Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga

Elektrihinna alandamiseks on veel võimalusi küllaga

Üle pika aja avaldas ajaleht Postmees rõõmustava uudise , et alates 1.augustist alandas Eesti Energia kodukliendi elektrihinda 3,6% , mis teeb keskmise tarbimisega
kodukliendile ligi 12 krooni säästu kuus. Hinnalanguse põhjustas tootmishindade langus Narva Elektrijaamades. Samas tulenevalt majandussurutisest ja säästukampaaniast on eleltritarbimine ligi 6,8% vähenenud ja jätkab vähenemist.
Elektritootjad Narva Elektrijaamades , kus 100% aktsiatest kuulub Eesti Energiale , müüvad toodetud elektrienergiat ühe baashinnaga ca 46senti/kWh , mille EE tariifide kujundajad kujundavad tarbijale arusaamatute koefitsentide lisamisega öö- ja päevatariifideks. Narva Elektrijaamad peaks aga tootmagi elektrienergiat kahe baashinnaga so. öö- ja päevatariifiga. Ajatariifide kehtestamine Narva Elektrijaamades sunniks elektritootjaid mõtlema öötariifiga toodetud elektri efektiivsele müügile. See omakorda sunniks AS Eesti Energia tariifide osakonnal ka elektrijaama baashinnale vastavad tariifid väljatöötama, mis oleksid praegustest öö- ja päevatariifidest odavamad kuna ei oleks vaja otsida ja lisada igasuguseid koefitsiente. Ühtlasi ühtlustaks see kindlasti elektrisüsteemi koormusgraafikut .
Müügi- ja Teenindusosakond peaks tegema kõik , et elektrijaamas toodetud igat elektrienergia kWh suudetaks realiseerida. Seda on võimalik teha ainult oskusliku hinnakujundamisega. Öö – ja päevatariif oli Eesti Energias kasutusel veel 1966.aastal. Öötariifi baashind oli siis ca 18,0 senti/kWh ja päevatariif ca 32,0 senti/ kWh. Elektrijaama reaalse öö – ja päevatariifi baashinna alusel väljatöötatud kodukliendi tariifid pakuksid ühtlasi tõsist konkurentsi Eesti Gaasile, kus maagaasi 1m3 hind üle 750m3 maagaasi tarbivale kodutarbijale on alates 1. juulist 2009.a. 6,21 krooni ehk ligikaudu 62 senti kWh . Paljud väikekorterid ja firmadki ehitaksid oma korterite ja kontorite küttesüsteemid üle kodumaisele elektriküttele , mis looks tulevikus võimaluse ka odavat aatomelektrijaamas toodetud elekrit kasutada.
Praegu tundub küll , et OÜ Jaotusvõrk ei ole elektrimüügist huvitatud , sest liitumiste ja teenuste hinnad on tõusnud isegi praeguse majandussurutuse tingimustes põhjenda-matult kõrgeks ja see annab teenuste osutajaile muretu äraelamise. Tarbijal on teenuste hinna kohta põhjendust või selgitust saada võimatu. Isegi EV Konkurentsi- amet jätab hindade kohta selgituse saamise pöördumisele vastamata. Olukord on väljunud täiesti kontrolli alt . Jaotusvõrk käitub klientidega barbaarselt. Ta ei ole huvitatud elektri müügist . Sageli ei anna rikete või elektri puudumise korral teatamine tulemusi, isegi EE lühinumbrile helistamine, et sealt abi saada .
Nt. Võrumaal Antsla vallas Säre külas Jõksi talu elektripaigaldis unustati taaspingestada peale õhuliini remonti ja peremehel polnud kusagilt abi saada.
Näiteid , kus Eesti Energia ametnikud ( sisuliselt riigitöötajad) on klienti õhuliinide lihtlabaste remondilubadustega aastaid petnud võib tuua hulgi. Näiteks Jõepera külas Meeksi vallas Tartumaal on paljad elektriliinijuhtmed juba aastaid võsa sees. Sageli on seal juhtmed visangus lühise tagajärjel katkenud ja isegi maha kukkunud . Eesti Energia on lubanud ohtliku olukorra likvideerida, kuid lubadustest kaugemale pole jõutud. Arusaamatu, kuidas pole piinlik võtta veel võrguteenustasu?
Elektrit loetakse kõrgema ohu allikaks ja niisugune segane olukord , kus pole võimalik riketest teatada . Tuleks taastada endine olukord, kus klient suhtles kohalku piirkonna käidukorraldajaga ning teatas talle operatiivselt riketest ja sai temalt vajalikku teavet rikete likvideerimise kohta.. Paraku kliendil niisugune võimalus puudub.
Kokkuvõtteks võib öelda , et Eesti Energia elektritariifid on nii lõdvad , et neid annaks veel palju alandada nii, et kaubale tekkiks ka pakkumine , mis muudaks paremaks klientidesse suhtumise. Eeskuju võiks Eesti Energia võtta nt. kaubandusest, ajakirjanduse levitajatest jne. kes teevad suuri allahindlusi, et kaup saaks müüdud kasvõi väikese kasumiga. Kõik püüavad teenida käibelt. Püsikliendid saavad veel lisasoodustusi.
Arvestades Eesti Energia hiigelpuhaskasumit 2009/10 majandusaasta I kvartalis, mis oli 337 milj. krooni, oleks Eesti Energia võinud elektri kWh hinda langetada tunduvalt rohkem, jäädes seejuures küllaltki kopsakasse kasumisse. Eesti Energial on mõtlemisainet veel küllaga.

02.08.2009.a.
Jüri Laurson
Volitatud elektriinsener