Kas swedpankurid on aru kaotanud?

Kas swedpankurid on aru kaotanud?

Raimo Ülavere
juhi coach 13.10.09 12:01

Swedbanki juhtumi juures on kõige hullem usalduse kadumine – mitte ainult pensionifondide osanike, vaid ka päris tavaliste pangaklientide usalduse kadumine. Kas pankurid on aru kaotanud, küsib juhi coach Raimo Ülavere.
Finantsinspektsiooni teade huvide konfliktist ja seaduse rikkumisest fondide raha investeerimisel pole veel kõige hullem. Kõige hullem pole ka tõenäoline trahv ja isegi võimalik kahjude korvamine elatakse üle. Kõige hullem on usalduse kadumine – mitte ainult pensionifondide osanike, vaid ka päris tavaliste pangaklientide usalduse kadumine.

Selle mõju on tõenäoliselt pikaajaline ning saamatu kommunikatsiooniga saab seda aega tublisti pikendada. Mida ka pank, mulle tundub, on asunud tegema.

Ja ikkagi on pankurite käitumine esmapilgul arusaamatu. On ju olemas reeglid ja sisekontroll ning see on veel selgem kui seebivesi – huvide konflikti eiramine investeerimisel toob pikas perspektiivis pangale kahju, see on nagu õhku visatud bumerang, mis varem või hiljem endale otsaette laksatab.

Miks siis ometi? Suure raha nimel? Ma ei arva aga, et tegemist oleks olnud konkreetse sooviga teenida palju raha, nii endale kui pangale. Põhjused võivad olla veidi keerukamad. Ja samas inimlikumad.

Pea kõigil inimestel on võimaluse korral kalduvus väikestviisi petta – näitavad eksperimendid. Rõhutan, meil kõigil, vähemasti peaaegu kõigil. Olen ka päris veendunud, et pankurid, investeerimisotsuseid teinud inimesed teadsid kaunis täpselt, et tegu pole ehk kõige eetilisema investeerimistaktikaga (teadlikus seaduserikkumises kahtlen sügavalt). Ent nad petsid siiski.

Sest petmine on nakkav. See on ka ehk esimene põhjus – sest seda tegi hulk inimesi, nii oli seda kunagi hakatud tegema ja juhid vaatasid sellele läbi sõrmede (ja võib-olla tegid ka ise otsuseid). Ehk sisuliselt oli selline käitumine organisatsioonikultuuri osa ning haldurid ei näinud selles otseselt midagi taunimisväärset.

Eksperimentide järgi mõjutab petmise suunas just oma lähedas grupis olevate inimeste käitumine. Muuseas, üks huvitav nüanss, mida uuringud on näidanud – kui petavad konkurendid, siis petmiste hulk oma inimeste seas väheneb. Seega, Swedbanki pankurid on teinud teene teiste pankade klientidele – tõenäoliselt muudavad sealsed pankurid oma käitumist petmiste vähendamise suunas.

Teine põhjus – tegu polnud otseselt rahaga, tehinguga – kurgid sulle, raha mulle. Tegu oli raha asendajatega – millegagi, mida sa saad raha eest osta või rahas väärtust hinnata. Ent, mis pole inimese jaoks tajutav puhta rahana. Uuringute järgi suureneb petmiste maht kahekordseks, kui otsene rahaline tulu asendatakse millegi muuga, näiteks aktsiate või võlakirjadega, samasse kategooriasse lähevad ka maksud, kinnisvara ja kurikuulsad puhkusereiside kinkekaardid.

Kolmas võimalik käitumise mõjutaja on asjaolu, et petmise maht ei sõltu rahakoguse suurusest. See tähendab, et kui on võimalik ebaeetilise käitumisega teenida sada krooni või sada miljonit krooni, siis käitumismall on enam-vähem samalaadne.

Ühesõnaga – kes petab, see petab, olenemata rahakoguse suurusest. Seega ei saanud ka ebaeetilise käitumise olulisim motiiv olla ahnus, tahe teenida endale ja pangale miljoneid kroone.

Ent mida siis teha, kui soovida, et inimesed käituksid eetiliselt? Võlutrikke ei ole, või vähemasti pole mina neid kohanud. Ilmselt peaks see olema kombinatsioon teatud teadlikest tegevustest. Näiteks on teada, et petmiste hulk väheneb järsult, kui inimesed on allkirjastanud n-ö aukoodeksi. Ja teiseks, võib-olla isegi olulisemaks mõjutaks sõnade asemel on eelkõige juhtide käitumine, nende väärtushinnangute väljendumine jne – inimesed kipuvad ikka joonduma juhtide järgi.

