Konkurentsiamet: tarbija ei pea energiahiiu olematuid investeeringuid kinni maksma

Konkurentsiamet: tarbija ei pea energiahiiu olematuid investeeringuid kinni maksma

01. aprill 2008 16:12

Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul tõusis elektri hind oodatust vähem peamiselt seetõttu, et Eesti Energia investeerib Narva Elektrijaamadesse kavandatud viie miljardi asemel miljard krooni ning tarbija ei pea seega olematuid investeeringuid kinni maksma.


Eesti Energia soovis tootmise hinda, mis moodustab hinnakomponendina ligi 30% elektri hinnast, tõsta 25 protsenti, kuid konkurentsiamet nõustus 9 protsendiga.

Konkurentsiameti peadirektor selgitas täna, et oodatust madalama hinna põhjusteks võib lugeda elektri müügikoguste viimaste aastate drastilist kasvu, eeldatust väiksemat põlevkivi hinna tõusu, Eesti Energia plaanitust väiksemad investeeringud ning kulude valearvestust.

"Kui ettevõte investeeringuid ei tee, siis tarbija ei pea olematute investeeringute eest maksma," ütles Ots.

Eelmise aasta septembris esitas Eesti Energia tootmise hinna kooskõlastamiseks taotluse, mille menetlemise käigus selgus, et energiaettevõte investeerib Narva Elektrijaamadesse 2007. ja 2008. aastal viie miljardi krooni asemel miljard krooni.

Ettevõtte investeeringukärped on samas mõistetavad, sest CO2-mahukasse tootmisesse investeerimine tähendaks praegu Euroopa Liidus kavandatava CO2-emissioonipoliitika taustal liigset äririski.

Otsa selgitusel ei lülitata investeeringuid hinda selle aja jooksul, mil need tehakse, vaid tarbija maksab investeeringud kinni investeeringu objekti kogu kasuliku eluea jooksul.

Elektri hinna puhul kehtib pealtnäha lihtne valem, millest võib järeldada, et mida rohkem elektrit müüakse, seda odavamaks kujuneb hind.

Eesti Energia esitatud müügiprognoos ei olnud konkurentsiameti hinnangul reaalne, sest ei arvestanud viimaste aastate müügikasvuga.

Põlevkivi hinnast rääkides märkis Ots, et Eesti Põlevkivi on ettevõtte majandamisega väga hästi hakkama saanud. "Eesti Põlevkivi on teinud head tööd oma majandustegevuse efektiivistamisel, kulude kokkuhoiul, sest tõesti, ettevõte suutis hinnaga 133 krooni tonni eest müüa ligi kümme aastat," ütles Ots.



Konkurentsiamet lubas veebruaris Eesti Põlevkivil tõsta hindu 15 taotletud protsendi asemel 11 protsenti 147,69 kroonile tonni eest.

Probleemiks kujunes ka kulude õiglane jaotus. "Kuna Narva Elektrijaamas toimub teatavasti kahe toote tootmine - toodetakse nii elektrit kui ka soojust -, siis tuleb mõlemale tootele jagada ka proportsionaalselt kulude tõus. Kui seda kulude tõusu proportsionaalselt õieti jagada, siis ka selle tulemusel osa kulude kasvu lülitatakse soojuse hinda," ütles Ots. Eesti Energia oma hinnataotluses kulusid elektri- ja soojatootmise vahel jaganud ei olnud.

Eesti Energia tulud kasvasid hindade ülevaatamise järel konsolideeritult 420 miljonile kroonile aastas. "Mis ei ole sugugi väike number," nentis Ots.

Konkurentsiameti peadirektori sõnul tõuseb elektri hind tarbija jaoks ilma aktsiisi ja taastuvate energiakandjate toetuseta 1. juulil võrreldes 31. detsembriga kolm protsenti.

Elektri hinnakomponendid:

Tootmine - 29,2%

Jaotusvõrk - 29,1%

Põlevkivi - 23,8%

Põhivõrk - 16,3%

Müük - 1,6%

Allikas: konkurentsiamet