Õige jah okupantidele ei aga rikastugem siis ise tuuleparkide arvelt...

Hiiumaa kohale kerkinud ohust

Taastuvenergia tootmise õilsa idee varjus on Hiiumaa kohale kerkinud oht. See puudutab loodust rahvusvaheliselt tunnustatud ja sertifitseeritud biosfäärikaitsealal, inimeste elukvaliteeti ning inimasustuse jätkumise võimalikkust suurtel aladel. Mis kõige olulisem – ohtu muutuda võõrriigi enklaaviks, ohuks mitte ainult Eesti Vabariigi, vaid kogu Läänemere regiooni julgeolekule.
Kes siis on Raunisaar AS, kes on pöördunud Hiiumaa omavalitsuste poole taotlusega algatada teemaplaneeringud hiiglaslike tuuleparkide rajamiseks Hiiumaal? Registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris 12. sept. 2008, reg. nr. 11525409, Nuutri 5 (taotluses Emmaste vallale „Nutri 5“; Emmaste valla dokumendiregistri dokument 7-1.2/339), 92414 Kärdla, esindajaks juhatuse liige Valery Makushin. Postiaadressina on märgitud aga Lõõtsa 6, 11415 Tallinn, mis on hoopis Aktsiaseltsi Raunistal aadress (t/f 372 6177139, Valery@raunistal.ee). Aktsiaseltsi Raunistal aktsiatest kuulub firmale Greta Inc 90% ja 10% kuulub Mainarendus OÜ-le. Raunisaar AS-i omanike hulgas Kärdlas on taas Greta Inc, kuid seekord osalusega 88%; ka Mainarendus OÜ-l on osakuid Raunisaares, taas 10% ulatuses. Kes on kolmas, väidetavalt Eesti, osanik, avalike andmete hulka ei kuulu. Greta Inc on Venemaaga seotud Kanada firma (Kanadas nimega Greta Energy Inc, koduleht http://www.gretaenergy.com/).

Greta Energy Inc tegutseb tuule- ja hüdroenergia alal Kanadas (kus asub kontor), Venemaal, Eestis, Bosnias ja Vietnamis. Firma presidendiks on Victor Belilovskiy, Moskvast pärit, tehnikat ja majandust õppinud teaduste doktor, kes oli nende 1500 isiku seas, kes aastail 2005 ja 2006 said president Putini autasu (Peeter Suure medal) tööpanuse eest Vene Föderatsiooni heaks. Selle firma direktoriks on Iouri (Juri) Stepanov, kes ühtlasi asutas 2001. a Kanadas refineerimistehaste ja kaevandustega tegeleva suurfirma KAI Service Inc, mida on esindanud ka Belilovskiy.
Raunisaar AS on ilmselt loodud abifirmana arengutegevuseks Hiiumaal. Edu kindlustamiseks on firma palganud Eestis tegutseva väga kogenud konsultatsioonialase ettevõtte Hendrikson & Ko (Kuido Kartau).
Raunisaar AS-i kavad Hiiumaal
Üritus on mastaapne ja haare grandioosne. Vaadakem Greta Energy Inc kavasid lisast 1. Võrrelgem plaane Eestis ja mujal. Näeme, et hakatakse ehitama tuuleparke Eesti põhjarannikul Purtses ja Utrias, kumbki võimsusega 40MW, edaspidi veel Purtse avamere park 500MW. Hiiumaa kohta on kontsentratsioon suurim: Greta Energy Inc kodulehel 310MW, Emmaste vallavolikogule esitatud taotluses juba 500MW; lisaks veel avamerele kuni 1000 MW (!). Kokku saame Eesti kohta 2080MW, seal hulgas Hiiumaal ja selle ümber 1500MW. Venemaale on Greta Energyl plaanis ehitada üks jaam võimsusega 50 MW ja üks Vietnamis 66MW. Millest selline tähelepanu Eestile? Kas ainult soodne asukoht, hõre asustus ja vähene poliitiline mõju?
Ka on Raunisaar AS-i planeeringuga haaratavad maa-alad Hiiumaa kohta pindalalt väga suured: Kabunalt Õnguni ja Jausa – Ligema – Taterma piirkond Emmaste vallas; lisaks veel alad Käina ja Pühalepa vallas. Jääbki järele veel ainult Kõrgessaare vald, mille rannikumeri on täis planeeritud tuuleturbiine.
Mida annaks Raunisaar AS-i kavade teostamine Hiiumaale ja hiidlastele?
