
...ja siis on ka E-valimistulemuste võltsimine ja pantvangid, ühes seoses, mõistetavad, loogiliselt, selleks, et see E-valimistulemuste võltsimine...ja ühtlasi võimust-mõjujõust ilmajäämine...ja kõik sellega seoses avalikuks ei tuleks, siis selleks-milleks ka riigile poliitiline santaaž - pantvangid, ja sellega seoses võimalus loodud, et jällekord see seltkond kgb-iste võimujuures ja riiki salaja lammutamas...jah, kas tehti ära...nn Trooja Hobuse meetodil...?!
sh, kus avalikustamine..., mitte mahavaikimine, kui meie mehi vabal tahtel ja vaikselt ikkagi ei vabastata..., on peamine meie meeste päästetee pantvangistusest, kontekstis Savisaare Moskvas käiguga...ja Venemaa president Medvedjev sekkumisega, sest vaevalt vene luure riskeerib minna jällekord oma presidendi vastu, kui neid jätkuvalt ja tema seljataga teostatud pantvangistamine...sh sanktsioneerimata-teadmata, kinni pidada...ja võõraste kätega varjatuna...
jah, peale seda, kui kõik avalik..., riskeerides saada rahvusvahelist süüdistust - rahvusvaheline terrorism ja kuritegelikuks organisatsiooniks kuulutamine...?!Teata sobimatust kommentaarist10
Vasta - “Eesti Ekspress” 9. veebruaril 1996. Eesti riiklikku suveräänsust kaitsvas salapolitseis töötasid 1996. aastal järgmised KGB töötajad: Vladimir Veitman, Valeri Titov, Uno Puussepp, Aleksandr Repkin, Tatjana Valtbach, Aleksei Posledov, Vladislav Preitlov jt. Eesti Vabariigi valitsus on neile endistele “kagebiitidele”, kel kodakondsus puudus, selle loomulikult andnud - “eriliste teenete eest”.Vaata sama kasutaja kommentaare
Endisi “kagebiite” hakati “organisse” tööle värbama Mart Laari isamaaliseks kutsutud valitsuse ajal, mil siseministri koht kuulus ERSP-le (Parek, Arike). Sel ajal tehti endiste KGB-laste töötamisest kaitsepolitseis riiklik saladus, millest üldsus ei tohtinud midagi teada. Huvitav oleks teada, kas Laar ja Parek võtaksid endale julguse garanteerida endise N. Liidu repressiivorgani töötajate lojaalsust Eesti Vabariigile?
On andmeid, et Jüri Pihli kandidatuuri suurimaks pooldajaks oli tollane peaminister Mart Laar. Mitmed teised “Isamaa” juhtivad poliitikud (Kannik, Hallaste) olevat endisesse “Viru” turvapealikusse suhtunud palju tagasihoidlikuma optimismiga. Kaitsepolitsei šeffi on lausa piiritult usaldanud endine ERSP-lasest siseminister Lagle Parek. Aktiivsest poliitikast eemaldunud Parek suhtles (oma jutu järgi) kapo juhiga väga aktiivselt veel 1996. aastal. Vilja Laanaru kirjutas: “Täiesti tema mõju all oli Parek, kes teda piiritult usaldas. Mulle on jutustatud, kuidas Pihl saatis oma agendid, kes kuulusid ERSP organisatsiooni Võrumaal, ministrile rääkima, kuidas kapo peadirektor on alati toetanud ERSP ideoloogiat.” Jüri Pihli kohta on rääkinud Enn Tarto, et mees oskab ülemustele meeldida. Lagle Parek pidas ministriksoleku ajal paljusid endisi “punaseid” (kes tema ees püüdlikult pugesid) “väga meeldivaiks” inimesteks. Ometi on kummaline, et rohkete KGB-kogemustega endine poliitvang ei suutnud aru saada, et “Viru” turvateenistust võeti okupatsiooniajal juhtima ainult kontrollitud ja süsteemile ustavaid inimesi. Juhuslikke, kes “ERSP ideoloogiat toetasid”, sinna ei võetud.
kas mitte seetõttu jäi Simm aastaid paljastamata, ja Pihli abikaasa Lepa tahtest Simmi kaasosalised Eestis väljaselgitamata, sest tema tunnistajakaitsest ilmajätmisega, hirmutati Simm kaasosalisi välja andma, kas mitte seetõttu puhuti üles Meri kohtuprotsess, isiku ümber, kes ise põgenes Venemaale repressioonide eest, kohtuprotsess, millega venemaa sai ülihea propagandistliku võimaluse meid pikaajaliselt rünnata, nagu ka võimaluse vene noortest meil kasvatada järjepidevalt nn 5 kolonni
Kas Klandorf oli KGB või SSI luuraja, 25.01.2010 14:33
Klandorfist Soomest ja Rootsi luurest.
Pärast seda, kui Rootsi amtühingu tegelased Tallinnas mõrvati, oli Rootsi luurel ja vastuluurel olemas Klandorfi täielik profiil.
Pärast taasiseseisvumist, kui Kaitsevägede vastuluuret asus juhtima Rootsii luuraja A. Rebas oli Klandorf üks esimesi, kes Rootsi luure soosingul sinna tööle võeti. - KGBVaata sama kasutaja kommentaare
fakt-sinijärv on varas 05.09.2009 16:47
Tugev käepigistus vaikivale ajastule! 90 aastat Eesti Vabariiki
ANDO LEPS, 30. juuli 2008
Juttu tuleb EV 90. aastapäevaga seonduvalt president Toomas Hendrik Ilvese omapärasest käitumisest, kui ta autasustas vana „kamraadi” Riivo Sinijärve teenetemärgiga. Siin ei oleks midagi iseäralikku, kui ristisaaja ei oleks väga omapärane figuur meie poliitikas.