Vastus pealkirja küsimusele swedpankurite arukaotuse kohta on eitav. Tegu on täitsa normaalsete inimestega, täiesti samasugustega, nagu me kõik. Kes eksivad ja loodetavasti enamikel juhtudel õpivad vigadest.
Harry Potter 13.10.09 12:11
Hea et jõudsid nime enne jamasid Swedbankiks muuta ... kus see häbi ots muidu oleks olnud.


jahe 13.10.09 12:15
Harry, Swedbank on väga ilus nimi! Selle võiks isegi oma tütrele panna.


ehh 13.10.09 12:28
nüüd loen, et swedid polegi petised vaid lihtsameelsed väga rumalad ullikesed, kes ei teinudki neid petusamme teadlikult vaid ainult seetõttu, et olid lihtsalt lollikesed, kes ei tea seadusi, kuid kes saavad keskmiselt suuremat palka kui riigikogulased. Tere tere, see kõuts astus ikka väga ämbrisse. Miks peab sihukesi kolisevaid ämbreid avaldama äripäeva nime all? Või elamegi riigis, kus raha on kõrgepalgaliste lollide käes, mille seadusi võtavad vasti arulagedad kõrgepalgalised saadikud. Äkki kirjutate selle artikli nüüd puhtalt ümber...`?


no mis 13.10.09 12:31
no mis krdi artikkel see sihuke on,tule taevas appi...meil kõigil on kalduvus natuke petta...no mul küll ei ole.Ütle mees,mis on sõhi põhiline tegevusala,oled kartjooshnik või?


juurestik 13.10.09 12:37
Artikkel on aus, ainult ht. Ülavere tiitel on pehmelt öeldes naljakas .... juhi coach, augu hole.


jah 13.10.09 12:39
see swedbank täiesti mõttetu pank!!
Ükski kokkulepe ei kehtinud, ka ei väjastatud teateid ega vastuseid. Panime arveldusarved kinni, ka kõik kolleegid viisid oma säästud mukale ja ka pensionifonde swedbankis enam keegi ei oma.
Seda on teinud juba paljud tuttavad ja nii see Bank ka hääbub!!!
Hea, et nad ise on aru saanud, et swed ei ole ju Pank!!!


PeeterT 13.10.09 12:45
Kõigele lisaks pannakse muu hulgas tanki ka oma müügimutrikesed, kelle ülesandeks on pinsifonde jm säärast kraami müüa. Ehk siis ka tööandjana kaotatakse mainepunkte.


Swedherren 13.10.09 12:49
Ma pole pangandusspets, kuid inimesi arvan tundvat. Swedi juhtkonda midagi ütlemas või esinemas nähes ei saa mitte lahti mõttest, et neil seal ülal pole lihtsalt teraseid ja taibukaid inimesi.
Sellest ka suht labased pettused.


ka 13.10.09 12:56
misasi on juhi coach? ameerika keeles vist tähistab coach autojuhti - seega juhi sohver?

milleks selline tobe-arusaamatu tiitel?


Jüri 13.10.09 13:01
Kahju oli sellest Swedbanki tellerist,kes soovitas mul jääda nende PF kliendiks. Ta küll püüdis väga mind veenda,aga kui kaup on ikka ostja jaoks kahtlane ei aita ka hea kvalifikatsiooniga müüja. Kahju letiinimestest,kes peavad müüma kaupa,mille headusesse nad ise ka ei usu. Swedbank peaks neile andma 1 l piima tasuta päevas tervistkahjustava töö eest.


kas 13.10.09 13:50
ja lõpus mulle kipub tunduma, et see õnnetu olekuga tütarlaps, keda meile näidtatakse selle uudise valguses oleks justnagu tanki pandud, selle projekti raames


Juku 13.10.09 14:08
Tuldi siia suurt raha teenima, nüüd kui ei lähe nagu plaanitud, petavad kohalikke inimesi ja firmasid. Raha välja sellisest pangast!


tobujuss 13.10.09 14:09
targad Rootsi spetsialistid ei saa ju muidu juhtida kui siinkandis keskmise tasemega käsutäitjad ametis poleks. pealegi tuleb iga hinna eest kaotuse olukorras võitja nägu teha ning keda need pensionärid veel huvitavad. Swedbank on tõõpiline põramiidskeem kohalike ullikeste lüpsmiseks püüdega allutada 'kohalik' majandus suure emamaa külge. Võtted on ka samad mis 17. sajandi 'kuldsel' rootsi ajal.
TASUTA ELEKTER 13.10.09 16:26
Kes siis nüüd vangi pannakse kas KAPO või Eesti Politseipeadirektor?
elektritsaabtasuta.blogspot.com
Swedbank: ärile oli parem kahjutasu välja maksta (26)
15.10.2009 17:32
Eesti suurimale pangale läheb PDF fondi allhindluse hüvitamine maksma umbes 140 miljonit krooni, allahindluse vahe maksab Swedbank kinni finantsjärelevalve survel.


