http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=194:igakuine-tootmissisendite-uelevaade-millest-soltub-kuetuse-jaehind&catid=51:

Igakuine tootmissisendite ülevaade: millest sõltub kütuse jaehind?

Alati kui nafta hind langeb, hakkavad uudistekommentaatorid kohe küsima, aga miks autokütuste jaemüüjad bensiini ja diislikütuse hinda ei langeta? Mõnikord on varjatud süüdistused kütuste jaemüüjate pihta õigustatud, alati aga mitte.

Tõnis Oja,
Äripäeva toimetaja-analüütik

Asi on selles, et kütuste (mõtlen siin naftast saadud kütuste) hind ei ole üks-üheselt sõltuv nafta börsihinnast, mida tavatsetakse ka maailmaturu hinnaks kutsuda.
Nafta on erinevate orgaaniliste ühendite segu, millest peamised on alkaanid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Nende ühendite koostis on erinevates naftamaardlates erinev.
Näiteks Saudi-Araabia ning teiste Lähis-Ida riikide nafta on n-ö rikas kergete fraktsioonide poolest, kust on lihtsam saada bensiini. Venetsueela nafta koosneb aga peamiselt rasketest fraktsioonidest. Sellest naftast bensiini saamine on väga raske ja kulukas.
Naftatöötlemistehases töödeldakse need erinevateks fraktsioonideks nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Nõudlus erinevate kütuseliikide järele sõltub samuti erinevatest teguritest.
Suvel sõidavad inimesed rohkem (seda eriti USAs, mis on maailma suurim naftasaaduste tarbija) ning siis on suurem nõudlus bensiini järele. Talvel on nõudlus suurem kütteõli järele, sest seda kasutatakse paljuski majade kütteks.
Tavaliselt liiguvad naftasaaduste hinnad nafta hinnaga üsna sünkroonis (faasinihkega pool päeva kuni päev), aga vahetevahel juhtub olukordi, kui mingi kütuseliigi hind liigub täiesti erinevas taktis. Taolised olukorrad on üsna harvad, aga seda juhtub.
Ehkki nafta hind kujuneb börsil, on naftasaaduste hinna aluseks Põhja-Euroopas tehingute hinnad Rotterdami sadamas (õigemini Amsterdami, Rotterdami ja Antverpeni sadamates).
Erinevate kütusefirmade vaheliste tehingute hindade aluseks on meie regioonis just Rotterdami sadama hinnad, millele lisandub nn preemia. Juhul, kui kütus tuleb lähemalt kui Rotterdam või meist ida poolt, võib preemia olla negatiivne ehk naftasaaduse hind madalam kui Rotterdamis.
Erinevalt USAst, kus maksukoormus kütustele on üsna väike, moodustab Euroopas ja Eestis see üsna suure osa kütuse jaehinnast. Septembri lõpus, mil pliivaba bensiini 95 liiter maksis automaattanklates 15,30 krooni, moodustasid maksud 8,78 krooni (2,55 krooni käibemaks ning 6,23 krooni aktsiis).
Ehkki bensiini 98 liiter maksab tanklates mitukümmend senti rohkem, on kahe kütuse erinevus Rotterdami sadamas reeglina vaid mõni sent.
Kuna kütuseturu arveldusvaluutaks on dollar, siis mõjutab kütuste hinda ka dollari kurss. Seepärast võib täiesti vabalt tekkida olukord, kus nafta ja naftasaaduste hind küll rahvusvahelistel turgudel langeb, aga dollari kurss samal ajal kerkib ning kroonides jääb hind samaks.
Viimastel aastatel on olnud nafta hinna üheks mõjutajaks lisaks nõudlusele ja pakkumisele (ja nende prognoosidele) ka dollari kurss.
22. septembril oli pliivaba bensiini 95 hind Rotterdami sadamas (cif-hind, mis sisaldab ka transpordi- ja kindlustuskulu) 642 dollarit tonn, mis teeb liitri hinnaks 5,13 krooni. Seega kütuse jaemüüja arvestuslikuks marginaaliks oli tol päeval 1,39 krooni liiter.
Seega ei piisa kütusekulude hindamiseks vaid nafta hinna jälgimisest. Lisaks sellele tuleks vaadata ka dollari kurssi.
Kui kütuste jaehindu korrigeeritakse nafta hinnaliikumise tõttu üsna tihti (jaemüüjad muudavad hindu iga paari-kolme nädala, haruharva mõne kuu järel), siis keemiatööstuse toodangule on mõju pika vinnaga, kui üldse. Keemiatööstusettevõtted saavad nafta hinnalanguse järel lihtsalt kergemalt hingata.