Tänaseks on selgunud mitmed Sinijärve „teened”, mille põhjal võis Ilves talle aumärgi anda. Nimelt on Sinijärv olnud aastail 1999–2007 MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) juhatuse liige, aastast 1999 kuni tänaseni nõukogu liige ja aastast 2002 kuni tänaseni nõukogu esimees, mis tähendab seda, et ta on kogu ametisoldud ajal olnud huvide konfliktis, kuna ta ise kontrollis enda poolt vastu võetud otsuseid. Rahavargused EEL-is olevat saanud alguse juba 1999. aastal ja raamatupidamisdokumentidest olevat see selgesti näha.
Asja teeb väga delikaatseks aga asjaolu, et president Ilves oli ise 1999–2004 olnud EEL-i nõukogu ja 1999–2007 juhatuse liige, mis viitab sellele, et ka tema peab vastutama rahadega „halvasti ümberkäimise” eest.
Meedias on väidetud, et EEL-i reformistist juhatajanna Anna-Maria Galojan (26) olevat ühingu rahade eest ja väga lühikese aja jooksul (umbes kolme kuuga), ostnud endale rõivaid ja ehteid ning priskelt söönud umbes ühe miljoni krooni eest!? Oleks huvitav teada, kes on selles kriminaalasjas kahtlustatavad? Kuuldavasti pidi Sinijärve praegu vaevama pikaajaline haigus – depressioon...
Sinijärv oli aastail 1993–1995 EV suursaadik Suurbritannias. Miks ta sealt aga kaks aastat varem ära kutsuti? SL Õhtulehes vihjati, et Sinijärve teenetemärgi saamise põhjus peitub tema tublis tegevuses Eesti esimese suursaadikuna 1990. aastate alguses Suurbritannias.
2003. aastal toimus Tallinnas konverents „Kopenhaagenist Kopenhaagenisse”, kus räägiti Eesti liitumisest EL-iga. Tol ajal oli Ilves Riigikogu liige. Korraldajate pakkumisele võtta Ilves ettekandega esinema või vähemalt osalejate hulka oli Sinijärvel erakordselt järsk vastus : „Ta on juba tühi koht, mittekeegi, mitte kutsuda, ta on juba minevik...” Sellekohane kirjavahetus olevat säilinud ja ka teadjad olemas.
Sinijärv on olnud väga lühikest aega välisminister: 17.04.1995 – 06.11.1995 ehk kuus kuud; eurominister: 06.08.1996 – 01.12.1996 ehk neli kuud; siseminister: 01.12.1996 – 29.04.1997 ehk viis kuud. Kas tõesti on Sinijärvel nii suured võimed, et olla väga erinevates valdkondades tippjuht?
SL Õhtuleht on kirjutanud, et „EÜSi liige Sinijärv on olnud välisminister. Juba siis oli kantsleriks Indrek Tarand. Tiit Vähi valitsus otsustas ja Sinijärv sai ülesande 1995. aastal Tarand ametist vabastada. Sinijärv tegi aga suure vea, rikkudes seltsi sisemisi reegleid, sest ta asus asja ajama EÜSiga kooskõlastamata. Tarand on hiljem tunnistanud, et EÜSi ja riigiametniku tahe ristusid skandaali ajal tõepoolest. Sinijärv lahkus ametist. Seltsi üks vaimseid liidreid Indrek Tarand jäi...”.
Mäletan aega, kui Sinijärv oli siseminister ja pidi vastama minu kui Riigikogu tollase liikme küsimustele Türi pastori Harald Meri ja tema koduperenaise eriti jõhkra tapmise asjus. Ta ei vastanud sisuliselt ühelegi küsimusele. Sain aru, et ta ei tunne asja ja kogu selle probleemi arutelu tundus talle olevat vastumeelne.
Võib-olla saame vastuse sellele ja teistele artiklis tõstetatud küsimustele alljärgnevast?
Kuidas sai alguse Sinijärve karjäär N.Liidu perioodil? Tema karjäär algas siis, kui ta abiellus KGB vanemohvitseri Randar Hiire (lõpetas TRÜ õigusteaduskonna 1952. aastal) noorema õega. Arvatavasti sellest ajast peale on Sinijärve kaitsnud kõikvõimas KGB. Aga kas ta ise kuulus ka sellesse organisatsiooni?
Omal ajal hõljus meie poliitikataevas üks huvitav paber (arvatavasti on see veel tänagi mõnel meie tipp-poliitikul alles), kus president Meri (lõpetas TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna 1953. aastal) suhteid KGB-ga on seostatud viie julgeolekuohvitseriga. Mõni nimi on näha ka Vilja Savisaare raamatu tagak - Mõni nimi on näha ka Vilja Savisaare raamatu tagakaanel.
Aeg-ajalt on mitmed meie poliitilised ringkonnad tahtnud seda küsimust tõstatada, kuid ei ole seda seni teinud, et mitte põrmustada Meri „head nime”(!?). Tänu Hiirele teadis Sinijärv arvatavasti kõiki Lennart Meri valgustkartvaid tegusid KGB-s. On küllalt tõenäoline, et Sinijärv võis sellelt pinnalt Merit šantažeerida, ja vastutasuks sai kõrgeid ametikohti. Milles seisnes Sinijärve tegelik töö nendel väärikatel ametipostidel?
ANDO LEPS, õigusteaduse doktor
elektritsaabtasuta.blogspot.com