Majaleht. Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda

Ants Kask: linn vaatas inimeste murest mööda

Kui üks pool oma muredest inimkeeli räägib ja teine pool seda eirab, siis ei jää küll muud üle kui taevavägevad appi kutsuda. Just selline olukord kujunes Riia tänavaga piirneva endise taksopargi maa-ala detailplaneeringu avalikel aruteludel linnavalitsuses.

Ehkki planeering peaks olema ühiskondlik kokkulepe, mille saavutamiseks peaksid mõlemad pooled tegema järeleandmisi, ei taganenud linn küünevõrdki oma ambitsioonidest, vaid jäi arhitektuurikonkursi võidutöö «Kuppel» kiitmise juurde. Planeeringuga kaasnevad elanike probleemid jäid linnavalitsusele võõraks mureks.

On taunitav, et nii keskse ala puhul loobus linnavalitsus keskkonnamõjude hindamisest, piirdudes küllaltki pealiskaudse liikluskorralduse hinnangu, müra- ja saasteuuringutega. Kuhu aga jäi üsna väikesele alale koonduva suure inim- ja autohulga juures keskkonna taluvuse uuring?

Tihenev liiklus

Linn hindab hoonestuse atraktiivsust ja arhitektuuri omapära ning lahenduse terviklikkust koos maa-aluse parkimise korraldamisega, samas unustades, kui keerulisi probleeme on vaja lahendada turvalise liiklemise, inimeste privaatsuse ja sotsiaalse suhtluse tasandil.

Avalikel aruteludel ei saanud 37 inimest oma vastuväidetele ja ettepanekutele ammendavaid vastuseid. Eriti segaseks jäi inseneribüroo Stratum uuringus tulevaste liiklusprobleemide lahendus.

Nii mõnigi kodanik lootis oma kodukohast väljapääsemise lihtsustumist, nüüd jäi aga faktiks, et tipptundidel väljasõit kruntidelt Võru 9, 9a, 11, 15, 15a ja 19 muutub paigaldatava foori tööle rakendudes veelgi juhuslikumaks kui praegu. Juba praegu tipptun-didel autodest umbes Riia tänava liiklus aga pingestub nii Filosoofi kui Pepleri tänava fooride all ja annaks jumal, et see täielikult kokku ei jookseks.

Tahan linnasakstele meelde tuletada, et linn pole üksnes majad ja rajatised. Linna põhiväärtus on inimesed ja linnavalitsus peab kõigepealt hoolitsema oma kodanike käekäigu eest.

Kehtestatud detailplaneeringuga on aga mindud kaaslinlaste kõige hingelähedasema, privaatsuse kallale, millega kaasneb veel kinnistute, Filosoofi tänava miljööväärtuslike ja Era tänava muinsusväärtusega hoonete hinna ja heaolu langus.

Privaatsus ohus

Tänapäeva kinnisvaraturul on üks hinda määravaid tegureid just kinnistu privaatsus, sest materjalide hinnad ja tööde eest makstav tasu on ammugi jäänud teisejärguliseks. Kahjuks vaatavad linna planeeringute koostajad ja suunajad just eluaseme privaatsusele läbi sõrmede.

Suurema privaatsuse tagamiseks on küll kavandatud väikeelamute ja tornide vahele rajada kõrghaljastus. Kui sinna istutataks lõunamaised kiiresti sirguvad bambused, võiks ju loota kiiremat mõju, meie oludes võtab aga puude vaatevälja piirava kõrguseni kasvamine aega aastakümneid.

Pealegi võib tulevikus saada sellest hekist sotsiaalne tüliõun, sest puudel on halb komme lehti maha ajada ja seda mitte alati omaniku krundile.

Iga asjapulk tahab olla otsustaja ja oma märgi maha jätta. Läbi aegade ongi nii kujunenud, et meil on ühe linnapea nimeline «purre», A-tähega jalakäijatesild, ja ühe abilinnapea eestvõttel rajatud prospekt kesklinnas, mis materjalide õnnetu hanke tõttu hakkas juba mõne kuu pärast lagunema. Linna arhitektuurile on aga hindamatu panuse andnud vaid üks mees – Arnold Matteus.

Ka nüüd tekib küsimus, kas taksopargi maa-alal perimetraalselt asetsevad kõrged hooned sobivad olemasolevasse ansamblisse.

Hiired uru lävel

Kas see kuppel või teisisõnu katus ei varja ära naabruses elavate linlaste valgust ega mõju nagu sea seljas sadul? Või tahab linnaarhitekt Tiit Sild jäädvustada end kohalike elanike vastuseisust hoolimata kui esimeste astmeliste korrustornide püstitaja?

Kindlasti on need tänapäevaselt uudsed ja paljude silmadele isegi superkenad, aga mida arvavad neist inimesed, kes seadusejärgses õigustatud ootuses on rajanud oma madalad eluasemed ning on seal elanud juba aastakümneid varem.

Need inimesed on siis kui hiirekesed oma uru lävel, kes, pead kuklas, on sunnitud imetlema pealesunnitud toredust ja tunnevad ebamugavust teadmisest, et kusagilt ülalt jälgib keegi nende iga liigutust.

Arvan, et linna reformijatest kitsal ringkonnal pole mingit õigust jalge alla tallata linnakodanike arvamusi ja ettepanekuid. Linnaosade eluolu ja saatuse otsustamisel peab kaalukam sõna jääma ikkagi asumi elanikkonnale.

Või on tänasel linnapeal tõesti tõsine plaan Tartust suurlinn teha, nagu ta ametisse astumisel oma plaane tutvustas. Suurlinna ehitamise edukus sõltub aga sellest, kui kiiresti saab aedlinnadesse buldooserid sisse ajada ja sealne «kõdu» kokku lükata, et ehitada asemele suured korterelamud. Kas nii kujutabki linnapea ette tänapäeva väikest rohelist Tartut tuleviku suurlinnana?

Postimees, 15.12.2008

Ants Kask, linnavolinik, volikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni liige (IRL)