Energeetiliselt mitte midagi. Hiiumaa energiavajadus on alla 10 MW. See kaetakse Saaremaalt tuleva merealuse kaabliga. Seda süsteemi on veel kavas laiendada. Raunisaar AS-i tuulepargid ei ole mõeldudki Hiiumaa jaoks. Kuhu ja kuidas suunatakse siin toodetavad hiigelkogused energiat, ei ole veel teatatud. Räägitakse Põhjamaadest, Eestist jne.
Mis puutub Eestisse, siis plaanib Eesti Energia oma arengukavas aastani 2013 tuuleenergiat vastu võtta maksimaalselt 70 MW. Rohkemat ei kannatavat elektrivõrk. Tuuleenergia osatähtsust Eestis olevat kavas suurendada kuni 900MW. Seegi arv kahvatub Greta Energy Inc ja tema väikeste Eesti kaasosanike suurte plaanide ees.
Oma energiavaru loomiseks võiksid Hiiumaal tuulegeneraatorid olla, kuid Raunisaar AS-i planeeritust ligi 100 korda väiksemas mahus (10 korda vähem maste ja 10 korda väiksema võimsusega generaatoreid).
Mida annaksid tuulepargid rahva elu- ja peatuspaikadele – põlishiidlasele, hilisemale tulnukale, turistile?
Kahjuks annaks segipaisatud maa, kadunud ajalooliskultuurilise omapära, vähenenud miljööväärtuse.
Juba visuaalne reostus. Kuni 250 100-meetrist, tiivikuhaardega koos ca 150m kõrgust, masti paistaksid kaugele. Tegu on nelja Kõpu tuletorni kõrguse objektiga, millel on kolm tiivikut, igaüks nagu Oleviste kiriku torn. Juba paigal seistes tekitab selline post tohutuid õhuvoolusid. Ka ei koosne tuulepark ainult mastidest, vaid tuulikutele tuleb ehitada teed, paigaldada kõrgepingeliinid.
Eelpool mainitud alad ei ole ainult põllud ja metsad, vaid ka Hiiumaale tüüpilise haja-asustusega elupiirkonnad – Hiiumaa just tihedamini asustatud poolel. Tuulemasti kaugus elamutest tohib olla juba vaid 500 meetrit! Kellele see naabrus ei meeldi, võib ju ära minna, aga kuhu neil minna? Tuulepargid piiraksid ka maaomanikke, kellel on ehituskavad. Mitte-elamumaa omanikud saaksid küll maad rentida või müüa, kuid kes seda ostaks? Need metsamassiivid, kus mitmete kilomeetrite kaupa pole ühtegi maja, on millegipärast Raunisaar AS-i plaanidest välja jäänud.
Kes uut kodu mujale ei raja, kaotaksid kodupaiga ajalooliskultuurilise omapära. Miljööväärtuse vähenemine puudutab ka kodusaare külastajat ja turisti kodu- või välismaalt. Tavaliselt on taolistel aladel kehtestatud ranged nõuded maade müügi ja kasutamise kohta. Miks mitte seda rakendada siin?
Veel üks probleem, mis on Taanis juba esile kerkinud. Kui tuulikud paarikümne aasta pärast amortiseeruvad, kes need siis koristab?
Tuuleparkide mõjust inimese tervisele
Unustada ei saa mürareostust. Tiivikute pöörlemisest tekkiv madalsageduslik müra tuuliku lähedal on suurusjärgus 50 detsibelli. Suurema hulga ja suurte tuulikute puhul see võimendub.
Vähe-uuritud valdkondadeks on vibratsiooni ja infraheli ebasoodne toime inimesele, eriti nende mõju meie joogiveele. Hiiumaa joogiveehorisondid levivad paealuspõhja lõhedes 8–23m sügavusel. Paas teatavasti sisaldab aga radioaktiivseid elemente nagu radoongaas.
Küsimus on ka, kuidas mõjub Hiiumaad läbivale karstialale ja seega joogiveevõimalustele nende pinnasekihtide põhjalik ümberehitus. Sügavamal on vesi soolane.
Tuuleparkide mõjust loodusele biosfääri kaitsealal
Hiiumaale, ja siit läbi, rändavad sajad tuhanded mere- ja veelinnud. Värvuliste rännet, mis toimub öösiti, ei ole üldse uuritud. Kergemeelne oleks öelda, et need hiigel-tuulepargid linde ei mõjuta. Taanis näiteks on loodud vabatahtlike brigaadid, kes hommikuti koristavad tuulikute ümbrusest surnud linde. Uuriti, miks leitakse tuulikute lähedalt hulgaliselt surnud nahkhiiri. Selgus, et nende kopsud on lõhkenud tuuliku hiigeltiiva läbimineku järel tekkinud õhuhõrenduse tagajärjel.