Swedbanki Eesti juht Priit Perens, mida te panga investeerimisfondid valesti tegid, et peate nüüd klientidele kahju hüvitama?
Meil oli puudulik eeskiri, mille alusel reguleeriti huvide konflikti olukorras, kus nvesteeriti ühe meie poolt hallatud fondi varasid teise meie poolt hallatud fondi. Ja need sündmused toimusid selle aasta kevad-talvel. Fondist saab väljuda
kvartaalselt, eelmine väljumine oli juuni lõpp juuli algus ja selleks anti orderid isse märtsikuus. Selleks, et adresseerida sündmust, mis võis toimuda märtsikuus, selle väärtust hindas kõige paremini meie arvates selle aasta 28. juuni Private Debt Fundi osakuhind.

Aga valesti läks siis...

Mis asi läks valesti? Veelkord, mida me teeme. Meid süüdistati milleski ja selle ümber oli väga palju ažiotaaži. Hakkasime muutuma ohtlikuks pensionisüsteemile, sest meid süüdistati panga ja pensionifondi klientide huvide konfliktis. Kuid nüüd on selge, et seda konflikti ei olnud. Seda tunnistas ka finantsinspektsioon meie ühises
pressiteates. Ja selleks, et lõpetada spekulatsioonid ning taastada usaldus, otsustasime, et kõige kiirem ja parem lahendus on tasuda klientidele vahe, mis on tekkinud PDF osaku allahindlusega kolmandas kvartalis.



Mis mõttes olete ohtlik pensionisüsteemile?

Selles mõttes, et meid süüdistati ja olukorras, kus polnud selge süüdistuste sisu ja valitses ebaselgus kaob inimese usaldus pensioni teise samba vastu. Selleks, et usaldust taastada, astusime selle sammu ja tasusime klientidele vahe.

Aga midagi te pidite ju rikkuma, muidu te ju ei maksaks inimestele hüvitist?

Nagu enne mainisin- meil oli puudulik sisekord.

Kas sellest piisab?

Miks ei piisa, kui meil oleks sisekord paigas, siis saaksime öelda, et me käitusime vastavalt korrale. Kuna meil oli korras probleeme siis me ei saa näidata, et huvide konflikti ei toimunud. Jääksime lõputult vaidlema. Iga päev vaidlust on probleem nii meile kui ka pensionisüsteemile. Et vaidlust lõpetada ja usaldust taastada, otsustasime niimoodi käituda.

Ega te mind väga ei veena, mina saan aru, et peavad olema ikkagi tehingud ja allahindlused, millele inspektsioon sai näpuga näidata ja öelda, et see on tehtud seadust rikkudes või osakuomanikele kahju põhjustades. Te ütlete aga, et küsimus on eeskirjas.

Aga probleem ongi selles, et kui eeskirja ei ole, siis saab öelda igasugu asju.

Et siis ikkagi olid mingid tehingud, mille inspektsioon lauale pani ja ütles, et nendega on probleem?

Kuidas nüüd paremini selgitada? Ütleme niimoodi, et kogu meie siseprotsess, mis toimus kevadel, on üksipulgi lahti võetud ning selle tulemuseks on kaks olulist asja. Esiteks- meil ei ole huvide konflikti panga ja osakuomanike vahe ning teiseks oli meil probleeme sisereeglitega.

Huvide konflikte oli erinevate allüksuste vahel?

Ei.

Kui tõsine see juhtum teie jaoks on?

Kõik, mida ajakirjandus on kirjutanud alates PDF allahindlusest, on meie jaoks olnud väga tõsine, sest meid on kogu aeg rünnatud.

Kui suureks te kahju hindate? Üks asi on otsene kahju ligi 10 miljonit eurot, aga sellele lisanduv kaudne kahju?

Kindlasti lisandub, kui palju, ei oska öelda. Võib muidugi öelda, et meie turuosa on väga suur ja meie 320 000 pensionikliendist jääb 300 000 järgi, aga meile on iga klient oluline. Selles mõttes on kahju selgelt olemas. Selle nimel, et kahju vähendada ja klientides usaldust äratada, tegime otsuse allahindluse vahe hüvitada.
Me oleks võinud veel terve aasta vaielda, võib-olla oleksime saanud isegi õiguse, aga kes siis võitnud oleks? Meie ega kliendid poleks sellest võitnud.

Nii et ainus viga, mida olete nõus tunnistama, on see, et polnud eeskirja?

Ma ütlen niimoodi, et antud kontekstis, kus ollakse väljas taoliste süüdistustega, ei olegi oluline, mis toimus. Oluline on kogu protsess ja ebaselgus rippus pidevalt õhus. See on nagu kohtuasjaga- protsess käib ja kõik spekuleerivad, et mis seal taga on. Meie jaoks oli äriliselt oluline see protsess lõpetada. Kuna me paberil ei suutnud tõestada, et meil olid asjad korras, sest eeskirjad olid puudulikud, siis saigi tehtud hüvitamise otsus.



Andrus Karnau