Poliitiline oht
Kui Venemaaga seotud firma saab oma kontrolli alla suured alad Hiiumaast, kas on siis põhjust arvata, et majanduslik mõjuvõim on lahus poliitilisest mõjust? Venemaa välispoliitika prioriteetideks on endised nõukogude liiduvabariigid, nagu kinnitas Vene Föderatsiooni president Medvedjev oma hiljutises kõnes. Vene firmadele kuuluvad elektrijaamad Hiiumaal annaksid Venemaale suure ja sõltumatu energiabaasi.
Lassi külla Emmaste vallas, praegu kavandatava tuulepargi serva oli 1939. a baaside lepinguga ette nähtud sõjaväelennuväli, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Miks seda mitte igatseda? Taoliste võimaluste suurenemisel võivad Eesti Vabariik ja NATO ehitada Ämari sõjaväelennuvälja või muid alliansi objekte, kuid nende ette lääne poole, Soome lahe lähistele, on kujunenud omamoodi Kaliningrad.
Ajakirja The Economist juhtivtoimetaja ja sel aastal ilmunud raamatu "Uus külm sõda" autor Edward Lucas on hoiatanud, et Venemaa ei tule oma vallutusplaane teostama nii kergelt sõjaga, küll aga rahaga.
Hiiumaa vallavanemad ootavad tuuleparkide arendajatelt positiivseid vastuseid kerkinud küsimustele (Hiiu Leht, reede 21. nov 2008). Raske on neid oodata. Raha tõenäoliselt on oodata; Venemaa suurfirmadel raha jagub. Kindlasti peremeeste peolaualt boonust pudeneks, aga kas on mõtet ise peremeheõigust anda nendele, kel ei ole kohustusi Hiiumaa ja rahva ees?
Ärgu arvatagu, et ma olen taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia, tootmise vastu, kuid see ei tohi toimuda tingimusteta. Mis saab siis, kui mõne aasta pärast peaks Hiiumaale tulema palju sobivam tuuleenergia arendusprojekt? Pärast Raunisaar AS-ile ehitusõiguse andmist teistel enam võimalusi ju ei ole.
Jätkuvalt head soovides ka ettevõttele Raunisaar AS ja Aktsiaseltsile Raunistal pean siiski tõdema, et selle hiidprojekti teostamine oleks Hiiumaale energeetiliselt mõttetu, biosfäärikaitseala loodusele ja inimese elukvaliteedile kahjulik ning ohuks Eesti Vabariigi, ja mitte ainult meie riigi, julgeolekule.
Sellepärast öelgem sellele projektile EI!
25. novembril Kärdlas toimunud seminar-kohtumisel Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami ja Riigikogu liikme Aleksei Lotmaniga jäi kõlama mõte, et suurte objektide nagu tuulepargid planeerimine ei peaks algama omavalitsustes, vaid olema riiklik ülesanne. 13. detsembril käis põgusalt leheveerult läbi, et Liivi lahe tuulikute projekteerija on juba valitud. Põhja- ja looderannikule erinevate firmade kavandatud tuulikuid võib juba kokku lugeda sadades. Kui need etturid on paigas, on üldpilti vaadates tagant järele hirmus raske midagi ümber tõsta. Seepärast on riiklik üldplaneering pakiliselt hädavajalik.
Põlevkivi kui Eestile üliväärtusliku tooraine raiskamine praegusel kujul tuleb vaieldamatult lõpetada, kuid on küsitav, kas tuulegeneraatorid – taastuvenergia eilne päev – on Eesti haprates põhjamaistes tingimustes ja tasastel maastikel sobivaks alternatiiviks, rääkimata siis kõne all olnud suurusjärkudest. Taastuvenergia väärib oma nime vaid siis, kui ta ei muuda elukeskkonda taastumatult.
Praegu tõukab seda „Trooja hobust“ tagant raha, kas avame sellele väravad? Kallilt maksid Trooja elanikud. Hiiumaa elanikud pole täna aga kaugeltki ainsad, kellele kõnealune projekt tooks kaasa korvamatuid tagajärgi.




Lisad
- kaart, lk 5 Käina valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Käina tuuleelektrijaam) asukoha valiku üldplaneering teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist (koostanud Hendrikson & Ko, http://www.kaina.hiiumaa.ee/avalikud dokumendid).
- skeem proportsioonidest (kujundanud Eesti Disaini Stuudio OÜ)